tag:blogger.com,1999:blog-21058083258085678562024-03-05T15:36:00.468-08:00Minu Mosambiik, 6 kuud vabatahtlikuna MaputosTriinuhttp://www.blogger.com/profile/09401326216707459670noreply@blogger.comBlogger24125tag:blogger.com,1999:blog-2105808325808567856.post-76669615793351857022014-07-11T13:29:00.001-07:002014-07-11T13:29:06.792-07:00Toredaid hetki möödunud nädalavahetusestNagu nimme eelmise meestepeletamise postituse järjena alustan uut postitust sarnase teemaga. Ehk miski, mis võtab kokku kõik siinsete inimeste mõtted ja arvamused nii hästi, et ega ühtegi üleliigset sõna polegi tarvis.<br />
<br />
Helistab täna mulle töökaaslane, üks noorem naisterahvas, kes minuga samas ruumis töötab. Aga mingid suured sõbrannad pole me küll olnud, pigem vahetame mõned tööalased lühivestlused/laused päeva jooksul. Helistab ta üldse muudel põhjustel, aga kõne lõpus küsib ta nii muuseas:<br />
"Kas sa oled praegu kodus?"<br />
"Ei, ei ole kodus"<br />
"Kus sa siis oled? Peigmehe juures?"<br />
"Ei. Sõbra juures." (Portugali keeles erinevad sõnad amigo ja amiga, meessoost ja naissoost sõbra jaoks)<br />
"Aa, siis ikka peigmehe juures."<br />
<br />
Palju õnne Mosambiigi inimesed. Järgmine kord hakkan igat oma meessoost tuttavat mõnele teisele tuttavale tutvustama kui peigmeest, et sisutühje vestlusi hiljem vältida.<br />
<br />
<br />
Aga tegelikult kirjutan,et anda vahelduseks üks argiselt kirjeldav ülevaade nädalavahetusest anda. (Ootel on aga vähemalt üks rohkem kui nädalavanune postitus. Aga küll ta tuleb.)<br />
<br />
Alustan neljapäeva õhtupoolikust, kui pärast tööd sõitsime Liisiga linna. Linnas ootasime kontori ukse taga enam kui tund aega Bonnyt, et transpordiraha saada, aga noh, muidugi ei ilmunud ta välja. Aga istusime pissihaisuses räämas kortermaja koridoris (naabrid annetasid istumiseks plastmasstoolid ja veidi elektrit mu arvuti laadimiseks), aga lõpuks andsime alla. Ja läksime Prantsuse-Mosambiigi kultuurikeskusesse, et tantsuetendust vaadata.<br />
<br />
Üks erilisemaid, mida olen kunagi näinud, kus koos tantsisid liikumispuudega ja tavalised noored. Ja tõepoolest tantsisid. Näiteks oli üks duett, kus koos tantsisid tavaline poiss ja jalgadeta tüdruk. Selline väga akrobaatiline ja lüüriline, palju tõsteid ja asju. Ja nii loomulik oli see kõik, nagu kõik liikumispuudega inimesed võiksid ja peaksid niimoodi tantsima. Ja üks meie sõber tantsis seal samuti. (väärt mainimist on ka see, et käisin elus esimest korda panniga teatris. Nimelt tassisin koju ahjuplaati, kuhu olin sünnaks lastele kooki teinud. Chapasse minnes oli see heaks kaitsevaendiks, nagu kilp ees. Aga teatris siiski veidi kummaline).<br />
<br />
Reede oli vaba päev nagu ikka. Otsustasime Liisiga teha shoppingupäeva ning minna tuulama kõikidesse nendesse tänavaäärsetesse putkadesse (st tänava ääres ripuvad okstest tara vms peal müügiks kõiksugused riided) uudistama, mis seal müüakse. Juba algusest peale on meie üheks lemmikajaviiteks olnud bussist neid riideid vaadata ja alati tuleb selline kadeduseuss sisse, kui pead piiratult bussis istuma, aga akna taga näed mööda vuramas igat sorti ilusaid riideid. Nii et siis võtsime end kokku ja sõitsime päris hullu ja rahvarohkesse kohta Benficasse. Riideid oli palju ja leidsime nii mõndagi toredat. Ühes putkas jätsime vist tädile endast lõpuks nii viletsa või vaese mulje (ehkki mõlemad ostsime 1 kleidi), et ta ütles meile, et näete, valige siit hunnikust veel midagi endale tasuta võtmiseks. Oooo, kes siis sellest võimalusest saaks keelduda!<br />
<br />
Ja muidugi kogu aja hullutasime igas vanuses kohalikke mehi, nagu ikka.<br />
Saime kätte tellitud lapitehnikas capulana seljakotid ja sõitsime linna. Suure bussiga, kus üks aken (suur aken) oli lihtsalt puudu. Saime lõpuks oma raha kätte, ostsin 2 uut capulanat (ja nägin väga palju ilusaid) ja sõitsin koju. Ostsin 150 mt (seda on palju!!! Eurodes muidu kuskil 3€) eest netikrediiti ning valmistusin kogu päeva mõtetes ja lootuses selleks, et tantsupidu netist vaadata. Kogu aeg küll teadsin, et kahe ja poole tunni vaatamiseks kindlasti netimahtu ei jagu (siinne netipulk mahupõhine ja video võtab ju kõige rohkem), aga midagi ikka. Sain ka bussi peale (et teha ring) ja ummikud olid muidugi üksjagu suured ja kell juba pool 6, aga mõtlesin, et isegi kui sõidan tund aega koju, siis jääb mul veel tantsupidu vaadata 2 tundi. Kuni avastasin, et olin täiesti unustanud, et Eestis on kell 1 tund rohkem. Ja ehkki ummikud polnudki hiiglaslikud, läks kokku siiski poolteist tundi koju saamiseks, ehk kell 7 olin kodus (Eestis siis juba kell 8). Kerge pettumus või nii... Sain viimast poolt tundi väga hüplikuna vaadata, aga oli siiski väga südantsoojendav. Ning kõige kummalisem muidugi see, et meil siin juba mitu tundi täitsa pime olnud ja öö peaaegu käes, aga Eestis veel päike särab kõrges taevas.<br />
<br />
Laupäeva oli hommikul pesupäev. Siis ajasin naabriga juttu ja kella 1 paiku läksin Andrese (alias Harry Potteri, kes muundus nüüd Ronald Weasley'ks) juurde, et seal Liisi ja saksa poisi Anselmoga pannkooke teha.<br />
Ja ühtlasi algas naerumaraton. Tsiteerides Liisi, siis pannkoogid tulid suht nagu tallanahad (meie ei küpsetanud), aga noh, armas oli ikka midagi kodust süüa.<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgshSfwnc2E8doHau5mbJ8O790VIGsujvkvbbEQ1SC1y5XR_q3TYblrqk9LAp-URsujZO26YLJXS6UzzWzo8UbTy823FOH4giiZVbzXYbFSbJ0RwGkfWoqvA3-d8X1PqSc8D0hghLjyWw/s1600/DSCN1960.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgshSfwnc2E8doHau5mbJ8O790VIGsujvkvbbEQ1SC1y5XR_q3TYblrqk9LAp-URsujZO26YLJXS6UzzWzo8UbTy823FOH4giiZVbzXYbFSbJ0RwGkfWoqvA3-d8X1PqSc8D0hghLjyWw/s1600/DSCN1960.JPG" height="240" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Maal vanaema juures</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi4Tm-mjmkJy-QhWuPTRC_c52G12w8owKmvMrKtvrhgAD91IgZue2TcmcjjCTNTE9YLIDrwB7jR_mh9diUsW36_keoLRS2CFaD-yoSsmiqLfm5TNilG6WOomi-yiOaB4ZtxQOAqA0YRAA/s1600/DSCN1992.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi4Tm-mjmkJy-QhWuPTRC_c52G12w8owKmvMrKtvrhgAD91IgZue2TcmcjjCTNTE9YLIDrwB7jR_mh9diUsW36_keoLRS2CFaD-yoSsmiqLfm5TNilG6WOomi-yiOaB4ZtxQOAqA0YRAA/s1600/DSCN1992.JPG" height="320" width="240" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Andrese esimene pannkook!</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj68XZIgscM4C6cztfGzbtdf4am4HTsR26T9nxv7EDF3e2ZqmXUfzJSHNqVerIQ75YDO6pcj0IWVw0ojwOT1SLtzIRtI4VdB4qscxokokdRDgEiBk__2blUrEZoPM3mTUN3-QXSFHI5RA/s1600/DSCN2005.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj68XZIgscM4C6cztfGzbtdf4am4HTsR26T9nxv7EDF3e2ZqmXUfzJSHNqVerIQ75YDO6pcj0IWVw0ojwOT1SLtzIRtI4VdB4qscxokokdRDgEiBk__2blUrEZoPM3mTUN3-QXSFHI5RA/s1600/DSCN2005.JPG" height="320" width="240" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Mosambiigi gängstad. Et oleks uhkem, siis ka valet pidi.</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjQbFaPklGn4e6MDBSKB-U5Y9-DoOXBgLlS9Fyq_-8lftPGu5loX8cpfFZWCuhg9TEO-GmBXqMCRi4cR0xPdj5V_mEUA554lsEWZk7N7Ue7jcnG-0RKbMda4kW-owg4B6fRCerUM15PWg/s1600/DSCN2007.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjQbFaPklGn4e6MDBSKB-U5Y9-DoOXBgLlS9Fyq_-8lftPGu5loX8cpfFZWCuhg9TEO-GmBXqMCRi4cR0xPdj5V_mEUA554lsEWZk7N7Ue7jcnG-0RKbMda4kW-owg4B6fRCerUM15PWg/s1600/DSCN2007.JPG" height="240" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Vennad Zona Verdest. </td></tr>
</tbody></table>
<br />
Edasi kesklinna teatrisse - Teatro Avenida ja uuslavastus Chapa 100. Ehk siis bussisõidust. Päris tabavalt ja lõbusalt üle vindi keeratud - nägi kõiki tüüpe ja tüüpolukordi, mis siin ikka ette tulevad, nii et väga vahva. Ja tundub, et Mosambiigi teatrile kohaselt oli ka järjekordselt vahel tantsu ja laulu - väga tore.<br />
<br />
Ja siis uue traditsiooni kohaselt mööduvad nädalavahetused samuti väga lebolt ja koduselt, ilma mingite pidudeta. Nii et ööbisin küll linnas Friederike juures, aga sai niisama jutustatud ja raamatut loetud ja mõnus oldud.<br />
<br />
Pühapäeva juba varahommikul aga hüppasin oma mentor Nelsoni auto peale ning sõitsime tema koju. Nimelt oli ta mu pühapäevaks enda koju lõunale kutsunud. Kõigepealt tuli aga oodata, siis sai hommikusööki (teed, saia, salatit ja friikartulit) ning siis tuli veel väga palju oodata ja siis sai uhket lõunasööki ka. Vahepeal ootamise ajal saabusid juhuslikultmentorile külla kari sugulasi, keda kõiki nähes ta oli muidugi väga üllatunud ja rõõmus. Alguses saabusid muudkui meed, nii et lõpuks istusin 5 mehega elutoas ja vaatasin telkut. Samal ajal kui veel üks mees, keegi samuti ta sugulane, köögis askeldas. Tööjaotus missugune!<br />
<br />
Päeva tipphetk saabus aga koju sõites. Oli pühapäeva õhtu ja pime, aga enne minu koju sõidutamist pidi mu mentor enda mingi väikese sugulase oma venna juurest koju viima. Seega sõitsime sinna ning kuna tee peal oli politsei, tahtsime nende eest eemale põigata ja jäime liiva sisse kinni. Õnneks saime kiirelt ka meeste abiga sealt välja lükatud.<br />
<br />
Jõudsime siis kohale. Astusin ka vaikselt ja tagasihoidlikult tuppa sisse. Maja uks viis otse avatud kööki, kus ühe kapi/laua taga oli väike elutuba, ehk telekas ja seal ees madrats, kus ema-isa juba voodis vedelesid ja telekat vaatasid. Mind kupatati muidugi kohe mitmekordse palumise peale toolile istuma. Istusin ja ootasin, millal lapsed oma onu Nelsoni ära kallistavad ja ma kodu poole saame hakata liikuma. Ema aga kupatas vanema tütre kohe kooki lõikama, mis siis taldrikul, mis omakorda oli kandikul, mulle kohe söögiks toodi. Tänasin viisakalt ja asusin kooki sööma. Samal ajal kupatas ema sellesama tütre uuesti midagi askeldama - sain aru, et jutt käis apelsinimahlast ning tüdruk rääkis midagi, et "meil on ainult kaks apelsini". Samal ajal mugisin ma vaikselt oma koogitükki ning muigasin omaette. Koogitükk muudkui kahanes, ja ema muutus veidi tõredamaks. Kähku nüüd, apelsinimahla. Koogitükk ikka aina vähenes, ema muutus kärsitumaks ning mina pidin end aina enam talitsema ja keelde hammustama, et mitte naerma hakata.<br />
Kook sai otsa, väike sugulane ja mentor olid juba peaaegu et valmis lahkuma, aga tüdruk ikka veel valmistas mahla. Lõpuks siis tuli ta uuesti kandikuga, seal peal mulle klaas värskelt pressitud apelsinimahla. Kuna aga aeg tiksus takka, siis jõin selle kiirustades ära, tänasin mitmekordselt pererahvast ning asusin minekule, ikka veel suurmuie näol. Arvan, et nüüd võin päris täpselt mõista, mida tunneb president nendel 15.minutilistel visiitidel Eestimaa väikestesse küladesse, kus kõik tädid on teda ammu oodanud ja kooki kõpsetanud. Ainult mind paraku nii kaua ei pidanud ootama, aga vastuvõtt oli vähemalt sama armas ja ehe!<br />
<br />Triinuhttp://www.blogger.com/profile/09401326216707459670noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2105808325808567856.post-72031964620466302372014-06-28T05:26:00.001-07:002014-06-28T05:26:28.941-07:00Eneseabiõpik - kuidas mehi eemale peletada?(Kuna ajad on olnud kiired ja tegutsemist täis, siis praegu midagi uut ma pole siia jõudnud kirjutada. Vahelduseks, kuna olen nende viie kuu jooksul üsna järjepidavalt Virumaa Teatajasse artikleid oma Aafrika eluolust kirjutanud, siis nüüd kasutan juhust ja postitan ühe artiklitest siia ka. Sest teema tõuseb ikka ja jälle päevakorrale. Aga muidu ikka lugema-lugema, ka uusi kirjutisi!<br />
Ja varsti juba uued uudised siin, Aafrika-Eesti sõpruskohtumistest!)<br />
<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjzWLlzh1YogGJKYhmZzFxXrZpAWWDe6pyYhePQfvDvMrQBl5cTcVWSOoPd7u9BV9B3PDnU_-foLvg_mM7929nA_Xy3r13j8pvw4NgyTLLIfEHp7g36iFDX7bE-EWSHKv7pCYTslv5c3g/s1600/IMG_3323.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjzWLlzh1YogGJKYhmZzFxXrZpAWWDe6pyYhePQfvDvMrQBl5cTcVWSOoPd7u9BV9B3PDnU_-foLvg_mM7929nA_Xy3r13j8pvw4NgyTLLIfEHp7g36iFDX7bE-EWSHKv7pCYTslv5c3g/s1600/IMG_3323.JPG" height="213" width="320" /></a></div>
<br />
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<b>Eneseabiõpik:
Kuidas mehi eemale peletada?</b></div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br />
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<i>Valge noore naise
saabumine Mosambiiki tekitab kohalikes meestes muidugi üksjagu
elevust. Vaatamatat sellele, et Maputo puhul on tegu miljonilinnaga,
kus erinevate rahvuste ja rasside esindajaid võib vähmalt
kesklinnas üsna tihti kohata tundub, et kõik, kellega mina juhtun
kokku puutuma, näevad küll valget tütarlast esimest korda. Bussis
ja tänaval liibutakse ligi ning küsitakse esimesel võimalusel,
isegi ilma tutvust tegemata telefoninumbrit. Äkki näkkab? </i>
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br />
</div>
<ol>
<li><div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<b>Valeta</b></div>
</li>
</ol>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Uude riiki saabununa
olin esialgu suures hädas – mida teha? Võõrastele ei hakka ju
telefoninumbrit andma, aga ebaviisakas ka ei tahaks olla. Seega
suitses mu suu eriti hoolega just esimestel nädalatel. „Ma alles
jõudsin siia, mul ei ole veel telefoninumbrit.“ „Oi, ma sain uue
numbri küll, aga mul ei ole see veel meelde jäänud. Ja kahjuks
ununes just täna telefon ka koju.“
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Teine mure – peale
telefoninumbri tahavad nad veel ka teada, et kus ma elan. Vassida, et
ei mäleta piirkonna nime, oleks veidi liiga läbinähtav. Seega
kasutan lähedalasuvate linnaosade nimesid – suunan kavalerid
valele teele, aga päris külmavereliselt ju ei valeta ka.
