Enne minekut...

See on rohukott, ei saa seda hetkel oigesse kohta postitusse lisada

Teen siiski ka ühe kiirpostituse siiateemal enne minekut. Mina sain enda minekust teada küll juba septembri viimastel päevadel, aga kuna teisi osalejaid veel valiti, siis alguses ei toimunud midagi. Aga asjad hakkasid toimuma umbes poolteist kuud enne minekut, detsembrikuu jooksul. Üritasine Rootsi saatkonna kaudu viisaasja ajada, aga saime aru, et see protsess on liiga aeganõudev ning viisa, mille me saaksime, kehtiks küll kuus kuud, aga peaksime seda iga 30 päeva tagalt Svaasimaal uuendamas käima. Seega otsustasime, et teeme viisa piiril.

Üheks tähtsaks ettevalmistuseks olid veel kaks koolitust Tallinnas – meie projekti koolitus Heleriga ja üldine EVS koolitus. Mõlemad väga kasulikud, veidi hirmutavad, aga samas ka julgustavad. Aga nendel ma rohkem ei peatu peale selle, et põhiline, mis esimesest koolitusest meelde jäi olid hirmujutud tervisr-teemadel. Seda teadsime jua enne, et peame tegema kolm vaktsiini – A-hepatiit, tüüfus ja koppalavalik (sest viibime 1,5 h Etioopia lennujaamas, aga see läheb ikka arvesse). Lsiaks muidugi malaariatabletid, mis panevad emotsioonid kõikuma nagu rasedal naisel, tekivad agressiivsuse hood, soov nutta jne.
Ja siis kõik need jutud haigustest, mille vastu end kaitsta ei saa. Järveveest saadav bakter, vilu käes kuivavatud riietesse minevad ussid või putukad, kes hiljem lähevad naha alla. Umbes sama juhtub siis kui kõnnid paljajalu toas. Nii et noh, oli, mida oodata...
Arstid ja apteeksid said parimateks sõpradeks nendeks viimasteks nädalateks ja ma arvan, et ostsin kaasa nii palju rohtusid, nbagu ma veel kunagi pole tarvitandud. Nii, et kui raha saab otsa, on teada, kuidas seda juurde saab teenida. :)

Muidugi täitsime enne minekut suure hulga dokumente ja pabereid, ma üritasin lugeda võimalikult palju Mosambiigi ja ümbritsevate riikide kohta ning samuti proovisin veidi tutvust teha portugali keelega.
Eks aga näis, kui palju sellest kasu oli või mis vastas tõele ja mis mitte....