Nädalavahetusest Maputos, 14 - 16 veebruar

Kuna reedel oli sõbrapäev, mis on siin erakordselt populaarne päev (just armastajatele), siis otsustasime meie ja esimest korda Maputos nädalavahetusel välja minna. Pärast keeletundi käisime kodusest läbi ja õhtul sõitsime tagasi kesklinna. Minu väike äparduste jada algas sellega, kui olin niigi veidi pabinas, kas leiame kõik oma seltskonna inimesed omavahel teineteist üles (sest ajas ei saa ju kokku leppida, sest bussi peale saab siis kui vabade kohtadega buss tuleb) ja mul oli suur seljakott kaasas, peegelkaameraga jms. Ja siis aeti mind lihtsalt enne õiget peatust veel chapast maha ka. Proovisin küll protestida, et lähem Museusse, aga cobrador (piletmüüja) ütles, et eiei, pead siin maha minema. Õnneks oli tegu tuttava kohaga, aga kuna oli pime ja mul oli seljakotis peegelkaamera ja mu telefon kogu aeg helises mu rinnahoidja sees ja pidi kogu aeg midagi orgunnima,oli veidi hirmus küll. Läksin siis telefoniga rääkimiseks suvalistesse kohvikutesse sisse.

Lõpuks kohtusin Fredericaga (töökaaslane, vabatahtlik Saksamaalt, kelle juurde pidime ööseks minema) ja veel veidi aja pärast leidsin ka Liis ja Jorge meid üles ja läksime kohvikusse vms, kus oli kontsertja palju huvitavaid kunstnikke. Kontsert sai aga üsna kohe läbi (jälle) ja kohta hakati kinni panema, seega pidime minema kuhugi edasi. Kell polnud vist ka veel väga palju, ehkki mul oli suur uni. Aga maksta me ei tahtnud kuskile sisse pääsemise eest vist.

Lõpuks leidsime mingi tänava, kus olid mõned klubid, minu arvates mitte eriti kenad kohad ja tänav polnud ka just kõige parema muljega. Saimegi Frederica ja Liisiga ühte kohta tasuta sisse (tänu kohalikele sõpsudele, kes turvamehi veensid, aga st et mehed pidi kõik välja jääma ja ei saanudki sisse). Selgus, et olime sattunud stripibaari. Istusime siis lauas, ma võitlesin ma arvan umbes tunnikese lihtsalt tohutu unega seal ja show ka eriti ei näinud, aga noh, ega ma ei ole ka eriti kurb, et sellest ilma jäin. Lõpuks tantsisime veidi ja läksimevälja, sest poisid ei saanud sisse tulla. Aga siis hakkas kõvasti sadama ja pidime põgenema teise kluppi selle eest. Lõpuks läksime magama.

Laupäevaks olime planeerinud väikese sõidu Catembesse. Me saime aru, et see on saar, aga tegelikult vist poolsaar vms, selline koht Maputost 10 mintsa laevasõidu kaugusel. Hommikul muidugi hakkas sadama, aga lõpuks saime siiski mindud. Catembes on rand, aga seal oli väga palju prügi ja vesi oli must, nii et ujuma minekust polnud juttu. Aga niisama liiva peal jalutada ja Maputo paistvast promenaadist pilte teha sai küll.

Istusime väikestes kohvikutes ja ostsime badjiat (tegelikult see mingi kohalik värk pao e badjia ehk sai ja mingi oapontsik, aga me ei teadnud, et neid tuleb koos süüa ja ostsime ainult neid oapontsikuid). Polnud just parim, aga noh, käis ka. Jalutasime veel veidi teises suunas ja võtsime laeva tagasi linna. Oli mõnus väike eemalkäik, ehkki väga lühiajaline.

Linnas käisime veel kohalikul käsitööturul, aga ma seekord veel idagi ei ostnud, loodan, et varsti ostan :) Sest siinsed kahnad ja nendest tehtud kotid/asjad on kenad!

Kontrastide maa

Sain inimesed pildile, ajee!

Kesklinna kuulus katedraal ja praegu ei mäleta kelle kuju

Õhtul läksime kodudesse. Pühapäeva hommik oli niisama kodune olemine ja lõuna paiku tuli Carla ka koju, et mind kaasa võtta ja läksime Bonny sünnipäevapeole, mida ta oli juba on-arrival koolitusel väga hoogsalt kuulutanud. Võitlused chapas (seisin vana naise varvaste peal pm, sest mujal polnud seista) ja ekslemised ja jõudsime kohale. Istusime toolidel, sõime ja jõime ja ajasime veidi juttu ja oligi pidu läbi. Ööseks läksin Liisi juurde, sest õhtul oleks olnud raske koju tagasi saada.

Ja algaski uus töönädal!