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Küsimuse peale, kas
olen juba abielus, olen viimasel ajal hakanud kelmikalt keskkooli
sõrmust nende poole viibutama – mõned küll küsivad imestusega,
miks mul sõrmus vaes sõrmes on, ent kui teatan, et minu maal
kantakse seda just niimoodi, on tavaliselt abieluettepanekud kiired
kaduma.
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br />
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br />
</div>
<ol start="2">
<li><div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<b>Teeskle kurti.
Või pimedat. Või mõlemat.</b></div>
</li>
</ol>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Kesklinnas
on üks hullumeelne tänav, millele on isegi teemakohane nimi:
„Guerra popular“ (tõlkes ehk rahva sõda). Tänav on täies
ulatuses hullumeelseid meeskauplejaid täis, kes igal võimalikul
moel kõndijate tähelepanu üritavad endale saada. „Hey, babe!“
või „I want to be your friend“ on ühed põhilistest
hüüatustest. Peale selle aga on neil kombeks ka pilgu püüdmiseks
sinu poole sisistada ning õhusuudlusi saata. Juba esimestel kordadel
sain aru, et kõige parem on täielikku apaatsust teeselda ning mitte
ükski lihas näos liikumas, lihtsalt edasi kõndida. Kohalikud aga
ignoreerimist ei aktsepteeri ning hakkavad selle peale koera kombel
veelgi aktiivsemalt haugatama: „Hey, hey, come here, hey!“ Mida
teha aga, kui mõni meeste boksereid müüv härra tee ära blokeerib
või teine käest kinni krahmab? Ega ei jäägi muud üle kui pahura
näoga mööda põigata ja edasi jalutada.
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br />
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br />
</div>
<ol start="3">
<li><div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<b>Ole otsekohene
ja kui vaja ebaviisakas</b></div>
</li>
</ol>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Mingil
hetkel on tüdimus kerge tulema ning tundub, et kõik kohatud
inimesed tahavad vaid pealiskaudselt sinu telefoninumbrit või endale
valget tüdruksõpra. Seega saan aru, et lõputult valetamine või
keerutamine muutub liiga energia- ja ajakulukaks. Niisiis otsustan
lihtsalt aus olla. Lähen tänaval telefonile krediiti ostma ning nii
muuseas ütleb müüja mulle raha tagasi ulatades (ilma mingi eelneva
vestluseta): „Kas ma saaksin su telefoninumbri?“ „Ei,“ vastan
lühidalt ning asun minekule, järgnevaid hüüatusi tähele
panemata.</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br />
</div>
<ol start="4">
<li><div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<b>Proovi oma
vaateid seletada. Ja loobu sellest järgmisel hetkel.</b></div>
</li>
</ol>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Mõnel
hetkel otsustasin aga enda kannatuse proovile panna ning kavaleridele
oma eluvaateid seletada. Armastuseavalduse peale on kohalikel meestel
kombeks küsida - „Aga sina? Kas sina mind ka armastad?“ Selle
peale üritan mõistlikult rääkida, et ei, mina sind küll ei
armasta ja tegelikult ei armasta ju sina mind ka, sest sa ei tunnegi
mind. Aga nende silmis helgib vaid vastu arusaamatus ning küsimus:
„Aga kuidas nii?“. Samuti leiavad nad, et sellest pole üldse
hullu, kui me teineteist veel ei tunnegi, küll siis kunagi (ehk
pärast abiellumist? – mõtlen muigega) saame tuttavaks ka. Jah,
miks ka mitte.
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br />
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<b>´5. Ära mõtle,
lihtsalt naudi olukorda</b></div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Mingil
hetkel taban end mõttelt – ja mis siis, et nad mind ainult selle
pärast kõnetavad, et ma valge olen? Kui see teeb nende päeva
rõõmsaks, et nad näevad Euroopa naist ning peavad rõõmu
väljendamiseks kohe ka talle „Hey mulungu“ hüüdma, siis no
palun. Niisiis naeratan ja lehvitan superstaari kombel järgi
hüüdjatele vastu. Sest millal ikka kodumaal see uuesti peaks
juhtuma, et tänaval kõndides keegi võõras lihtsalt „Tere“
hüüab, lehvitab või isegi ütleb, et sa ilus välja näed? Nii et
lihtsalt naudi olukorda ja rõõmusta.
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br />
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br />
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br />
</div>
<br />
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Lahendusi,
kuidas kohalike meestega suhelda, on muidugi veel kümneid ja sadu
ning meetodite välja töötamiseks ja katsetamiseks võimalusi
rohkem kui reaalselt aega, jaksu ja kannatust. Aga vastuseta
küsimused jäävad vist lõputult pähe keerlema – kust tuleb see
suur kiindumus valgete naiste vastu? Ja mida nad ikka tegelikult oma
peas mõtlevad?</div>
<br />
<br />Triinuhttp://www.blogger.com/profile/09401326216707459670noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2105808325808567856.post-16531905142971138332014-06-09T14:13:00.000-07:002014-06-09T14:31:49.707-07:00Möödunud nädala tipphetkedPanen siis siia lugejatele rõõmuks ikka midagi kirja ka, ehkki viimasel ajal selliseid tavapäraseid postitusi nagu pole mahti või motivatsiooni teha. Aga kuidagi peab ikka lugejatele ustavaks jääma.<br />
<br />
Seega siis mõned huvitavad hetked.<br />
<br />
<ul>
<li>Tööl on meie juurde saabunud uus kolleeg. Alguses olin eriti rõõmus, kuna enne seda olin üle nädala põhimõtteliselt täiesti üksi päev otsa hulluvate 30 lapsega olnud, siis iga abikäepaar tundus nagu jumala kingitus. Ja Liis saabus ka tagasi, nii et elu läks jälle lihtsamaks. Uus tädi (tegelikult noor naine) on väga tegus, õpetas lastele mõned uued laulud. Aga ajapikku läks karjumine ja käratamine ikka aina tihedamaks ning eelmisel nädalal võttis ta kaasa uue sõbra - pika puust kaika. Kõigepealt tagus ta sellega vastu lauda, et lapsi vait saada. Siis tagus sellega otse laste nina ette, vastu nende lauda. Ja neljapäeval tegi ta nii - istus klassi ees laua taga, nui peos ning kui keegi lastest tegi ulakust, siis saatis kaika viskeka lapse poole teele. Meelega küll mööda visates, aga siiski päris ekstreemsed kasvatsmeetodid toimuvad siin meie juures. Nii et Eesti lapsed, hoidke alt kui tädi Triinu tagasi tuleb!</li>
<li>Meil on talv käes. Hommikul on nii külm, peab kindlasti kampsuni ja võib-olla ka salli kaela panema ja öösel on jahe magada. Täna öösel läks nina kinni ja nüüd on nohu käes. Vaat sulle Aafrikat. Päeval on õnneks veel siiski soe, midagi 20 kraadiga. </li>
<li>Laupäeval tegime ühe sõbra juures rahvaste toitude päeva. Frederica tegi Saksamaalt Sammelknüdelit (mingi selline, saiapall, huvitav). Ma tegin küpsisetorti - vahele panin kondenspiima ja jogurti segu, banaani ja konservimaasikaid (olid pahad ja ilma maasika maitseta) ja peale vahukoort. Imeline! Ja siis palju Mosambiigi toitu. Tapeti 2 kana (ja seda mitte kuidagi ülekantud tähenduses, vaid päris otse, Frederica tegi pilti (kahjuks minu fotokaga, aga ma pole neid veel julgenud vaadata), aga ma panin silmad kinni. Aga toidud maitsesid hästi ja lõpuks oli lausa pidu, tore Mosambiigi muusika ja peo kõrghetkeks muidugi - ühine Kaera-Jaani õppimine. Ei saa ilma selleta. Õhtul läks nii külmaks, et panin Frederica ostetud mütsi pähe. </li>
<li>Koju sõitsin peolt nelja bussiga, et mitte kulutada öösel aega bussipeatuses heas usus, et minu otse koju viiv buss tuleb. Kolmandasse bussi astudes (loe: end teiste vahele pressides) jäi jalg halba asendisse, plätu libises jalast ja uks tõmmati kinni. Nii jäi minu punane Mosambiigi plätu Benficasse ja mina sõitsin edasi. T3s pidin uue bussi peale kõndima üks jalg paljas, ei suutnud ise küll naeru pidada. On vast mulungu, paljajalu liivatänavatel... </li>
</ul>
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEibZc6Mh6-33vnePngdqX7ouTTdFMK19G_Y21F3JOKQxAk2JN4lKgJtY64aEyXKq_Nn2NlBjsWgZ6G3cf2ltnTAweDb4PKuiVVx7SPm5zYT0m2wkos9LdnUivzsqNCLQc1KXiS4aQpa_A/s1600/IMG_4434.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEibZc6Mh6-33vnePngdqX7ouTTdFMK19G_Y21F3JOKQxAk2JN4lKgJtY64aEyXKq_Nn2NlBjsWgZ6G3cf2ltnTAweDb4PKuiVVx7SPm5zYT0m2wkos9LdnUivzsqNCLQc1KXiS4aQpa_A/s1600/IMG_4434.JPG" height="266" width="400" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Köök ja meie lõbus päevane kokandustiim</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhiR2r9t1FYk7-XkPcZn1gm2I4MmIMtJqOI-vX0cnRmPg_Sawj_cq1PImlWdJ2huXvEn2hycOaYMyANaAZnRVfhIxPyDy1Sm5hOWNkZAt_CgetLcs35lE899QXGDkQ0xB-qbsg1pRONWg/s1600/IMG_4497.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhiR2r9t1FYk7-XkPcZn1gm2I4MmIMtJqOI-vX0cnRmPg_Sawj_cq1PImlWdJ2huXvEn2hycOaYMyANaAZnRVfhIxPyDy1Sm5hOWNkZAt_CgetLcs35lE899QXGDkQ0xB-qbsg1pRONWg/s1600/IMG_4497.JPG" height="266" width="400" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Saksa saiapallid apelsinipuu all</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgm7-h9mqRWo-EO_TYjL7qQaFMl4CZZLGHXmM1SWapfQX-lmaMecjISNiPS9JTRUUMhE9_4I-vlkszjXmxbrYkz6BqRE1EuxO4wTgy2KVoHr52qG0Z8QedyOHNuO3DIETW6qIYE5Wut4w/s1600/IMG_4524.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgm7-h9mqRWo-EO_TYjL7qQaFMl4CZZLGHXmM1SWapfQX-lmaMecjISNiPS9JTRUUMhE9_4I-vlkszjXmxbrYkz6BqRE1EuxO4wTgy2KVoHr52qG0Z8QedyOHNuO3DIETW6qIYE5Wut4w/s1600/IMG_4524.JPG" height="266" width="400" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Ja minu tehtud imeline küpsisetort. Peolaud on juba kaetud.</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjn-3z2V4VFzND8EOE4NQ_yGSaHv9hORCLMb5X1fzwSM0jVhlc_LVI5QebSNX3llItK3ChYTsKRehD4JKMrv434WyAewHdWccWB0a4aqjUiy3SU7U5ip6A5gnn9yl02OpgFd4sztc-vsQ/s1600/IMG_4530.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjn-3z2V4VFzND8EOE4NQ_yGSaHv9hORCLMb5X1fzwSM0jVhlc_LVI5QebSNX3llItK3ChYTsKRehD4JKMrv434WyAewHdWccWB0a4aqjUiy3SU7U5ip6A5gnn9yl02OpgFd4sztc-vsQ/s1600/IMG_4530.JPG" height="266" width="400" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Peaaegu esimene toidupilt siin Mosambiigis vist. Ei näe küll hea välja, aga tegu ühe mu lemmikuga siin - shima (maisijahupuder) ja matapa (lehtedest, kookosest ja maapähklitest tehtud kaste). Pidi ka hästi paksuks tegema, nii et topelt kasutegur sees!</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiad6xAiEzz_tWMCTSqamG6zUtFBXAsKAdsf1d0UXtPbLvR5g1Wvn5V26FIMMvaEAiPtNgE2Yxx4jWrOgpvmx3rEYw693fYaXi8sd2WhpCohvKwrIXf0kygETiH4lI7viVxopF8stB3Xw/s1600/IMG_4554.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiad6xAiEzz_tWMCTSqamG6zUtFBXAsKAdsf1d0UXtPbLvR5g1Wvn5V26FIMMvaEAiPtNgE2Yxx4jWrOgpvmx3rEYw693fYaXi8sd2WhpCohvKwrIXf0kygETiH4lI7viVxopF8stB3Xw/s1600/IMG_4554.JPG" height="266" width="400" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Frederica ja peoperemees Zicitu (ma ei tea, kuidas seda nime kirjutada)</td></tr>
</tbody></table>
<div>
<br /></div>
Triinuhttp://www.blogger.com/profile/09401326216707459670noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2105808325808567856.post-89673996766500575262014-05-29T04:52:00.000-07:002014-05-29T04:52:03.601-07:00Mosambiigi chapapäev22. mai 2014<br />
Õhe tõelise Mosambiigi chapapäeva jäädvustamiseks.<br />
Pidime minema Liisi ja Jorgega järjekordselt Namaachasse ja piirile, et passi tempel saada. Iga 30 päeva tagant, totter süsteem.<br />
Igal juhul kell 9 kohtusime Baixas ja ehkki olime uues chapas esimesed, täitus see kiirelt ja üsna pea sõitsime Namaacha poole. (Enne ostsime bussiaknast hommikusöögiks - no mida? Muidugi saia. Sest muud võimalust ju polnudki nagu ikka). Jõudsime Namaachasse, ületasime piiri ja tulime seekord kohe tagasi. Jorge oli juba ees bussi püüdma läinud, kuhu ta oma kampsuni unustas ning meie Liisiga istusime siis väiksesse kastiautosse, et küla teise otsa bussipeatusesse sõita. Üks kohalik mees hakkas rääkima.<br />
"Where are you from?"<br />
"From Estonia"<br />
"Aaaa, Estonia". Seesugune emotsioon, justkui tabaks neid mingi soe äratundmisrõõm, on tavaline, seega ei vaevunud me seekord isegi küsima, kas ta teab või on kunagi midagi sellistsest riigist kuulnud. Või lihtsalt igaks juhuks mainida, et see Euroopas asub.<br />
Aga mees hakkas midagi kohalikus keeles omasõbrae seletama. Ja oma üllatuseks kuulsime, kuidas onu rääkis: "Russia........ Estonia...... Letonia (vms)........ Soviet...."<br />
Me Liisiga olime pehmelt öeldes pahviks löödud, sest ei juhtu just tiht, et isegi pealinnas Maputos Eestist midagi kuulnud ollakse, väikelinnast veel rääkimata. Ootasime pea pool tundi kastiauto täitumist ja vahepeal jagas seesama mees meiega oma sooje ube, olid omamoodi igaüks omas kestas (nagu maapähklid), aga maitselt tavalised.<br />
Jõudsime vist 12 ajal tagasi bussijaama, saime järjekordselt tühja bussi, mind suunati ette juhi kõrvale istuma. Järnes jällegi pea tunnine ootamine ning veidi enne 13 lahkusime Maputo poole. Vahemaa 60 km. Peamise osa ajast sisustasin telefonist näidendit lugedes (uus hea avastus turvalistes olukordades). Kella 14 ajal olime Maputo piiril, aga ummikud olid hiiglaslikud ja kesklinna jõudsime kell 15. Nii palju siis vaba päeva sisukast kasutamisest. Käisin supermarketis ja ostsin Bushfire muusikafestivalile pileti (see nädalavahetus, olen megaelevil!) ja veidi enne 17 läksin Maputo Shoppingu ette, et sealt buss koju võtta. Olen küll sealt väga harva võtnud, aga tean, et sealt lähevad ka minu kodukanti, seega seal juba olles otsustasin proovida. Ootasin kuskil 20 minutit, mõni täis chapa möödus ja ei peatunud, 1 ütles, et läheb mingit teist teed pidi. Seega otsustasin kõndida u 20 mintsa üles kõige hullemasse peatusesse nimega Guerra Popular, sest seal on neid chapasid vähemalt üksjagu.<br />
Mõlemad tänavapooled olid hullumeelselt rahvast täis. Otsustasin kohe minna vastaspoolele, et teha ring (alguspunkti ja siis uuesti kodu poole) et sellisel juhul saaksin veidi kindlamalt ja mugavamalt koju. Pimedaks läks juba ka. Ootasin ka seal kuskil 20 minutit ning pärast pidevat ühe ja teise chapa poole jooksmist sain ka peale. Esipingile! Vähemalt midagigi head. Bussijuht ja corbador olid üsna lõbusad ja lõõpisidmuudkui (aga changhanas, ei saanud aru). Aga oli pime ja igal pool oli nii palju inimesi ja autosid, napilt oleks peaaegu ühele inimesele otsa sõitnud ja siin igapäevaselt veel umbes sajale bussipeatustes ja tänavaid ületades pihta pannud. Olin pinges ja tülpinud. Lõpuks olid muidugi hiiglaslikud ummikud ka koduteel (nii et cobrador lahkus bussist ja kõndis u 15-20 mintsa lihtsalt jalgsi edasi), järjekordne tunnike chapas ning lõpuks pärast kella 19 jõudsin koju.<br />
Ooo, milline tegus Mosambiigi chapasõidupäev.Triinuhttp://www.blogger.com/profile/09401326216707459670noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-2105808325808567856.post-77995544044450958952014-05-22T04:09:00.002-07:002014-05-22T04:09:30.844-07:00Reisiblogi: Teine osa, Vilanculos<ol start="5">
<li><div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<b>mai</b></div>
</li>
</ol>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Tänu laupäevaõhtusele
peole olime leidnud Johannaga endale autoga reisikaaslased
(vabatahtlikud saksamaalt), kellega me Vilanculosse saime. Ning juba
12 ajal jõudsimegi kohale, milline võit ja luksus!</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Ööbimiskohaks Baobab
backbackers (ahvileivapuu). Ning esimene vaade sellele merele,
esimene silmapilk. Wow! Sellist merd pole ma veel kunagi näinud –
hele-tumesinise ja valgetriibuline. Panime telgi üles ning läksime
Johannaga linna sööki otsima. Leidsime kohaliku ja üsna soodsa
koha. Tellisin vist esmakordselt siin maal väljas olles kana (mis on
megapopp toit, ehkki meil kodus väga tihti ei tehta). Väljas süües
on siis valikuks, kas tellid 1 kana, 1/2 kana või 1/4 kana. Ma
võtsin siis 1/4 seekord+riis, kartul ja salat, hinnaks 2.50€.
