Möödunud nädala tipphetked

Panen siis siia lugejatele rõõmuks ikka midagi kirja ka, ehkki viimasel ajal selliseid tavapäraseid postitusi nagu pole mahti või motivatsiooni teha. Aga kuidagi peab ikka lugejatele ustavaks jääma.

Seega siis mõned huvitavad hetked.

• Tööl on meie juurde saabunud uus kolleeg. Alguses olin eriti rõõmus, kuna enne seda olin üle nädala põhimõtteliselt täiesti üksi päev otsa hulluvate 30 lapsega olnud, siis iga abikäepaar tundus nagu jumala kingitus. Ja Liis saabus ka tagasi, nii et elu läks jälle lihtsamaks. Uus tädi (tegelikult noor naine) on väga tegus, õpetas lastele mõned uued laulud. Aga ajapikku läks karjumine ja käratamine ikka aina tihedamaks ning eelmisel nädalal võttis ta kaasa uue sõbra - pika puust kaika. Kõigepealt tagus ta sellega vastu lauda, et lapsi vait saada. Siis tagus sellega otse laste nina ette, vastu nende lauda. Ja neljapäeval tegi ta nii - istus klassi ees laua taga, nui peos ning kui keegi lastest tegi ulakust, siis saatis kaika viskeka lapse poole teele. Meelega küll mööda visates, aga siiski päris ekstreemsed kasvatsmeetodid toimuvad siin meie juures. Nii et Eesti lapsed, hoidke alt kui tädi Triinu tagasi tuleb!
• Meil on talv käes. Hommikul on nii külm, peab kindlasti kampsuni ja võib-olla ka salli kaela panema ja öösel on jahe magada. Täna öösel läks nina kinni ja nüüd on nohu käes. Vaat sulle Aafrikat. Päeval on õnneks veel siiski soe, midagi 20 kraadiga. 
• Laupäeval tegime ühe sõbra juures rahvaste toitude päeva. Frederica tegi Saksamaalt Sammelknüdelit (mingi selline, saiapall, huvitav). Ma tegin küpsisetorti - vahele panin kondenspiima ja jogurti segu, banaani ja konservimaasikaid (olid pahad ja ilma maasika maitseta) ja peale vahukoort. Imeline! Ja siis palju Mosambiigi toitu. Tapeti 2 kana (ja seda mitte kuidagi ülekantud tähenduses, vaid päris otse, Frederica tegi pilti (kahjuks minu fotokaga, aga ma pole neid veel julgenud vaadata), aga ma panin silmad kinni. Aga toidud maitsesid hästi ja lõpuks oli lausa pidu, tore Mosambiigi muusika ja peo kõrghetkeks muidugi - ühine Kaera-Jaani õppimine. Ei saa ilma selleta. Õhtul läks nii külmaks, et panin Frederica ostetud mütsi pähe. 
• Koju sõitsin peolt nelja bussiga, et mitte kulutada öösel aega bussipeatuses heas usus, et minu otse koju viiv buss tuleb. Kolmandasse bussi astudes (loe: end teiste vahele pressides) jäi jalg halba asendisse, plätu libises jalast ja uks tõmmati kinni. Nii jäi minu punane Mosambiigi plätu Benficasse ja mina sõitsin edasi. T3s pidin uue bussi peale kõndima üks jalg paljas, ei suutnud ise küll naeru pidada. On vast mulungu, paljajalu liivatänavatel... 

Köök ja meie lõbus päevane kokandustiim

Saksa saiapallid apelsinipuu all

Ja minu tehtud imeline küpsisetort. Peolaud on juba kaetud.

Peaaegu esimene toidupilt siin Mosambiigis vist. Ei näe küll hea välja, aga tegu ühe mu lemmikuga siin - shima (maisijahupuder) ja matapa (lehtedest, kookosest ja maapähklitest tehtud kaste). Pidi ka hästi paksuks tegema, nii et topelt kasutegur sees!

Frederica ja peoperemees Zicitu (ma ei tea, kuidas seda nime kirjutada)