Tegime veel väikese ringi linna peal, ostsime puuvilju ja kraami
ning läksime randa, et kalameeste merelt saabumist vaadata.
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Kui palju ilu, kui
palju ilusaid loomulikke inimesi ning nende igapäevast, ent meie
jaoks idüllilist toimetamist. Ja palju pilte.
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Kui käisime veel enne
õhtusööki kiirel linnaringil, läks kogu linnast elekter ära.
Jälle uus kogemus, eriti kui üks kohalik poiss meile väga agaralt
ühte poodi tahtis näidata, kus me saaks otsitavat kaupa osta. Kell
sai alles 6 ning jalutasime imeilusa tähistaeva all koju.
Magamiskoti sain ka ööseks, nii et tõeline luksus.
</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjbN4ioziZ8_da14KYSkQRY4kG0Tfn8C_8BhlMAvTQrraZXmGG-EezXKiF90_d6xmHcJu5Yy1oawwv7Ixi-NovjXozw3kZ15jGkU6Cs_xaD7yk6Fuy7kWNrK-pS75T6WcojsuEvAQeQWQ/s1600/IMG_3758.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjbN4ioziZ8_da14KYSkQRY4kG0Tfn8C_8BhlMAvTQrraZXmGG-EezXKiF90_d6xmHcJu5Yy1oawwv7Ixi-NovjXozw3kZ15jGkU6Cs_xaD7yk6Fuy7kWNrK-pS75T6WcojsuEvAQeQWQ/s1600/IMG_3758.JPG" height="400" width="360" /></a></div>
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjBQLXIbesO3CGqExvBb88OT00nfpNTfN5CbtiEILbpbAC1iJ_GN689MXER28fJC7IaIhWC5qrOw3LOb64RR47ruRYX0d-3ZcTXd_c1MUJZkZk_5P8psGEDap2AodNp3iFx6IO_P6lQ1g/s1600/IMG_3763.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjBQLXIbesO3CGqExvBb88OT00nfpNTfN5CbtiEILbpbAC1iJ_GN689MXER28fJC7IaIhWC5qrOw3LOb64RR47ruRYX0d-3ZcTXd_c1MUJZkZk_5P8psGEDap2AodNp3iFx6IO_P6lQ1g/s1600/IMG_3763.JPG" height="215" width="400" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Vilanculos ja väikesed turistidest puhtad tänavad</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEheM7oDamS8W2oaorLHGhRNdBEEFFVMshF5pDzGfFATY_Tt0vPJn8QPcWKzDF_n2AaLBw5tpnj7-NkyzHrCYzBuWRX52alFdc2ayPldgfekCsrQ-4wSuHKDGRS-pJKeDkxcIj_P0grA6w/s1600/IMG_3771.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEheM7oDamS8W2oaorLHGhRNdBEEFFVMshF5pDzGfFATY_Tt0vPJn8QPcWKzDF_n2AaLBw5tpnj7-NkyzHrCYzBuWRX52alFdc2ayPldgfekCsrQ-4wSuHKDGRS-pJKeDkxcIj_P0grA6w/s1600/IMG_3771.JPG" height="266" width="400" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Paadid-paadid</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhw5OU1pV22gaBv8Kd4wt6F9IfcclRWxQ_Bw5MFRfuB9PEyZdEyedbASLI1qh4RUBpyMqxeZbNxc1ManmaicZ_ey-m8NvAvFh51wcnj_1k_PQajpJNK2ka9z14C1zogNHcuUm5KFicH3w/s1600/IMG_3813.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhw5OU1pV22gaBv8Kd4wt6F9IfcclRWxQ_Bw5MFRfuB9PEyZdEyedbASLI1qh4RUBpyMqxeZbNxc1ManmaicZ_ey-m8NvAvFh51wcnj_1k_PQajpJNK2ka9z14C1zogNHcuUm5KFicH3w/s1600/IMG_3813.JPG" height="266" width="400" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Ilusad inimesed</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgX_oW1UjhKV4GfO4sBfRF9aXgu6UBjW65z6-prSX7wwUccP9DHe8QBFNAm7UDzZYp1F7OXri9SCOFto1RSvDEV19wL4IFwU7hd9ugDkdxh4Fxr3FNkCqdwQu53ciQ8YkdU_TlcJogyog/s1600/IMG_3838.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgX_oW1UjhKV4GfO4sBfRF9aXgu6UBjW65z6-prSX7wwUccP9DHe8QBFNAm7UDzZYp1F7OXri9SCOFto1RSvDEV19wL4IFwU7hd9ugDkdxh4Fxr3FNkCqdwQu53ciQ8YkdU_TlcJogyog/s1600/IMG_3838.JPG" height="206" width="400" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Ja vaade Baobabist.... Igapäevane hommikusöögivaade samuti...</td></tr>
</tbody></table>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br />
</div>
<ol start="6">
<li><div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<b>mai</b></div>
</li>
</ol>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Äratus enne 7, et
vaadata ilma. Oli veidi tuuline ja pilves, seega lükkasime
paadireisi saartele järgmiseks päevaks. Proovisime uuesti magada,
aga selle koha hull kass tuli meie telgiga mängima, proovis üles
ronida mööda telgi serva sisemise kihi ja vihmakatte vahel ning oli
megapöörane.
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Niisiis tegin
hommikusupluse. Idülliline hommikusöök – sai maapähklivõiga,
papaia ja banaan ning tee – ja palju ilu pisikestest asjadest.
Kirjutasin päevikut ja vaatasin merd. Siis käisin veidi päevitamas
ja ujumas, Johannaga linnas ja söömas ja puuvilju ostmas (cherimoya
nimest pole keegi midagi kuulnud, aga siin on selle puuvilja nimeks
aba, ostsin kohe mitu tükki!). Käisime ka õmbleja juures ning
tellisime capulanast püksid.
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Õhtune väike
meditatiivne üksiolek - ilus muusika ja merekohin ja tähistaevas ja
soe õhk ja palju õhku visatud vastuseta küsimusi ja mõtteid,
soove ja unistusi. Ja jõudsin seisukohale, et hetkes õnnelik olla
oskan ma küll, vaatamata sellele mis oli, on või tuleb. Olla
õnnelik tähistaeva all kuupaistes soojas maikuu õhtus merekaldal
istudes, kui tohutu suur lai maailm on sõna otseses mõttes minu ees
lahti ja mina ikka ei tea, kes või kus ma olen. Aga olen ikka
õnnelik siin Mosambiigis olles, maailma ja uskumatuid inimesi nähes,
kes vahel mind üllatusest, kurbusest või pettumustundest pead
raputama panevad. Olen õnnelik siin suurel seiklusel olles.
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br />
</div>
<ol start="7">
<li><div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<b>mai.</b></div>
</li>
</ol>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Ärkasime järjekordselt
enne 7 ning nägime, et päike paistis ja tuult oli vähe, seega oli
kätte jõudnud reisipäev.
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Pool 9 startisime oma
hosteli eest ja sõitsime merele. Seltskond järgmine: 1xEesti,
1xPrantsusmaa, 2xRootsi (vahetusõliõpilased Kapplinnas) ning 4x
Saksamaa. Sõitsime umbes tunnikese ning jõudsime Bazaruto saarele,
imeline suur liivamägi paistis kaugelt. Jõudsime kohale ja asusime
lajutama. See ei olnud küll muidugi päris kõrb, aga sellest, mida
olen kunagi näinud, kõige lähem siiski ühele kõrbele.
Liivaluited, mille tagant tuli nähtavale veel rohkem liiva ja ühegi
inimese poolt puutumata liivalained. Kui vabastavalt ilus ning kui
väike üks inimene ja tema pisike sammude rida selle lõputu liiva
taustal. Ronisin kõrgemale, jooksin ja ronisin ja veidi veel, kuni
jõudsin ääre peale. Ja see, mida ma sealt oma üllatuseks nägin,
oli peaaegu kirjeldamatu. Liivaluide murdus tipus ning teisel pool
oli sügavik ning seal all, sisemaal oli kõik roheline. Puud ja
põõsad ja silmapiirini see imeilus saar. Ning teisel pool lõputult
liiva ja triibuline meri, mille seest paistmas pisikesed liivasaared.
Hingasin ilu, rahulolu ja harmooniat endasse. Jalutasin loovaoosi (ei
tea, kas nii võiks öelda?) peal, jooksin end hingetuks, lugesin
luuletusi ja laulsin iseendale.
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Jõudsime tagasi
alguspunkti, sõime lõunat ning läksime uuesti paati, sihiks
snorgeldamine 2 mile reefil. Uskumatu paadisõit, kus
hüppasime/lendasime üle lainetava mere, mina peaaegu lakkamatult
naerdes kogu olukorra ning iga põrutuse üle, ise samal ajal
kramplikult äärest kinni hoides, et mitte päris lendu tõusta.
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Lõpuks jäime siiski
seisma, meile anti lestad ja prillid ning suunati ilma igasuguse
õpetuseta vette. Algul olin küll veidi hirmul, ent vette jõudes
kadus kõik see. Ujusin rahulikult ning uudistasin esmakordselt elus
sel moel veealust maailma. Hiiglaslikud kivid, mis meenutasid
ulmelisi vee all magavaid elukaid, korallid ja värvilised kalad.
Üritasin neid küll ka meelde jätta, aga ei õnnestunud. Ja see
veealune rahu ja vaikus, kus kuuled naid nagu kõlarist valjult
iseenda hingamist.
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Põgus peatus
vastassaarel ning tagasi sõites nägime 5 lindu. Piinlikult pean
tunnistama, et ei mäleta enam, mis linnud need nüüd on, nii et kes
teab, palun öelge.
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Johanna pidi öösel
bussi peale minema ning õhtul pidi saabuma Ximoiost Frederica.
Vahepeal oli ta aga mulle sõnumi saatnud kõigepealt, et hakkab
tulema, siis aga, et ei saa hiljuti Chimoio regioonis toimunud
rünnakute (Renamo partei liikmed tulistavad vahel busside pihta vms)
tõttu edasi tulla ning peab pm põõsas magama, et hommikul
politseiga edasi tulla. Päris hirmutav.
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Nii et minu üksiolek
telgis pole selle kõrval midagi. Lahendasin veel ristsõnu (viimasel
ajal mu suured sõbrad, ehkki megakeerulised), ütlesin Johannale
head aega ning läksin magama.
</div>
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg0fCaMJPLg37SIUAPtBa-wSXo6KAHDAmGx3KeOMPkQ4rfiMgl_Q8Vatr20-jX_XT2CA59TVYGJ8vvl60lGtRBOZe6ChNfW_VXE3nj5gPTYs3PIJlpAdE8-OYM3bH5K2GCbabHdpE1V0g/s1600/IMG_3894.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg0fCaMJPLg37SIUAPtBa-wSXo6KAHDAmGx3KeOMPkQ4rfiMgl_Q8Vatr20-jX_XT2CA59TVYGJ8vvl60lGtRBOZe6ChNfW_VXE3nj5gPTYs3PIJlpAdE8-OYM3bH5K2GCbabHdpE1V0g/s1600/IMG_3894.JPG" height="266" width="400" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Bazaruto saar</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj8WCnKfkFh4kU8OHR27eJ9-iObJp37PZe0mn6WyW-Hrr2oHtu3JwVLmZyHfl8Zyf4ZOyI0mZ22OFBY5q-9xHY1T6YbG2j142Pa_S59YzsjsYrPaiCVQoGlzE3I6g17Zh4iGUwFhyphenhyphenuFRw/s1600/IMG_3907u.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj8WCnKfkFh4kU8OHR27eJ9-iObJp37PZe0mn6WyW-Hrr2oHtu3JwVLmZyHfl8Zyf4ZOyI0mZ22OFBY5q-9xHY1T6YbG2j142Pa_S59YzsjsYrPaiCVQoGlzE3I6g17Zh4iGUwFhyphenhyphenuFRw/s1600/IMG_3907u.jpg" height="266" width="400" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Üks imelisimaid paiku, kus kunagi käinud olen</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgUFlbzA76kqoYWnZt_yKgDvUAVpY5nJ1UpV8Itpa59K7ot7b0EdpUqHWt5XsXrnyHQT3LBFmtc4OFEAFLZEyde8r4GRCRsp2nHBuwfQTu41QA0mQdHatQEwzANamelT_hLcNLI9qWlVQ/s1600/IMG_3920.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgUFlbzA76kqoYWnZt_yKgDvUAVpY5nJ1UpV8Itpa59K7ot7b0EdpUqHWt5XsXrnyHQT3LBFmtc4OFEAFLZEyde8r4GRCRsp2nHBuwfQTu41QA0mQdHatQEwzANamelT_hLcNLI9qWlVQ/s1600/IMG_3920.JPG" height="266" width="400" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Kuumaastik</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEixdcpZt0wyyL2o_RhEygSGW590uzDCCs2Wsf1Ail6PQERiwEUFfTO77DVk_52T7A-ZYnAmGS9gaSE1wgHNxppMwQWJQTRyUXtAjHHQo0BZWGwj1TJAfxjLJrNqjeSAgJoyxGgvbtsPSg/s1600/IMG_3940.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEixdcpZt0wyyL2o_RhEygSGW590uzDCCs2Wsf1Ail6PQERiwEUFfTO77DVk_52T7A-ZYnAmGS9gaSE1wgHNxppMwQWJQTRyUXtAjHHQo0BZWGwj1TJAfxjLJrNqjeSAgJoyxGgvbtsPSg/s1600/IMG_3940.JPG" height="266" width="400" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Ja üllatus tippu jõudes</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjaeaRdu0fqtC4OwDd7Ozz6AIcyZjXNiZB3FKiOpKR0a5ohidYj5MwQlRmwI8bgATdsEZ-KQtQW3a_hmZUIUHF7g76JrAbnWHsw4i4LbOcAXtr1QF_uGJqqgZsqffpv4SN3hueC7-owmg/s1600/IMG_3956.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjaeaRdu0fqtC4OwDd7Ozz6AIcyZjXNiZB3FKiOpKR0a5ohidYj5MwQlRmwI8bgATdsEZ-KQtQW3a_hmZUIUHF7g76JrAbnWHsw4i4LbOcAXtr1QF_uGJqqgZsqffpv4SN3hueC7-owmg/s1600/IMG_3956.JPG" height="266" width="400" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Add caption</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEibh3VR6VETJuVEaXJCie44PcG1wk61NYEQp3MBl22fsFE4dmp1Mr8doyK5OxuN3WsQ2weu9RhIB9OjnTaM6wBI3JUleVmYcnNRZP8YxplzTTUihWepRppUJ1-2IOrwOfBlSCn1vA8yXA/s1600/IMG_3982.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEibh3VR6VETJuVEaXJCie44PcG1wk61NYEQp3MBl22fsFE4dmp1Mr8doyK5OxuN3WsQ2weu9RhIB9OjnTaM6wBI3JUleVmYcnNRZP8YxplzTTUihWepRppUJ1-2IOrwOfBlSCn1vA8yXA/s1600/IMG_3982.JPG" height="400" width="266" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Imeline!</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiKtc670msGr1gEq5fUaMvkT-YYVmpTIvIkJauDGXdrMM_Z_jy5rhZdJfGda9Qk-x7yco6lhbmK8C7jsftyYZ-6kBM8zN9Raq1ajjW3EJSH4Sm3Sel0Jthvuhn0EDFB4tFHq09gDNbaeA/s1600/IMG_4029.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiKtc670msGr1gEq5fUaMvkT-YYVmpTIvIkJauDGXdrMM_Z_jy5rhZdJfGda9Qk-x7yco6lhbmK8C7jsftyYZ-6kBM8zN9Raq1ajjW3EJSH4Sm3Sel0Jthvuhn0EDFB4tFHq09gDNbaeA/s1600/IMG_4029.JPG" height="248" width="400" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Ja linnud. Mis linnud? Mul läks juba meelest...</td></tr>
</tbody></table>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br />
</div>
<ol start="8">
<li><div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<b>mai</b></div>
</li>
</ol>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Öösel oli väga külm
jälle (magamiskotti enam polnud), hommikul aga palav. Hommikused
rituaalid -ujumine, ilus hommikusöök (seekord sain kahe väga
toreda rootslasega tuttavaks), ujumine ja päevitamine. Lõunaks
pakisupp ja munavõileib ning siis läksin linna, et Frederica
saabumist seal jalutades oodata. Kuna temast polnud veel mingit
märki, otsustasin linna teise otsa jalutada, kus ma veel käinud
polnud, ning supermarket ja mingi turg üle vaadata.</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Tee oli pikk, aga
jõudsin toreda valikuga supermarketisse ning otsustasin end
jäätisega premeerida. Uhked eri sorti Magnumid kõik külmikus
reas. Valisin ühe. Kahjuks aga kui sööma hakkasin, nägin, et
glasuur oli küll kena, ent seal sees jäätis oli poole väiksemaks
muundunud (arvatavasti korduva üles sulamise tõttu) ning tavapärase
kontsistentsi kaotanud. Turg oli ka kahjuks pettumus -lootsin leida
mingeid turistiasju äkki, aga leidsin vaid paar kioskit tavapärase
toidukraami ja igapäevaste pottide jms asjadega.
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Jalutasin siis tagasi
linna, ostsin 60 eurosendi eest suure ananassi ning jäin ühe maja
nurka Fredericat ootama. Juurde hiilis kõigepealt üks, juba
eelmistest õhtutest tuttav kavaler ning seejärel veel kaks, üks
neist kohe äärmiselt pealetükkiv ja ebameeldiv. Teisega otsustasin
siiski oma maailmapildi avardamise mõttes rääkima hakata ning
proovida järjekordselt, kas minu argumendid ka kuidagi kohale
jõuavad või mitte.
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Lõpuks saabus
Frederica oma kirevate reisilugudega.
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br />
</div>
<ol start="9">
<li><div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
- 10. mai</div>
</li>
</ol>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Hommikusöök
(hommikusöögid oli vist ühed mu lemmikhetked sellel reisil), kiire
linnaskäik, rannas peesitamine ja ristsõnade lahendamine ning
küpsise- ja puuviljapiknik. Ristsõnade koha pealt olime Fredericaga
mõlemad äärmiselt rumalad. Ristsõnasõpradele teadmiseks, et
tegemist on Suerkumaga, väga keeruline, paguseks on lasteristsõna
ainuke, mille olen täielikult ära suutnud lahendada ning paar
üksikut on veel enamjaokt valmis, aga enamik nendest vaid umbes
poolenisti või isegi vähem. Järgmiseks on Meistri ristik (et veidi
uut värskust lisada). Aga tundub, et mu vanemad hindasid veidi küll
mu vaikset võimekust üle, mis on muidugi iseenesest kompliment.
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br />
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Õhtu hakul läksime
veel jalutuskäigule randa, mis venis lausa pimeda peale, sest
jalutasime nii kaua, kuni edasi enam minna ei saanud. Frederica
jõudis enda tellitud pükstele aga järgi siis, kui õmbluspoisid
olid juba lahkunud, aga nüüdseks on need samuti kätte saadu.
Ostsime ööseks bussipiletid ning läksime Complexo Allemao'sse
sööma- ilus kala ja mõnus olemine. Tagasi backbackersisse paar
päeva tagasi kohatud sõbra Peteri ja tema motikaga – teenisime
nii mõneltki kohalikult lõbusaid pilke. Mängisime Aliaselaadset
nimede arvamise mängu ning tundsime end järjekordselt väga
rumalalt. Viimase tunnikese olime küll põhimõtteliselt üksi seal
(koos kolme turvamehega kes meie läheduses patrullisid ja kabet
mängisid). Lõpuks läks ooteaeg kähku ning veidi pärast 12
asusime koos kumminuiaga turvamehega bussijaama poole teele (see oli
minu kindel soov, et üksi ei taha ikka minna oma suurte kompsudega).
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Keeldusime mõningatest
ettepanekutest peole minna ning tukkusime veidi enne bussi sõitma
hakkamist.Uskumatu täpsusega startis buss öösel kell 3 Vilanculost
Maputo poole, 725 km. Üritasin magada, aga oli väga kitsas,
bussijuht sõitis järjekordselt hullult (kiirendas kõvasti ning kui
pimedas mõnda bussi ootavat inimest tee ääres märkas, siis
pidurdas järsult. Ning neid bussi tulijaid/kahjukaid oli ikka
üksjagu). Lisaks, kuna istusin vahekäigu pool, togisid kõik mind
pidevalt oma hiilgaslike kottidega, paarilt sain kotiga vastu pead
ning kõik möödujad nühkisid end möödudes minu vastu, nii et
tekkis küsimus, kas olen tõesti siin nii suureks muutunud. Aga
sellele vaatamata olin poolune vahel üksjagu ka täitsa unes. (Buss
oli muidu suur – 3+2 kohta, pole sellist veel varem näinud.
Telkusid kahjuks polnud). L'puks kell 2 päeval jõudsime Maputosse –
polnudki sõit nii hull kui olin kartnud, ainult liiga palju inimesi
nagu ikka pressiti isegisellisesse suurde kaugliinibussi – mitmed
pidid ämbrite või kanistrite otsas vahekäigus istuma ning mõnel 3
inimese pingil oli ikka 4 inimest.
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Ning reisi lõpetuseks
sõitsin esmakordselt koju Tuctuciga (kohalik nimi mingi muu), sest
chapat ei saanud.
</div>
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjrPh0fPXT03Etuv7buY24oRxwG0SkqUBtwuPnb4drYOPeDgw1D0_Qo9g_3QQQuOLFF-YW_va4JgIfv_mYOFnkcQaD1eNeOiACIsBE5Uq84jcScVwrr_YKykCwobwOLP6p_D8k5dQRztg/s1600/IMG_4042.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjrPh0fPXT03Etuv7buY24oRxwG0SkqUBtwuPnb4drYOPeDgw1D0_Qo9g_3QQQuOLFF-YW_va4JgIfv_mYOFnkcQaD1eNeOiACIsBE5Uq84jcScVwrr_YKykCwobwOLP6p_D8k5dQRztg/s1600/IMG_4042.JPG" height="266" width="400" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Seeria lõpetuseks: ilusad hommikusöögid puhkusel</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEho_VjE9fyCRMHHnv_hMoqewFkLYp_qJbt0AIofUEdxTFti3gId9TsFSTwpNv1RCkEot7_VbR3xiWga0P6O5B_06fBRyichaH3r4wrOaJAgiedInmRD2Q-Pkfp9L_S8XhBJDP0RZICfdQ/s1600/IMG_4054.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEho_VjE9fyCRMHHnv_hMoqewFkLYp_qJbt0AIofUEdxTFti3gId9TsFSTwpNv1RCkEot7_VbR3xiWga0P6O5B_06fBRyichaH3r4wrOaJAgiedInmRD2Q-Pkfp9L_S8XhBJDP0RZICfdQ/s1600/IMG_4054.JPG" height="266" width="400" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Sõbrad õmblejapoisid tegid mulle ilusad püksid (mitte pildil)</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEho_ExtrUoeee1dbaR2T_K1l1St-jSfXlKo9_KD-5toY0CT6DV-rG8ldWylLFsqbAnRDmPu62WT8BuqoLMy8kLmKY1muq3JbBgpCSpXgT7Eaea7WgTZ9U7xJiYO3ZGZ9gVZFMPT2vnGEw/s1600/IMG_4078.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEho_ExtrUoeee1dbaR2T_K1l1St-jSfXlKo9_KD-5toY0CT6DV-rG8ldWylLFsqbAnRDmPu62WT8BuqoLMy8kLmKY1muq3JbBgpCSpXgT7Eaea7WgTZ9U7xJiYO3ZGZ9gVZFMPT2vnGEw/s1600/IMG_4078.JPG" height="266" width="400" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Armsad lapsed tänavalt</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjW2F4mzkD1DrEhAnqD1nY-kODtfct387uXQVxX0gZOGlLM8d0LLvkxXKLdbXtEWBnxuoNNKwKuRlch4GHcl8pbyLDVPMWd3kClywNNYt1duE8MpvySwz0cltfUuXq_tFibYcD7XupK9g/s1600/IMG_4115.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjW2F4mzkD1DrEhAnqD1nY-kODtfct387uXQVxX0gZOGlLM8d0LLvkxXKLdbXtEWBnxuoNNKwKuRlch4GHcl8pbyLDVPMWd3kClywNNYt1duE8MpvySwz0cltfUuXq_tFibYcD7XupK9g/s1600/IMG_4115.JPG" height="266" width="400" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Kuhu järgmiseks?</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgoVO4eJzAiHjfuDl8I1dPEGN8EU6Yq3p9bt06dOffTLasRMdQgK5eS8TuIq2jOycdT6yq3vTM429ppReC8ZhclIZy7nr1-BgkmqU7VhbehonCgyegbMUT36HjBA9rAxJPnm39JKDZdFQ/s1600/IMG_4124.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgoVO4eJzAiHjfuDl8I1dPEGN8EU6Yq3p9bt06dOffTLasRMdQgK5eS8TuIq2jOycdT6yq3vTM429ppReC8ZhclIZy7nr1-BgkmqU7VhbehonCgyegbMUT36HjBA9rAxJPnm39JKDZdFQ/s1600/IMG_4124.JPG" height="266" width="400" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Ilus-ilus Vilanculos</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiQiJDTwCbEFkwq96wk9BQRF4L3XskGcer1zxt8qfylRyWh-p6yab2qlFkSbJHz9c68-UMgxEdI5pgaarBQL-8zVOWW9xHP_zUk2xL_xAt1we3f4ndaS6a6ejWaeK68bQ8BWdNJGXepfg/s1600/IMG_4172.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiQiJDTwCbEFkwq96wk9BQRF4L3XskGcer1zxt8qfylRyWh-p6yab2qlFkSbJHz9c68-UMgxEdI5pgaarBQL-8zVOWW9xHP_zUk2xL_xAt1we3f4ndaS6a6ejWaeK68bQ8BWdNJGXepfg/s1600/IMG_4172.JPG" height="266" width="400" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Ja väga hubane Baobab</td></tr>
</tbody></table>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br />
</div>
Triinuhttp://www.blogger.com/profile/09401326216707459670noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-2105808325808567856.post-75844580626079343292014-05-19T13:26:00.002-07:002014-05-19T13:26:12.542-07:00Reisiblogi: Esimene osa, Tofo<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br />
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<b>2. mai</b></div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Olin otsustanud sõita
vahelduseks väikesele puhkusele, nädalaks Tofosse ja Vilanculosse.
Liis ei saanud töölt ära ning seega oli muidugi kahju. Ent ma olin
juba pea kuu aega järjest olnud Maputos, oodanud, et minna kuskile,
veidi sellest linnast ja igapäevasaginast ära tüdinenud ning
otsustasin mõneks ajast sealt põgeneda. Õnneks olin leidnud endale
Couchsurfingu kaudu reisikaaslaseks prantslase Johanna, kes on praegu
aastasel maailmareisil ning just sel ajal pidi ta olema Tofos ja
Vilanculos. Enne sain temaga Maputos ka korraks kokku, nii et päris
üksi minek polnudki, ehkki ta läks sinna juba 2 päeva varem.
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br />
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Aga reede hommikul kell
4, pärast kahetunnist und tellisin takso (väike paanikamoment, sest
mul oli vale taksonumber, mis ei töötanud) ning läksin Fatima
backbackersi hosteli ette bussi ootama. Jutustasin põgusalt
Austraaliast pärit keskealise paariga ning kell 5 startis buss, ent
seejärel läksime Juntasse (bussijaam kaugliinibussidele) et bussi
täitumist oodata. Sest ükski kaugliinibuss ei stardi siin vist enne
kui on täitsa täis. Buss startis pool 8. Üllatavalt hästi sain
vahelduva eduga tukkuda, süüa, jälle tukkuda, aknast välja
vaadata ja muusikat kuulata. Ning kuidas ma ikka naudin Maputo
saginale ja ülekülusele vahelduseks neid palmilehtedest (vms)
idüllilisi maju.
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Bussisõit oli pikk ja
veidi tüütu, ent lõpus kuskil kell 3 jõudsime Tofosse. Öömaja
mul seal kahjuks polnud, nii et panin oma telgi Fatima telklasse 200
meticali eest (5€) üles, ühe Prantsusmaalt pärit LAVis elava
noore naise telgi kõrvale, et oleks lõbusam. Ta muideks tegeleb
uute maalariaravimite ja -tablettide leiutamisega, veidi jutustasime
kohe.
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Aga peagi saime ka
Johannaga kokku, tegime mõningaid tulevikuplaane. Ta läks tagasi
enda ööbimiskohta ning ma jäin Fatimasse võõrastega sõbrustama
– oli väga tore, selline tõeline Backbackerite mõnus koht. 8
ajal läksime otsima elava muusikaga kontsertile, mida aga polnud.
Selle asemel istusime fancy's mereäärses baaris, mekkisime kokteili
(kahe prantsuse tüdrukuga siis, kes LAVis vahetusaastal). Hiljem
liitusid veel mõned inimesed, nii et seltskond oli siis järgmine: 1
Brasiilia mees, 1 Egiptusest pärit ja kuskil siin naabermaades elav
mees, Johanna, kes pärit Prantsusmaalt ja reisib mööda ilma, tema
host Itaaliast, kes praegu siin Mosambiigis elab, 2 prantsuse
üliõpilast, kes LAVis vahetusaastal on ning mina. Kirev seltskond.</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Aga pärast unetut ööd
ei olnud pikka pidu, nii et läksime tagasi hostelisse, ma heitsin pm
liiva peale magama (madratsit ega magamiskotti ka polnud, ainult telk
oli) ning tõmbasin veidi niiske rätiku peale. Öösel hakkas nii
külm, et panin lisaks veel kampsuni ja hiljem ka jope selga. Sähh
sulle Aafrikat. Aga siis lõpuks oli päris hea isegi.
</div>
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjlj-RcoC7hIMvrqwQiy9ChRhEi-eg7sBukkwTFiH3oCkXkKAXWb1Pwl7IuJrdVQKfnVSB0s2sTahpirG9blpuE32-8-ZE-EP9gK9IGHPj9QeSz9-IOllBWhAEN2gHURGVEkDMYLHBHew/s1600/IMG_3625.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjlj-RcoC7hIMvrqwQiy9ChRhEi-eg7sBukkwTFiH3oCkXkKAXWb1Pwl7IuJrdVQKfnVSB0s2sTahpirG9blpuE32-8-ZE-EP9gK9IGHPj9QeSz9-IOllBWhAEN2gHURGVEkDMYLHBHew/s1600/IMG_3625.JPG" height="266" width="400" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Tofo 1</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiR-1HXZj6NslogRdmCsXnprVlJn45BzRPpaBcAveJbM8rJayCsWmgaSTKebgAhT5Vb_YtArJntG6WXLaN-N-y3PelLsHvDDP0YbnlgT18r5x5Y77JU5TbGLAWQso0k7a05ZgkU3bYpnw/s1600/IMG_3633.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiR-1HXZj6NslogRdmCsXnprVlJn45BzRPpaBcAveJbM8rJayCsWmgaSTKebgAhT5Vb_YtArJntG6WXLaN-N-y3PelLsHvDDP0YbnlgT18r5x5Y77JU5TbGLAWQso0k7a05ZgkU3bYpnw/s1600/IMG_3633.JPG" height="196" width="400" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Tofinho</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiMcrg4px049CKBDc5fhRg74351WgbsuXPfXv5_CasKEVdKT3gapLqCd1pcsYDa9IB5_w6M9bDICd30zanc-y4UlR4lf5Kl3ORH2HhXAkzFPf1wqBBus8YC-dGbCdvkx0RxM8Vl2pFIPw/s1600/IMG_3654.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiMcrg4px049CKBDc5fhRg74351WgbsuXPfXv5_CasKEVdKT3gapLqCd1pcsYDa9IB5_w6M9bDICd30zanc-y4UlR4lf5Kl3ORH2HhXAkzFPf1wqBBus8YC-dGbCdvkx0RxM8Vl2pFIPw/s1600/IMG_3654.JPG" height="205" width="400" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Sõbrants Su Lõuna-Koreast</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEidU-A_wiKzVDaYYWJLvIjPdDk2c1gv8H__-8goRK1qT0c7-tSCZYi5VSPexjpohThCQxuxyufyvmRgQeq13qs9nO7Vp5M1VbMANKmJP6Boj3p6chK1m3uRLYSm6JSMXfNyAZZ445EpXA/s1600/IMG_3680.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEidU-A_wiKzVDaYYWJLvIjPdDk2c1gv8H__-8goRK1qT0c7-tSCZYi5VSPexjpohThCQxuxyufyvmRgQeq13qs9nO7Vp5M1VbMANKmJP6Boj3p6chK1m3uRLYSm6JSMXfNyAZZ445EpXA/s1600/IMG_3680.JPG" height="266" width="400" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Miks mitte üks varbapilt isetehtud paelaga</td></tr>
</tbody></table>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br />
</div>
<ol start="3">
<li><div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<b>mai.</b></div>
</li>
</ol>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Käisin turul, ostsin
saia, tegin ilusa hommikusöögi, istusin terrassil ja kirjutasin
päevikut. Nägin üht Aasia tüdrukut omaette joogat jms tegemas ja
muusikat kuulamas ning otsustasin temaga rääkima minna. Üldse
mitte minulik tegu, tavaliselt ma mõtleks, et võiks minna, aga ei
läheks, aga seekord läksin. Ja selguski,et ta on samuti Tofos hetke
üksi (nimi Su, pärit Lõuna-Koreast), pikka Aafrika reisi tegemas,
järgmine sihtpaik Madagaskar. Nii et läksime koos mere äärde
jalutama ja jutustama. Jõudsime Tofinhosse välja, nägime ohtlikke
siniseid millimallikaid, ma tegin väikese supluse (5 koera jooksid
ja hüppasid üsna lähedal, nii et välja tulemisega oli väikesi
raskuseid, aga sain hakkama). Käisime koos söömas, Johanna tuli
ka. Õhtu hakul, peaaegu juba päikeseloojanguga käisime veel veidi
rannas ning ma tegin supluse ujumisprillidega, lihtsalt katsetamaks,
kas midagi seal nii kalda lähedal üldse näha ka võiks. Kõigepealt
nautisin väikeseid liivakeeriseid, mida lained vee all põhjustasid
ning lõpuks nägin üht lapikut liivakarva kala vee põhjas liiva
peal. Johanna ütles kirjelduse peale, et se oli vist rai – kui
lahe! Lisaks veel u 5 läbipaistvat kala. Nii et paari minuti kohta
päris hea saak!</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Läksin tagasi
hostelisse, tegin õhtusöögiks banaani- ja avokaadopüreed
(kurbustundega pean tõdema, et see jäi vist minu selle hooaja
viimaseks avokaadoks, sest nüüd on need juba turult kadunud) ja
ajasin naabertelgi naisega juttu.
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Kuna aga Fatima's oli
megapalju Ameeriklasi, kõik Peacecorps (vms) organisatsiooniga siin
Mosambiigis vabatahtlikku tööd tegemas, siis see nädalavahetus oli
mingi nende kokkusaamine (nimetuseks Beer Olympics) ning laupäeval
suur pidu. Alguses oli muusika küll eriti uinutav, hiljem sai ikka
pidu hoo sisse, ent peamiselt lasti mingeid nõmedaid räpilugusid,
mille järgi ma küll eriti tantsida ei osanud ja soovinud, nii et
mingit väga suurt pidu sellest siiski meie jaoks ei tulnud.
</div>
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjBiU2FKdemcrfUzEBs6hvNnO93VQPC0gcil_vVCcTC8P2EvQEQqIWl5Sq0PSAp3gU5lCeOrXbQuvSem72m9zPlh2J8GDJOvksdV_iMvBNVr0yuQfquXN3be1i11q6zg23bTGHIU-ibUw/s1600/IMG_3711.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjBiU2FKdemcrfUzEBs6hvNnO93VQPC0gcil_vVCcTC8P2EvQEQqIWl5Sq0PSAp3gU5lCeOrXbQuvSem72m9zPlh2J8GDJOvksdV_iMvBNVr0yuQfquXN3be1i11q6zg23bTGHIU-ibUw/s1600/IMG_3711.JPG" height="266" width="400" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><br /></td></tr>
</tbody></table>
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgcTQmXVD_zrpHdUiipDA6LlGpzfiwXgiLEEabMpPn1fRvHByL4tr-QvgJ3CV4f2vpDwMDHEBB70qqsRp5gVtbSIFEbeOGHewfrjg7c8Q3xMUs8ZahHw5gq79BkLNSc68nl41UsKiMfzg/s1600/IMG_3735.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgcTQmXVD_zrpHdUiipDA6LlGpzfiwXgiLEEabMpPn1fRvHByL4tr-QvgJ3CV4f2vpDwMDHEBB70qqsRp5gVtbSIFEbeOGHewfrjg7c8Q3xMUs8ZahHw5gq79BkLNSc68nl41UsKiMfzg/s1600/IMG_3735.JPG" height="400" width="266" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Sõber</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg7y52Fild0A2FYsyTGA4pXxss_fnBE0QvM5oURqqb2a1OoJe_N-Yoij764ofIqgV8M0zc8ZKkncXt5R2eMYpqetU11G47VivPXA9BZd5a6H3EFmdy5Z0VHkWalfDITnzZZLZRzR5sjIw/s1600/IMG_3743.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg7y52Fild0A2FYsyTGA4pXxss_fnBE0QvM5oURqqb2a1OoJe_N-Yoij764ofIqgV8M0zc8ZKkncXt5R2eMYpqetU11G47VivPXA9BZd5a6H3EFmdy5Z0VHkWalfDITnzZZLZRzR5sjIw/s1600/IMG_3743.JPG" height="400" width="266" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Ja valmimas on järjekordne pael</td></tr>
</tbody></table>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br />
</div>
<ol start="4">
<li><div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<b>mai. Viimane päev,
pühapäev Tofos.</b></div>
</li>
</ol>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Hommikul rahulik söök,
siis läksin üksi Fatima randa päevitama ja ujuma, nägin ilusaid
kollase- ja mustatriibulisi kalu. Veidi aja pärast kui olin juba
lahkumas, kartes liiga palju päikest saada, langesin kohalike poiste
ohvriks (kes kõik rannas isetehtud käepaelu müüvad). Üks soovis
muidugi kohe mu boyfriend olla, kasvõi selleks üheks päevaks ning
mõlemad küsisid vahet pidamata, kas nad võivad mu juukseid
katsuda. (See oli mingi Tofo poiste omapära, pole sellist asja veel
varem kohanud). Kuna ma aga midagi osta ei tahtnud ning nemad ei
tahtnud ära minna, lubasin neil mulle õpetada, kuidas seda käepaela
teha. Valisin värvid ja karbid ning lõpuks sain ise punuda ja
sõlmida ka. Selleks ajaks olid muidugi ka kõik nende sõbrad karjas
mu ümber kogunenud ning olid olukorrast valge tütarlapsega üsna
eufoorias. Lõpuks, kuna olin kena paela siiski ise valmis teinud,
ostsin selle ka ära, mille peale kõik teised muutusid jälle väga
agaraks, et ma ikka neilt ka midagi ostaks. Ning kui ma üritasin
seletada, et ma ei jõua ju kõigilt midagi osta, tahtsid nad
niisama, et ma enda plätud, rätiku või ma ei tea mis asjad neile
kingiksin. Jällegi üsna uus käitumine, mida mujal siin maal pole
varem kohanud (peale naljatavate kolleegide, kes ka midagi, peamiselt
küll juukseid endale paluvad). Kuna aga vahetusraha neil polnud,
pidin nendega koos veel ka turule minema. Hiljem pidin siiski veel
ühe käepaela ostma, sest olin ühele väikesele sõbrale eelmine
päev nii lubanud. Aga sain temast palju pilte teha, nii et aus kaup!</div>
<br />
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Chillisin veel Johanna
ja Su'ga, pakkisin Fatima's telgi ning sõitsin Inhambanesse Laura
(Hispaania vabatahtlik, kes meie lasteaias kord nädalas töötab)
ühe sõbra juurde ööseks, et hommikul kell 5 ei peaks hakkama
telki pakkima ja kuskile rändama. Bussisõit Inhambanesse,
kõigepealt loojuva päikese taustal ning siis tõelises Aafrika
pimeduses, ainsaks valgusallikaks bussitule. Veidi hirmus oli küll,
sest nagu ikka vajutas bussijuht uljalt gaasi ning tee ääres bussi
ootavatest inimestest ei teinud väljagi. Õhtusöök oli salatiga
(see on rariteet!) ning magustoit oli ka -täitsa luksuslik värk
ning lisaks veel põnev film ka. </div>
Triinuhttp://www.blogger.com/profile/09401326216707459670noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2105808325808567856.post-26116396917135770342014-05-12T13:42:00.000-07:002014-05-12T13:42:18.806-07:00Kolm kuud Mosambiigis<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Olen olnud siin
Mosambiigis juba kolm kuud. Kolm uskumatult pikka ja elamusterohket
kuud, mis on sellegi poolest läinud nii kiiresti. Aga sellest aja
kulgemisest ja selle kummalisusele pole mõtet ka liiga pikalt
peatuda.
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Aga kummaline on veel
ka see, et ehkki olen siin olnud nüüdseks kolm kuud, pool siinsest
ajast ning samapalju on veel ees, kolm pikka kuud, siis on mu sees
juba enam kui nädal aega nii väga see tunne, et nüüd kohe varsti
peabki hakkama koju minema. See on kummaline, sest nende kolme kuu
jooksul olen ma jõudnud siin juba nii palju kogeda, uusi sõpru ja
inimesi leidnud (ja mõnest ehk ka juba kaugenenud), erinevaid
olukordi kogenud ning nüüd julgen öelda, et veidi ka juba ringi
käinud. Ja vaatamata sellele, et veel sama palju on ees, tundub, et
see on juba enne algustki otsakorral.
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Arvatavasti on see
selletõttu, et olen pidanud juba praegu (või olen tahtnud) tegeleda
palju nende tuleva kolme kuu planeerimisega – mitu suurt asja ja
plaani on ees ning aja leidmisega, eriti selleks, et rohkem riiki või
ümbrust näha, on nii raske. Eriti kuna nüüd on plaanid, soovid ja
sihid kindlamad kui varem, ent samas asjaolusid keerulisemaks
tegevaid asju, milega arvestada samuti rohkem kui alguses siia
jõudes. Aga oodata on nendelt kolmelt kuult kindlasti väga-väga
palju!</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br />
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Elu on võrreldes
algusega läinud palju kirjumaks, segasemaks, kiiremaks. Kummaline,
siia Aafrikasse tulles olin üsna kindel, et hakkan elama vaikset elu
(mitte küll kordagi mõeldes, et igavat või ilma inimesteta, nii
naiivne ma polnud), ent kujutasin ikka ette, kuidas õhtuti pimeduse
saabudes tihti jään ilma elektrita nng need õhtutunnid veedan siis
taskulambivalgel raamatuid lugedes ja oma elu üle järele mõeldes.
Kõige oleva ja tuleva üle olen saanud mõelda küll, jah, aga
rahust ja rohkest ajast enda jaoks (et näiteks filme vaadata ja
raamatuid lugeda, mu alatine unistus, mis jääb ikka ja jälle
kättesaamatuks) pole küll täitunud. Selle asemel üritan end
jagada kõikide erinevate inimeste vahel, kellega võiksin ja peaksin
ja tahaksin koos aega veeta, kõikide kohtade vahel, kus tahan olla
ja kus pean olema ning sündmuste vahel, mis toimuvad. See on raske,
väga raske ja tekitab nii mõnigi kord põhjendamatult halba tunnet.
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Ja mida rohkem ma tahan
joosta ja käia, seda rohkem vahel igatsen ka seda alguse aega, kui
pärast tööd tulin koju, õppisin portugali keelt, kirjutasin
perele kirju ja blogisissekandeid. Sest nüüd on selleks aja
leidmine üha raskem. Aga kodus vaikselt olemist naudin ma ikka,
võimalik, et seetõttu, et muul ajal ümbritsevad mind alati paljud
inimesed, erinevad inimesed, kellega tuleb kohaneda. Pluss lisaks see
planeerimine ja igasugune igapäevane logistika, mis võtab palju
energiat. Kellega ma täna kokku saan, kellega aega veedan? Kui palju
aega sõidan seekord bussiga kesklinna, kui palju on mul seal aega,
kuhu ma selle ajaga jõuaksin minna ja kuhu mitte jne. Üldiselt
võtab planeerimine ja sõitmine palju aega. Olen selle bussides
veedetava ajaga küll vast päris hästi harjunud, ent kui hakkan
mõtlema, kui palju aega veedan iga päev bussis või seda oodates
(umbes 2h, ma pakun), siis on see kummaline küll. Ehkki paar nädalat
tagasi olime Liisiga väga üllatunud kui jõudsime ühe päeva
jooksul saada kõigepealt kesklinnas kokku, jalutada u 15 minutit
suurde Spari poodi ja seal lõunat süüa, siis bussiga Xipamanini
turule sõita, seal ringi vaadata umbes tunnikese nii, et pea käis
peaaegu et ringi ja olemine oli kõikde nende valget inimest nähes
hulluvate kauplejate eest põgenemisest kirju. Siis (bussiga sõita
ja) turistiturul Feimas kähku käia ning mere äärde kokteili jooma
jalutada ning siis pimedas veel koju minna. See oli tõeline
Mosambiigi üllatus ja vastulause tundele, et päevas jõuab
maksimaalselt kaks asja teha/kahes kohas käia. Aga pimedus, mis nüüd
veelgi varem saabub, juba veidi enne 6, on tüütu tõepoolest. Minu
mõtlemine on küll selle päikesega ära harjunud ja pimeduse
saabudes tekib ikka tunne, et kell on vist palju, peaks koju või
kuskile liikuma ning et sellega koos muutub chapa saamine kohe palju
raskemaks (mis on tõesti tõsi).</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Minu igapäevastesse
plaanidesse on nüüd aga liitunud (kui ma pole seda veel laiemalt
kuulutanud) Afro-swingi/Lindi hopi tantsutunnid. Tegelikult juba
veidi enam kui kuu aega ja oi kuidas ma seda esmaspäeva- ja
kolmapäevaõhtust aega naudin (ehkki lõpus väsin täitsa ära).
See aga tähendab, et esmaspäeviti ja kolmapäeviti jään linna
Frederica (saksa vabatahtlik, kes minuga koos töötab, kes ei
teadnud/mäletanud) juurde ööseks ning seega teisipäeviti ja
neljapäeviti sõidan tööle kesklinnast. Fredericagaga koos olles
harrastasime taktikat, et võtame 3 erinevat chapat. Kui aga
Frederica reisil oli ja ma siiski seal sain ööbida, kasutasin
meeldivamat taktikat, ehk jalutasin u 20-25 minutit bussipeatusesse,
võtsin sealt innast põhimõtteliselt tühja bussi (mis ajapiku
puupüsti täis läheb nii et välja saamisega on suuri raskusi) ning
sõidan sellega tund aega (pool aega ummikutes seistes) järgmisesse
peatusesse, kust saan töökohta mineva chapa (sõidab kõigest u 10
minutit). Nendel päevadel jään seega päris palju tööle hiljaks,
umbes tunni või veidi vähem, sest ega ma ju selle pika tee pärast
saa varem ka ärgata (ja no, enne 6 oleks juba veidi liiga hull ka).
Aga üldiselt on see selline mõnus (ehkki vahel uinutav) sõit. Nii
et põhimõtteliselt tähendab see seda, et olen nüüd muutunud
poOlen olnud siin
Mosambiigis juba kolm kuud. Kolm uskumatult pikka ja elamusterohket
kuud, mis on sellegi poolest läinud nii kiiresti. Aga sellest aja
kulgemisest ja selle kummalisusele pole mõtet ka liiga pikalt
peatuda. </div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Aga kummaline on veel
ka see, et ehkki olen siin olnud nüüdseks kolm kuud, pool siinsest
ajast ning samapalju on veel ees, kolm pikka kuud, siis on mu sees
juba enam kui nädal aega nii väga see tunne, et nüüd kohe varsti
peabki hakkama koju minema. See on kummaline, sest nende kolme kuu
jooksul olen ma jõudnud siin juba nii palju kogeda, uusi sõpru ja
inimesi leidnud (ja mõnest ehk ka juba kaugenenud), erinevaid
olukordi kogenud ning nüüd julgen öelda, et veidi ka juba ringi
käinud. Ja vaatamata sellele, et veel sama palju on ees, tundub, et
see on juba enne algustki otsakorral.
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Arvatavasti on see
selletõttu, et olen pidanud juba praegu (või olen tahtnud) tegeleda
palju nende tuleva kolme kuu planeerimisega – mitu suurt asja ja
plaani on ees ning aja leidmisega, eriti selleks, et rohkem riiki või
ümbrust näha, on nii raske. Eriti kuna nüüd on plaanid, soovid ja
sihid kindlamad kui varem, ent samas asjaolusid keerulisemaks
tegevaid asju, milega arvestada samuti rohkem kui alguses siia
jõudes. Aga oodata on nendelt kolmelt kuult kindlasti väga-väga
palju!</div>
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhG-Zm53c53yrZatxGOnR71K0Lw47x3PstCSxfC6mnz3Zy1wnYJtICI7Jsl88KNhAYbhlXHRwCZ9WVSY8-EtpiTVDimqFmyY2-oqWzizxXv2nhuBDx82pdgF2UM90i3PfNJQXLoBErNNA/s1600/DSCN0385.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhG-Zm53c53yrZatxGOnR71K0Lw47x3PstCSxfC6mnz3Zy1wnYJtICI7Jsl88KNhAYbhlXHRwCZ9WVSY8-EtpiTVDimqFmyY2-oqWzizxXv2nhuBDx82pdgF2UM90i3PfNJQXLoBErNNA/s1600/DSCN0385.JPG" height="320" width="240" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Siis kui peredesse minek oli alles ees</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhbUgpD-bR8aJMkTg8aXOeeqo6W7l-3shkzyjEcxKJnLzolUzcf03co4-_0VbJkIshl5nUIy2RZPmEvRDWOYygAH3bI8S2_EAr6ajoI2tkbuBiqhxNzdYF2TR7DyCC9dqI9jjAgW1PC-w/s1600/DSCN0465.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhbUgpD-bR8aJMkTg8aXOeeqo6W7l-3shkzyjEcxKJnLzolUzcf03co4-_0VbJkIshl5nUIy2RZPmEvRDWOYygAH3bI8S2_EAr6ajoI2tkbuBiqhxNzdYF2TR7DyCC9dqI9jjAgW1PC-w/s1600/DSCN0465.JPG" height="320" width="240" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Esimesed Aafrika banaanid ja karastusjoogid, millest ei saa üle ega ümber, ükskõik kui palju ka sooviks. </td></tr>
</tbody></table>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br />
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Elu on võrreldes
algusega läinud palju kirjumaks, segasemaks, kiiremaks. Kummaline,
siia Aafrikasse tulles olin üsna kindel, et hakkan elama vaikset elu
(mitte küll kordagi mõeldes, et igavat või ilma inimesteta, nii
naiivne ma polnud), ent kujutasin ikka ette, kuidas õhtuti pimeduse
saabudes tihti jään ilma elektrita nng need õhtutunnid veedan siis
taskulambivalgel raamatuid lugedes ja oma elu üle järele mõeldes.
Kõige oleva ja tuleva üle olen saanud mõelda küll, jah, aga
rahust ja rohkest ajast enda jaoks (et näiteks filme vaadata ja
raamatuid lugeda, mu alatine unistus, mis jääb ikka ja jälle
kättesaamatuks) pole küll täitunud. Selle asemel üritan end
jagada kõikide erinevate inimeste vahel, kellega võiksin ja peaksin
ja tahaksin koos aega veeta, kõikide kohtade vahel, kus tahan olla
ja kus pean olema ning sündmuste vahel, mis toimuvad. See on raske,
väga raske ja tekitab nii mõnigi kord põhjendamatult halba tunnet.
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Ja mida rohkem ma tahan
joosta ja käia, seda rohkem vahel igatsen ka seda alguse aega, kui
pärast tööd tulin koju, õppisin portugali keelt, kirjutasin
perele kirju ja blogisissekandeid. Sest nüüd on selleks aja
leidmine üha raskem. Aga kodus vaikselt olemist naudin ma ikka,
võimalik, et seetõttu, et muul ajal ümbritsevad mind alati paljud
inimesed, erinevad inimesed, kellega tuleb kohaneda. Pluss lisaks see
planeerimine ja igasugune igapäevane logistika, mis võtab palju
energiat. Kellega ma täna kokku saan, kellega aega veedan? Kui palju
aega sõidan seekord bussiga kesklinna, kui palju on mul seal aega,
kuhu ma selle ajaga jõuaksin minna ja kuhu mitte jne. Üldiselt
võtab planeerimine ja sõitmine palju aega. Olen selle bussides
veedetava ajaga küll vast päris hästi harjunud, ent kui hakkan
mõtlema, kui palju aega veedan iga päev bussis või seda oodates
(umbes 2h, ma pakun), siis on see kummaline küll. Ehkki paar nädalat
tagasi olime Liisiga väga üllatunud kui jõudsime ühe päeva
jooksul saada kõigepealt kesklinnas kokku, jalutada u 15 minutit
suurde Spari poodi ja seal lõunat süüa, siis bussiga Xipamanini
turule sõita, seal ringi vaadata umbes tunnikese nii, et pea käis
peaaegu et ringi ja olemine oli kõikde nende valget inimest nähes
hulluvate kauplejate eest põgenemisest kirju. Siis (bussiga sõita
ja) turistiturul Feimas kähku käia ning mere äärde kokteili jooma
jalutada ning siis pimedas veel koju minna. See oli tõeline
Mosambiigi üllatus ja vastulause tundele, et päevas jõuab
maksimaalselt kaks asja teha/kahes kohas käia. Aga pimedus, mis nüüd
veelgi varem saabub, juba veidi enne 6, on tüütu tõepoolest. Minu
mõtlemine on küll selle päikesega ära harjunud ja pimeduse
saabudes tekib ikka tunne, et kell on vist palju, peaks koju või
kuskile liikuma ning et sellega koos muutub chapa saamine kohe palju
raskemaks (mis on tõesti tõsi).</div>
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgxKgZfNv8eRaJjre55vqUKLBv87CsD09ku79rPvrtKoj9rjwEixxCmPlEQ6htCf3ivOc3OZ_sBvgn2nUVUbmqqrWQNfYwzzDuHAMTlua_el59Nd-Xnx02kBYubrDYOTamrYy313VQdmw/s1600/IMG_3929.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgxKgZfNv8eRaJjre55vqUKLBv87CsD09ku79rPvrtKoj9rjwEixxCmPlEQ6htCf3ivOc3OZ_sBvgn2nUVUbmqqrWQNfYwzzDuHAMTlua_el59Nd-Xnx02kBYubrDYOTamrYy313VQdmw/s1600/IMG_3929.JPG" height="266" width="400" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Olen kõrbes! Või peaaegu...</td></tr>
</tbody></table>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Minu igapäevastesse
plaanidesse on nüüd aga liitunud (kui ma pole seda veel laiemalt
kuulutanud) Afro-swingi/Lindi hopi tantsutunnid. Tegelikult juba
veidi enam kui kuu aega ja oi kuidas ma seda esmaspäeva- ja
kolmapäevaõhtust aega naudin (ehkki lõpus väsin täitsa ära).
See aga tähendab, et esmaspäeviti ja kolmapäeviti jään linna
Frederica (saksa vabatahtlik, kes minuga koos töötab, kes ei
teadnud/mäletanud) juurde ööseks ning seega teisipäeviti ja
neljapäeviti sõidan tööle kesklinnast. Fredericagaga koos olles
harrastasime taktikat, et võtame 3 erinevat chapat. Kui aga
Frederica reisil oli ja ma siiski seal sain ööbida, kasutasin
meeldivamat taktikat, ehk jalutasin u 20-25 minutit bussipeatusesse,
võtsin sealt innast põhimõtteliselt tühja bussi (mis ajapiku
puupüsti täis läheb nii et välja saamisega on suuri raskusi) ning
sõidan sellega tund aega (pool aega ummikutes seistes) järgmisesse
peatusesse, kust saan töökohta mineva chapa (sõidab kõigest u 10
minutit). Nendel päevadel jään seega päris palju tööle hiljaks,
umbes tunni või veidi vähem, sest ega ma ju selle pika tee pärast
saa varem ka ärgata (ja no, enne 6 oleks juba veidi liiga hull ka).
Aga üldiselt on see selline mõnus (ehkki vahel uinutav) sõit. Nii
et põhimõtteliselt tähendab see seda, et olen nüüd muutunud
pooleldi teoks, kes kannab põhimõtteliselt igal tööpäeval pool
oma elamist seljas kaasas.... Ning samuti tähendab see seda, et
veedan varasemast rohkem aega bussides, sest kui sõit marsmuuril
tööle-koju võtab u 40 minutit, siis sõit tööle-linna u tunni.
Ja paraku ei naudi ma seda teekonda ka pooltki nii palju kui
koduteed.</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br />
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Tööl tundub, et on
ootamas ees midagi huvitavat ja ma pole kindel, et seda just parimas
tähenduses. Aga eks näis seda asja....</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Selline väike
kokkuvõtte moodi asi siis. Ja portugali keel – olen veidi omadega
ummikus vist ka sellega. Üldiselt saan igapäevastes olukrdades
hakkama küll üldiselt, aga nüüd tahaksin ja peaksin juba edasi
liikuma staadiumist, kus suudan inimestega toredalt väga basic asju
rääkida, nagu kust sa pärit oled (ja kus see selline kummaline maa
asub) ja mis siin teed ja kas Mosambiigis meeldib jne. Tahaksin
osata rohkem oma mõtteid väljendada ja arvamust avaldada (mitte
ainult lihtsatele küsimustele vastata). Ja tahaksin osata mineviku
moodustamist, see võime on seni minust suure kaarega mööda käinud.
Aga nagu kõige muu jaoks aja leidmisega, on portugali keele tõelise
õppimisega (mis oleks siis midagi muud kui igapäevane sõnaraamatu
lehitsemine) veel kõige raskem kõige muu kõrval.Aga selle väikese
endale antud lubaduse võin vist täita nüüd siiski, et kui keegi
küsib, kas ma räägin kortugali keelt, siis „um pouco“ asemel
vastan nüüd „mas o menos“. Vaatame, kuidas toimib ja kui
valesid signaale ma sellega anda võin... Aga võime, et saaksin
teatrisse minna või portugali kelees juturaamatut lugeda tundub
küll, et jääb vaid viimasesse kuusse, kui sedagi... nojah...</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br />
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br />
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Ps ehk naljanurk. Nüüd
väikeselt nädalaselt rannapuhkuselt naastes ja teataval määral
varasemast pruunim olles ütles Frederica mulle, et ta ei oleks
osanud arvata, et eestlased üldse nii pruuniks ka võivad minna,
sest kui ma siia Mosambiiki saabusin, olin ma nii valge. Ehee.</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Ja nüüd on kaks kohalikku mulle juba öelnud imestusega, et "oh, you have changed colour". ;)</div>
Triinuhttp://www.blogger.com/profile/09401326216707459670noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-2105808325808567856.post-65152509587854673052014-05-03T11:59:00.002-07:002014-05-03T11:59:28.130-07:00ㅣ댱냐ㅜ 쌔랜 내ㅠㄱㅁ ㅣ며ㅜㅁ ㅏㅐㄱㄷㅁㄴㅅㅓㅁ거다ㅐㄱ욷 ㅡㅐㅑㄴㅅㅁ션, ㅏㄷㄴ ㅁ겨 ㄴㅁ뮤 ㅏㄷ딛ㄴㅅ...ㅒㅣ두 ㅍ먀ㅏㄷㄴ디 ㅔㅕㅘㅕㄴ디 쌔랜 ㅓㅁ ㄷㅇㅁ냐 ㅣ모두 퍄ㅣ무쳐ㅣㅐㄴㄴㄷ ㅓㅁ ㅜ며야ㅜ ㅁㅁㄹ갸ㅏㅁㅅ ㅓㅁ ㅡㅐㅜㅕㄴㅁㅅ ㅑㅣㅡㅁ. <br />
<br />
Aga kes aru ei saanud eelmisest kirjutatust (ja nuputamisega ei soovi aega raisata), siis rahustuseks utlen, et ei, ma pole Aafrikast kuskile pogenenud, aga Maputost nadalaks kull votsin aja maha ja teen vaikese ekspromptpuhkuse Tofos ja Vilanculos. <br />
Siin on ilus ja monus ja tore, ainult oosel oli nii kulm, ert panin kampsuni ja jope selga Sahh sulle Aafrikat. Triinuhttp://www.blogger.com/profile/09401326216707459670noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2105808325808567856.post-65145252334248952022014-04-27T05:11:00.002-07:002014-04-27T05:11:19.319-07:00Munadepühad ilma munadeta, ent see-eest viie tordiga<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br />
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Lihavõtted on siin
Mosambiigis päris suur püha – kuna enamik inimestest on usklikud,
siis on see siin peamiselt kirikupüha, munade värvimine ja
koksimine jääb vaid mõnede üksikute laste jaoks. Reede oli vaba
päev, käidi kirikus, laupäeval samuti, kui ma sain õigesti aru,
siis laupäeval mindi õhtul suht hilja kirikusse ning oldi seal
umbes keskööni vms. Ei tea täpselt.
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br />
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Aga pühapäevaks oli
meie kolleeg Marta mind ja Liisi ühe lapse ristimisele kutsunud,
kelle ristiemaks tema pidi olema. Liis kahjuks kohale ei jõudnud,
aga mina sättisin end juba kell 6 pühapäeva hommikul kenasti
valmis ning läksin bussi peale – rahvast oli tänavatel juba
üksjagu, saiamüüjaid ja niisama askeldajaid. Kui värskendav ja
mõnus on niimoodi päikesetõusuga üheskoos liikuda ning linna
ärkamist jälgida.
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Jõudsin Marta juurde
ning läksime tema perega nende kirikusse. Marta oli end eriti
kenasti üles löönud. Sõitsime liivateedel ning keerasime ühte
hoovi sisse, räämas kivimaja juurde. Marta osutab näpuga majale
(meenutas nagu mingit suurt viljakuivatit vms) ning ütleb: „See on
minu kirik!“</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br />
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Väikese hilinemisega
täitus kirik rahvaga ning tseremoonia algas. Kuna kõike
räägiti-lauldi shangaanas, siis pidin kohe maha matma lootuse
midagigi aru saada. Tegin palju pilte, alguses veidi tõlkis üks
LAVi mees mulle ka, millest räägiti jms.Aga üldiselt oli väga
väga palju laulmist – iga lühikese aja tagant tõusti jälle
püsti ja hakati uut laulu laulma. Vahepeal oli muidugi mul ka veidi
igav, aga üldiselt möödusid need 3,5 h jumalateenistust kiirelt!
Kirikuõpetajaks oli kelminas ja üsna lõbus naisterahvas. Vahepeal
tegi vist nalja ka. Pärast jutlust algas ristimistseremoonia -5
inimest said ristitud – kallati vett pähe, siis kordasid mingeid
salme või riime jms.Kui üks poiss valesti ütles ja käitus, siis
õpetaja väga armsalt naeris koos ülejäänud saaliga, õpetas,
kuidas on õige jms.Sellist toredat naeru oli veel mõnel korral.
</div>
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgKrMawuLRCGd2wNWG2ePi7R5w1Et55fud0J52VqO4FcoAt9f1mLHPE2B4Kjc72dUAyzG4gNloakIHpYAb-qZzeEOQBJeCGwudJdOY_m67-jU8d6yqXSkRcLEkjD-g6a5t4ReKEjP9jzA/s1600/IMG_3356.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgKrMawuLRCGd2wNWG2ePi7R5w1Et55fud0J52VqO4FcoAt9f1mLHPE2B4Kjc72dUAyzG4gNloakIHpYAb-qZzeEOQBJeCGwudJdOY_m67-jU8d6yqXSkRcLEkjD-g6a5t4ReKEjP9jzA/s1600/IMG_3356.JPG" height="266" width="400" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">See on minu kirik</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhUUOYKGR4pUEu6dSqWla__2tgJnWVV72-02hc_emjQ-aMzAD2EJ5N2bTMclwaezWs9PgNF7pco3-spkn5JeH-_7cm46UQDOap_OQnlO5VWeig6_emLHVwUF85apbknCadfQYNd1tiiZA/s1600/IMG_3364.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhUUOYKGR4pUEu6dSqWla__2tgJnWVV72-02hc_emjQ-aMzAD2EJ5N2bTMclwaezWs9PgNF7pco3-spkn5JeH-_7cm46UQDOap_OQnlO5VWeig6_emLHVwUF85apbknCadfQYNd1tiiZA/s1600/IMG_3364.JPG" height="266" width="400" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Lauluaeg, seekord istudes</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiPKIWzTnlK_1MyLDbsypFQZADuDWaaIwZ1s2U-e_CF_VXoFFvNDSuGaMzBaW2ggDkqW2VrVt2Itd73d5G0S1l1mKq3bNrhMQCrxbsaE-5NDDSdEe5VdSGGHDCNd_zPVb7wrKLxoxXYrw/s1600/IMG_3375.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiPKIWzTnlK_1MyLDbsypFQZADuDWaaIwZ1s2U-e_CF_VXoFFvNDSuGaMzBaW2ggDkqW2VrVt2Itd73d5G0S1l1mKq3bNrhMQCrxbsaE-5NDDSdEe5VdSGGHDCNd_zPVb7wrKLxoxXYrw/s1600/IMG_3375.JPG" height="266" width="400" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Jutlus</td></tr>
</tbody></table>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br />
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Siin on kirikus ka väga
populaarne selliste annetuste kogumine. Eestis vist sellist asja
pole? Alguses käis kord korvike niisama laulu saatel ridade vahel
ringi ning soovijad said siis veidi raha sinna poetada. Aga
tseremoonia lõpupoole seisis üks naine korviga altari juures,
teised kaks ta kõrval tantsimas, kogu saal laulis lõbusat laulukest
ning inimesed käisid pikas rivis tantsides sinna raha poetamas.
Suuremad rahatähed anti ümbrikus. Ja selliseid laulu- ja
annetuseringe tehti umbes 5 – ei saanudki täpselt aru, et miks,
aga mitmed inimesed käisid küll korduvalt seal ees. Igal juhul see
vanemate naiste eriliselt kelmikas tants selle annetustseremoonia
ajal oli üks mu lemmikhetki. Aga üldiselt olid laulud väga kenad
ja hoogsad, plaksutati kaasa jms. Ja kirikukoor oli ka, kes väga
väga ilusti laulis.
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br />
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Ja kuna tseremoonia oli
päris pikk, siis lapsed sõid vahepeal samal ajal seal krõpsu, emad
imetasid beebisid jms. Lõpuks sai tseremoonia läbi. Veel väike
pildi- ja kätlemisvoor ning siis läksime edasi ristimispeole.
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Seal kirikus jõudsin
ma selle mõtteni küll, et ega võib-olla isegi pole vahet, kas usud
jumalat või mitte, aga kui kõik pühapäevad kirikus oleksid nii
rõõmsad ja toredad, siis hakkaks ma isegi ehk Eestis kirikus käima,
et lihtsalt laulda ja tantsida seal rõõmsalt sõpradega koos, miks
mitte :D</div>
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEinDGGSd-9In5QKwgQk6NR-LqjdaOPSTFtLQZLtRR6s6G_4QdZele82oPZQU9ZwgbgWO5UFUVgaHwgF_tAA5NAv-ueoAFIOP0U_DXp2pqiucimqcTGc5NV8_CewkEcCI4hQNLjdHQLymw/s1600/IMG_3403.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEinDGGSd-9In5QKwgQk6NR-LqjdaOPSTFtLQZLtRR6s6G_4QdZele82oPZQU9ZwgbgWO5UFUVgaHwgF_tAA5NAv-ueoAFIOP0U_DXp2pqiucimqcTGc5NV8_CewkEcCI4hQNLjdHQLymw/s1600/IMG_3403.JPG" height="400" width="266" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Batismo</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgo6-5d2UR-CaKxmOPzp7w0PKA_khMIEKdp1DKf9IbkqtM8Usk9GVbiKfzooRqKyRVMaowNLXyOX06YNXxJfScaCbLSvxTjaM23ssfd-L3vOSRdWwn5HIVVufz9ols_hDInzkS5plY-_A/s1600/IMG_3412.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgo6-5d2UR-CaKxmOPzp7w0PKA_khMIEKdp1DKf9IbkqtM8Usk9GVbiKfzooRqKyRVMaowNLXyOX06YNXxJfScaCbLSvxTjaM23ssfd-L3vOSRdWwn5HIVVufz9ols_hDInzkS5plY-_A/s1600/IMG_3412.JPG" height="266" width="400" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Kirik on rahvast täis</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjgKqpYK76dDeoob-O2ID_C0_gnHGvB_Mn7xQYeWtkxKrbljFUb1b2lwLQ1hBkuebgYm2SlpoMjteI0h_uduHR8HEM2WPW16cc0YTU0Ud9Ee7mLT0UYtaYA21P60vANXQ1e2sId1RvGfQ/s1600/IMG_3433.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjgKqpYK76dDeoob-O2ID_C0_gnHGvB_Mn7xQYeWtkxKrbljFUb1b2lwLQ1hBkuebgYm2SlpoMjteI0h_uduHR8HEM2WPW16cc0YTU0Ud9Ee7mLT0UYtaYA21P60vANXQ1e2sId1RvGfQ/s1600/IMG_3433.JPG" height="400" width="266" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Kanis Marta</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhhqggBHXiL9yrzxmYO03Hy0KW2ZFOxNAbb_IeH0j3Dbjo43n40z3ojXOsFJLx0SHd9mrvdHk3rvDzXGRZaZV8DxkcnBcZtmNqkbi73QH7mARkeDHbVHvOkaj76VSDLshJT3ER28z-cEw/s1600/IMG_3447.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhhqggBHXiL9yrzxmYO03Hy0KW2ZFOxNAbb_IeH0j3Dbjo43n40z3ojXOsFJLx0SHd9mrvdHk3rvDzXGRZaZV8DxkcnBcZtmNqkbi73QH7mARkeDHbVHvOkaj76VSDLshJT3ER28z-cEw/s1600/IMG_3447.JPG" height="266" width="400" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Rahakorjamistseremoonia, tantsuga</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiH9cQ7yW8MviP1FnkwBNtM0DrGICp1V80zzgquYaP81skJABdJjaclYxynbPiSQM93bQzOR5f8V3jci1Lu5MosHP82rf2fMt5NBhlNZHHrFU-Y4fpWuMVeQDa_IpM027nPvsLJa4M00g/s1600/IMG_3460.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiH9cQ7yW8MviP1FnkwBNtM0DrGICp1V80zzgquYaP81skJABdJjaclYxynbPiSQM93bQzOR5f8V3jci1Lu5MosHP82rf2fMt5NBhlNZHHrFU-Y4fpWuMVeQDa_IpM027nPvsLJa4M00g/s1600/IMG_3460.JPG" height="400" width="266" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Tants - siin pildil näeb küll nagu hommikuvõimlemine välja</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg78TSSxEXpiU89cthpD5xP-hmnn8AnZqi3Y_RdGqnr8t_Um45PXRqd6W9NR9rwu0yliCjFcjkNjv_LijCWvnQviLbi6_-3TNY0ClbpGr-cv3R7l8v3JJLa-rn0GTxLoxeaeALqBW4UXg/s1600/IMG_3500.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg78TSSxEXpiU89cthpD5xP-hmnn8AnZqi3Y_RdGqnr8t_Um45PXRqd6W9NR9rwu0yliCjFcjkNjv_LijCWvnQviLbi6_-3TNY0ClbpGr-cv3R7l8v3JJLa-rn0GTxLoxeaeALqBW4UXg/s1600/IMG_3500.JPG" height="266" width="400" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Marta-Marta</td></tr>
</tbody></table>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br />
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Muide, lihavõtete
pühapäev oli üle kogu Maputo väga populaarne ristimise aeg -ka
minu pererahvas käis ristimisel, kus oli 3 last, mitmed töökaaslased
ka erinevatel ristimistel jms.</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br />
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Aga edasi kirikust
sõitsime me ühe naise aeda, kus oli järgnemas pidu! Ehkki ma pole
kunagi elus pulmas käinud, siis julgen ennustada, et see pidu oli
kõige lähem ühele pulmapeole. Mänge, rohket tantsimist jms küll
polnud, aga kogu olemine oli väga uhke, palju reegleid – kes kuhu
istub jms, kingiandmistseremoonia jms.
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br />
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Kõigepealt aga oli
saabumistseremoonia – kõik ristivanemad pidid ostma oma lapsele
tordi. Niisiis algas sissemarss aeda – viie uhke, valge ja
satsilise vahukooretordiga. Ja ülejäänud mõned inimesed kandsid
veel vormiroogasid, pastat, karastusjooke jms, mis kaasa oli võetud.</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Kogu aed oli väga
ilusti kaunistatud, reeglid paigas, kes kuhu peab istuma (perekond ja
suvakad) ja mis järjekorras võib sööki minna võtma
(perekond ja suvakad). Süüa oli palju-palju. Aga huvitaval kombel
oli seekord torditseremoonia esimene. Ehk siis pm sama protsess, mida
ma juba Sindy sünnipäeva puhul kirjeldasin. Päevakangelane lõikas tükikese koogist ning seekord siis andsid ristivanemad lapsele
kahvliga suhu tükikese kooki.
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br />
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Siis järgnes söömine
ning pärast seda kingitseremoonia, mis oli võib-olla mu lemmikosa
päevast. Laudkondade kaupa tõusid inimesed üles, võtsid oma
kingid (kodutarbed ja capulanad peamiselt) ning sammusid siis ühtse
grupina laulu ja tantsu saatel päevakangelaste juurde, kes samuti
tantsisid ja niimoodi anti siis kingid üle. Ühe laudkonna marss
kestis võib-olla kümmekond minutit ja niimoodi tehti mitu ringi,
nii et kokku kestis kingitseremoonia kuskil tunnikese. Oooo, kuidas ma
sooviks, et minu sünnipäeval ka kunagi selline komme oleks, kui
vahva! Nii toredad laulud ja kõigil nii lõbus ja vaba olla, ilma
sellise kohmetusemomendita. Kahjuks laule ma kaasa ei osanud laulda
(kogu rahvas laulis ja huilgas ja oli väga lõbus), aga ümisesin
kaasa ikka.</div>
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEibaxid051EDVKxvg5hsoXS2PrnOtpY7kO1f_3OvRMicAntDzkDNDG_qANrr2AoNVKz0eIgQ3Vni_F-Ipidauan3klKHug7HRbxJ7jGz-bQZFB_tvdpibbbV9ojDVjLatp-gPs9HSXWIQ/s1600/IMG_3512.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEibaxid051EDVKxvg5hsoXS2PrnOtpY7kO1f_3OvRMicAntDzkDNDG_qANrr2AoNVKz0eIgQ3Vni_F-Ipidauan3klKHug7HRbxJ7jGz-bQZFB_tvdpibbbV9ojDVjLatp-gPs9HSXWIQ/s1600/IMG_3512.JPG" height="266" width="400" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Ristivanemad oma lapsega</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEixwwq9TzR-6gNfJtOzmdmYVPClBL49s6dIGdAv2yu21uP_CjEfpgP08Trtoqyk0KDS13DjlDfwgT7IMij5IsbQOqnU6H7lQ_iM1zW1DnoxKb_kjvXTOFnYzzIWMferkA6oRcPkGTxPdQ/s1600/IMG_3530.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEixwwq9TzR-6gNfJtOzmdmYVPClBL49s6dIGdAv2yu21uP_CjEfpgP08Trtoqyk0KDS13DjlDfwgT7IMij5IsbQOqnU6H7lQ_iM1zW1DnoxKb_kjvXTOFnYzzIWMferkA6oRcPkGTxPdQ/s1600/IMG_3530.JPG" height="266" width="400" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Tordi sissemarss</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEilxduXqpMXOaibWkwdEzQY_AXBAgIIfoLXKvw_wzo_bgFR4M6uJZ8a63dhrUZISRd00YtwnQHVgvVV1I_bcen6l0IWk8IRftOIZBh1glEYni16dL_qcaFM0aIUg_xtLArs8cYw4Dfyag/s1600/IMG_3538.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEilxduXqpMXOaibWkwdEzQY_AXBAgIIfoLXKvw_wzo_bgFR4M6uJZ8a63dhrUZISRd00YtwnQHVgvVV1I_bcen6l0IWk8IRftOIZBh1glEYni16dL_qcaFM0aIUg_xtLArs8cYw4Dfyag/s1600/IMG_3538.JPG" height="400" width="266" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Laud on valmis</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgeOj_NOZcNmQw_ZjbKRaXYAzLxdwKnzreMa36skqwesqOWDxeWceSpDJaKGdSvyaQ7pd5fM9-GsjXBb4F3peV9gmw1v0AoifjvzGMzaudd4BOofXnFqQ9mbXBwkZV9A-PL43f_FjI8Pw/s1600/IMG_3561.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgeOj_NOZcNmQw_ZjbKRaXYAzLxdwKnzreMa36skqwesqOWDxeWceSpDJaKGdSvyaQ7pd5fM9-GsjXBb4F3peV9gmw1v0AoifjvzGMzaudd4BOofXnFqQ9mbXBwkZV9A-PL43f_FjI8Pw/s1600/IMG_3561.JPG" height="266" width="400" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Veel üks torditseremoonia</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj_8qjpU63jG2DXo7qKKf6zFfqe3WCCm_JKDYAC2c5pQ40eKNZI5iPZJRllevNTyNdJbyTRIP7zr93899jkDHm9pp5j0TpCDgdFwWG7qpQZpYqIIfJVLSqsYmFXA3PuEWO-VO19GequvA/s1600/IMG_3593.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj_8qjpU63jG2DXo7qKKf6zFfqe3WCCm_JKDYAC2c5pQ40eKNZI5iPZJRllevNTyNdJbyTRIP7zr93899jkDHm9pp5j0TpCDgdFwWG7qpQZpYqIIfJVLSqsYmFXA3PuEWO-VO19GequvA/s1600/IMG_3593.JPG" height="266" width="400" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Kingirivi</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiyk-7CqclWjP3Fm-P4cgFiWS2SSnmlDLfYx1QJm6i-fOLC_EbHJ1zWfLUl2UFPFbOVwtY-fK4Izh1I8bTEBKlF-FzzN0hBQPE4tDrJSFxXjHbAG9jwOvbN2Urlq5FZUrIa9-vcLSXCbQ/s1600/IMG_3611.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiyk-7CqclWjP3Fm-P4cgFiWS2SSnmlDLfYx1QJm6i-fOLC_EbHJ1zWfLUl2UFPFbOVwtY-fK4Izh1I8bTEBKlF-FzzN0hBQPE4tDrJSFxXjHbAG9jwOvbN2Urlq5FZUrIa9-vcLSXCbQ/s1600/IMG_3611.JPG" height="266" width="400" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Kingitants</td></tr>
</tbody></table>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br />
</div>
<br />
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Selle kogu päeva
juures oligi kõige toredam see tohutu kontrast – lihtsalt üks
tühi kivimaja, mis meenutas laohoonet, oli ehitatud kirikuks mis oli
puupüsti tantsivaid ja laulvaid inimesi täis, enamik neist väga
pidulikult riides. Kirikutseremooniale ja ristimisele järgnes
suurejooneline pidu väga jõukate inimeste juures, kus kõike oli
küllaldaselt ning nagu Eestiski, tegid väga paljud oma telefonidega
muudkui pilte ja videoid. Aga samas oli peol nii palju
traditsioonilist, toredaid tantse ja laule. Nii et üks
fantastiliselt imeline lihavõttepäev! </div>
Triinuhttp://www.blogger.com/profile/09401326216707459670noreply@blogger.com3tag:blogger.com,1999:blog-2105808325808567856.post-88142162305690070072014-04-23T14:04:00.003-07:002014-04-23T14:04:41.528-07:00Mõistatuse aeg<br />
Eile õhtul sain hostema Teresalt vist siinse suurima komplimendi osaliseks.<br />
Mõista-mõista, mis see oli?<br />
Kes õige vastuse ära arvab, sellele toon Aafrikast (teemakohase) kingituse!<br />
<br />
<br />Triinuhttp://www.blogger.com/profile/09401326216707459670noreply@blogger.com6tag:blogger.com,1999:blog-2105808325808567856.post-8594463052072007532014-04-21T14:15:00.001-07:002014-04-21T14:15:03.409-07:00Töökohast ehk Isehakanud pedagoogi memuaarid<div align="CENTER" class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Kuna minu
põhitegevuseks siin Mosambiigis vaatamata kõikidele toredatele
igapäevaseiklustele ja reisidele siiski vabatahtlik töö, siis
võtan ekstra aega ja kirjutan veidi täpsemalt ka oma töökohast,
igapäevastest tegevustest, traditsioonidest jne jne. (Ja üritan
midagi uut lisada ka neile, kes juhuslikult Virumaa Teatajast
juhtusid artiklit lugema. Ja kes ei juhtunud, siis saab seda teha <a href="http://www.virumaateataja.ee/2751670/kes-nutab-meie-lasteaias-on-beebi">siin</a>).
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br />
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Nüüdseks olemegi juba
kaks kuud töötanud oma Mosambiigi töökohas, milleks on eelkool
Muodjo. Kool (ehk meie mõistes lasteaed) asub Maputo äärelinnas
Matendenes, mõnusas kohas. Koolil on kaks väikest maja, nendest
üks on lastele tegutsemiseks, ehk seal on nö kaks klassiruumi.
Lapsi on kokku umbes 50-60 ja nad on jagatud vanuse järgi kahte
gruppi – vanemad ja nooremad. Peaaegu kogu päev veedetakse ühes
klassiruumis. Alguses said nad veidi tegevusi teha ka õues (ent
üldiselt välditakse päikese tõttu vist õues olemist) aga nüüd
on viimased vabad ruutmeetrid aiast täis ehitatud kahe majaga,
millest üks on tulevikus mõeldud tänavalastele magamiseks ning
teine vist mingiks käsitöö tegemiseks (mida tahekatse hakata
Svaasimaale müüma). Nii et algatused on tegelikult väga kenad, aga
kuna nende tõttu arvatavasti on töötajate seal mõningad
probleemid, pole see just kõige toredam. (Probleemid palga maksmiseda, milleks on minu arusaamist mööda 2000 meticali ehk u 40€ kuus, mis on ka kohalike standardite järgi väga madal). </div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br />
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Meie boss on Osvaldo,
kes on ise endine tänavalaps, väga asjalik mees, kes kogu aeg
orgunnib palju ja alati on tal palju uusi ideid ja asju, ent selle
tõttu tundub ka vahel, et veidi liiga palju, et ühe inimese jaoks
hoomata. Osvaldot kogu aeg seal pole, pigem käib ta orgunnimas jms
ja siis läheb jälle kuskile ära.
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Kooli direktriss on
Marta. Algselt tundus mulle, et ta on samuti õpetaja, ent tegelikult
on ta seal nii öelda samuti mingi ülemus, ehkki sellest väga palju
aru pole saada. Tavaliselt päeva ajal ta istub oma laua taga või
siis nö verandal vms (trepi peal ukse taga vms) ja teeb omi asju.
Lastega ta ei tegele, ent kuna ta on peamiselt suurte laste juures,
tuleb ta tavaliselt minu juurde ja ütleb „Triinu, activity“, mis
tähendab, et on minu kord midagi lastega teha. Või siis „Triinu,
gymnastica“ vms.
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Tööl on nö kaks
õpetajat, Maria (suuremate laste juures) ja Clara (nooremate
juures). Ning lisaks töötavad seal veel kokk Christalina ning
koristaja Giralda. Ja siis oleme meie vabatahtlikud – mina ja Liis
suurte lastega ning Toby ja Frederica Saksamaalt väiksemate lastega.
Samuti on seal Prosper, poiss Zimbabwest, kes on ka midagi töötaja
ja vabatahtliku vahepealset. Ning siis veel üks poiss, kes samuti
seal chillib. </div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br />
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Nii et inimesi on
tegelikult päris palju, ehkki peamiselt on nende päevategevuseks
istumine ja omavahel lobisemine ja siis vahel kui vaja millegi
tegemine, valmis seadmine.
</div>
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjZcltwKkabk5y17CqWskGzwNmDeMIcQuh9n0IuCInVC9rPhtWIApaiSLq4QYcnMD9rMrbG4Y0Hf7jGGZ1bHiBqxg3VGEoKnHAX1c81yksc0zWqlT7wPNK1iAOxF_3KUiGySAR2EkyiyA/s1600/IMG_3036.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjZcltwKkabk5y17CqWskGzwNmDeMIcQuh9n0IuCInVC9rPhtWIApaiSLq4QYcnMD9rMrbG4Y0Hf7jGGZ1bHiBqxg3VGEoKnHAX1c81yksc0zWqlT7wPNK1iAOxF_3KUiGySAR2EkyiyA/s1600/IMG_3036.JPG" height="266" width="400" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Ole sa kust tahes maailma otsast, modellipoosid on juba väiksena selgeks õpitud</td></tr>
</tbody></table>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br />
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Aga kui täpsemalt
tööpäevadest rääkida, siis tööle jõuan ma tavaliselt umbes
kell 8. Lapsed saabuvad tavaliselt vist ka kuskil poole 8 ja 8 vahel.
Esimeseks tegevuseks tööl on minu jaoks hommikuvõimlemine kõikide
lastega, mis ongi nö päeva avalöögiks. Sellest on saanud tore
väike traditsioon ja isegi kui eriti paljud lapsed ei kuula ja kaasa
ei tee (oleneb päevast), siis tore on see ikka. Vahel imiteerime
loomi, aga tavaliselt hüppame-jookseme-ringutame.
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Pärast võimlemist
laulavad tihti lapsed koos õpetajaga hümni, ehkki viimasel ajal on
seda vähem olnud. Aga väga tore minumeelest!</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br />
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Võimlemisele järgneb
väike mänguaeg, mis kestab nii kaua kuni hommikusöök on valmis.
Ehk siis igale lapsele antakse 3-5 legoklotsi, oleneb kuidas jagub ja
nendega nad siis mängivad. Hommikusöögiks on kas maisijahupuder
või tee ja sai.
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Hommikusöögile
järgnevad tavaliselt nö planeeritud tegevused ehk „activity'd“.
Minu activity on tavaliselt lastega laulmine (lihtsad ingliskeelsed
ja juba ka mõned portugalikeelsed lihtsad laulukesed), inglise keele
õpetamine (väga basic, numbreid ja värve olen senimaani üritanud
õpetada), vahel veidi harvem ka mingi käsitööasi (meie poolt
valmis joonistatud piltide värvimine) või mingi muu meisterdamine
(kord üritasime neile punumist õpetada, kord laeva voltimist). Ja
paar korda olen proovinud ka väikest liikumise ja tantsutundi teha
(jaaaa, kolmapäeval katsetasin esimest korda Kaera-Jaani -vajab
veel harjutamist, aga usun, et mõned saavad selle lõpuks peaaegu et
selgeks).
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Nii et sellised on siis
tegevused. Niimoodi siit lugedes tundub asi võib-olla üsna
suurejooneline, aga tavaliselt, isegi kui tahaksin pikemalt midagi
teha, siis maksimum 1 tund on see aeg, kui lastega midagi saab teha,
üldiselt pigem pool tundi, ma pakun, sest tähelepanu kaob väga kergelt ja siis hiljem seda tagasi saada on peaaegu võimatu. </div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Esimeseks väljakutseks
minu jaoks on muidugi portugali keel, et saaksin lastele midagi
seletada või õpetada. Aga see on nii öelda eeltingimus. Selleks
aga, et tundi anda, tuleb lapsed kõigepealt vaikseks saada ja see on
päeva üks suurimaid väljakutseid minu jaoks. Kui mõni teine,
sealne töötaja nad vait ja rahulikuks saab, siis on nad esimesed 10
minutit täitsa normaalsed, aga muidu on tähelepanu võitmine ja
enda kuulama panemine suurim väljakutse, millele ma ei oska lahendust
leida. Lihtsalt „silencio“ hüüdmisest pole eriti kasu,
ükshaaval laste juures käimine ja kurja näo tegemine aitab
hetkeks, aga üldiselt selja pöörates jätkub asi ikka nagu enne ja
joonlauaga vastu lauda tagumine (teeb küllpäris vaju häält) mulle
siiski eriti ei meeldi, ehkki olen teiste töötajate eeskujul seda
mõned korrad proovinud. Ma olen mõelnud, miks nad teisi, nö päris
töötajaid rohkem kuulavad kui mind. Ma arvan, et põhjus võib olla
selles, et kuna mina olen (vastupidiselt teistest) põhimõtteliselt
terve päeva nendega koos, jagan nõusid, mängin vabal ajal niisama,
siis õpetan, siis aitan häda korral jms, siis ma olen võib-olla
nendele rohkem kui sõber (ma ise tahaks loota küll, vist, mingil
määral) ja seega on raske end kehtestada kui teisel hetkel mängin
nendega lihtsalt plaksumängu. Igal juhul see osa päevast, kui olen oma närvid kaotamas, luban endale, et enam kunagi elus mingit pidi õpetajaametit ei pea ning tunnen end halva ja kurja inimesena, on just see. Aga õnneks see möödub. </div>
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiKFmbDVeYTGP6_sCuhybLhzkbGAz6eaelhg4IvYoDGUqTG4hI1K1pNxawBPNDQoxt04HFxceEOJ9_cBDvs-gSpLIuGZhNJhcq9x8d9ucD9CjHsncuQF5DLlYF-3FyNEdFkLXmRm_iMZA/s1600/IMG_3055.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiKFmbDVeYTGP6_sCuhybLhzkbGAz6eaelhg4IvYoDGUqTG4hI1K1pNxawBPNDQoxt04HFxceEOJ9_cBDvs-gSpLIuGZhNJhcq9x8d9ucD9CjHsncuQF5DLlYF-3FyNEdFkLXmRm_iMZA/s1600/IMG_3055.JPG" height="400" width="266" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Joonistame ja värvime lille</td></tr>
</tbody></table>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Igal juhul tihti juhtub
ka nii, et saan vaid kümmekond last kõigist peaaegu kolmekümnest
endaga midagi tegema, aga tavaliselt on lihtsam siis nendega teha ja
teiste, niisama ringi vaatajate peale mitte liiga palju energiat ja
tähelepanu ka kulutada, nii et eks ma siis laulan nendega, kes kaasa
laulavad, ei saa kurjalt sundida ka, et „Laula nüüd!“ eriti
kuna see kõik võiks ju ikka tore ka olla. Tihti tundub mulle, et
teeme justkui samu või sarnaseid asju (mis surematele muutuvad ehk
juba tüütuks), ent samas millegi uue õppimine pole ka kõige
lõbusam. Ja mingeid mänge on nii suure lastehulga ja nii väikese
ruumiga minu jaoks praegu üsna võimatu teha.
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Igal juhul kui minu
organiseeritud 1 või vahel ka 2 activity't on tehtud, siis tavaliselt
teeb Maria midagi, kas nad „kirjutavad“ tähti vihikusse (enamiku
puhul tähendab see seda, et joonistavad ilusti ette tehtud tähtede
alla suvalisi abstraktseid kujundeid). Nende vihikute eeskujul olen
päris mitme nädala jooksul teinud neile samasugused numbrilehed ka,
et me numbreid saaksime õppida kirjutama.
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Ja täna, 21. aprillil jõudiski jätte see tähtis päev kui jagasin lastele kätte numbripaberid. Seletasin hoolega, et tänasel päeval teene ainult number 1 ja 2. Kõigepealt siis pidid ole tegema minu joonistatud numbri, siis nö jooned ühendama ja siis ise kirjutama. Kolmandik lastest ütles "ei oska" ja ei teinud midagi, kolmandik sodisid kohe kogu paberi täis mingeid sodipudiasju (veidi ka õigeid asju tehes) ja siis kolmandik oli neid, kellest võib-olla saab asja ja kes mäletavad võib-olla ka mõne päeva pärast, et ühte kirjutatakse nii: üks pikk kriips ülevalt alla. Ja siit keskelt väike kriips diagonaalselt. Või midagi sellist. Number kaks oli aga paraku veidi liiga raske...</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Praegu ongi numbrite
õpetamine (ja värvide ka) mul nagu üheks missiooniks kujunenud,
1<sup>st</sup> 10ni oskavad mitmed lugeda (portugali ja mitmed
ka inglise keeles), aga numbrite ära tundmine on juba raskem. Aga oi
kui armas ja rõõmus see on kui mõni pisike ütleb numbrit nähes
vaikselt „faiv“ või „tuu“.
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Ja vahepeal käiakse
kõik üheskoos rongina klassist väljudes ka vetsus. Vetsulaul on tõlgituna selline: "Minu rong juba väljub. Kes maha jääb, on beebi". </div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Vahepeal on teepaus ka, mille jooksul süüakse saia ja juuakse teed. (töötajad siis)</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br />
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Õppe- ja kasvatusmeetoditest rääkides on põnevat nii mõndagi. Eelmisel nädalal tegi Maria ülesannet, kus lapsed pidid ükshaaval lugema, mitu pliiatsit on laua peal. Umbes kolmandik vist sai hakkama,ülejäänud mitte. Sellele järgnes laste jaotamine ruumis kaheks - tagapool need, kes vastust ei teadnud, ees kahes lauas need, kes teadsid. Ning siis pidas Marta kõne teemal, et need lapsed siin ees on targad, nemad on intelligentsed, teie seal taga olete rumalad, mitteintelligentsed, teie ei tea midagi. Niimoodi korrutas hästi mitu korda ning lapsed kordasid järele "-gente" (Kui marta ütles "intelli-gente").</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Siis on lõunasöök,
tavaliselt riis, veidi kastet ja näpuotsasuurune tükk kala, aga
vahel ka kana või spagetid. Toidukordade juures tekitab kõige
suuremat elevst muidugi see, mis värvi taldriku keegi saab. Rohkem
on rohelisi taldrikuid, aga mõned ka punased ning muidugi hakkavad
kõik lapsed taldrikute jagamise ajal kohe harjuma „vermelho,
vermelho“ (punane) või ka „queiro prato bonito!“ („Tahan
ilusat taldrikut!“).
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Pärast lõunasööki
on uneaeg, ehk üks klassiruum tehakse tühjaks ja sinna asetatakse 8
madratsit, kus kõik lapsed külakuhjas, pead-jalad üheskoos siis
magavad. See on üks omapärane vaatepilt! Tavaliselt on nende magama
saamine samuti üks suur väljakutse, aga mina sellega seni pole
tegelema pidanud.
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Laste magamise ajal on
meil vaba aeg, sööme ja puhkame niisama jms.
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Mõned päevad tagasi juhtus veel huvitav lugu. Olin Eestist kaasa võtnud Kadrina 1.klassi laste joonistatud pildid, et need siinsetele lastele jagada, nii et iga laps saaks isiklikult endale ühe pildi. Planeerisin aktsiooni pikalt ja lõpuks oli kätte jõudnud päev see ära teha. Kõigepealt näitasin maakaarti ja seletasin (mitte, et keegi aru oleks saanud), kus on Mosambiik, kus Eesti. Siis näitasin paari elevusttekitavat pildi Eestimaast ning seejärel pilte Eesti lastest, kes neile pildid saatsid. Ja siis oli pildijagamistseremoonia, väga uhke, kõik plaksutasid ja olid rõõmsad ja keegi ei pirtsutanud või öelnud midagi enda või teise pildi kohta. Mõned suuremad pildid panime veel klassi seinale ning tegime seal juures kõik koos pilti. Siis aga korjasid kasvatajad uuesti pildid kokku, ehkki olime korduvalt toonitanud, et need pildid on lastele, iga laps saab pildi, et koju viia ja siis seinale panna või ükskõik mida teha. Mõtlesin siis, et võib-olla korjati need kokku, et lapsed neid päeva jooksul juba ära ei käkerdaks, et siis koju minnes tagasi anda. Paari päeva pärast Martalt küsides sain aga vastuseks: "Osvaldo pani need enda tuppa, et need siis 1. juuni lastelekaitsepäeva puhul lastele kingituseks anda." Ahaa, väga huvitav, Eestist toodud laste joonistatud pildid, mis on juba ilusa seletuse ja tseremoonia saatel lastele kätte jagatud, antakse uuesti, 1. juunil kingituseks kätte. Õnneks käisin täna Osvaldoga rääkimas, ma pole kindel, kas ta sai täpselt aru, mis oli probleem, aga igal juhul loodan homme lastele uuesti pildid kätte anda, isiklikult igale ühele koju minnes. </div>
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj9HZ2DDUPIKk3XIEYkmMl0vRkq6ildU4ExbIWQr0kBS7TKtwDgmjQSO8o0_Q0ipE7Mjar4puGKE50ih6ZeqmqI1cFREtTL6_AWjX67_kvqQHkq2o7dsgYg6C-6ry0l4SyuB4kpVeZI5w/s1600/IMG_3144.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj9HZ2DDUPIKk3XIEYkmMl0vRkq6ildU4ExbIWQr0kBS7TKtwDgmjQSO8o0_Q0ipE7Mjar4puGKE50ih6ZeqmqI1cFREtTL6_AWjX67_kvqQHkq2o7dsgYg6C-6ry0l4SyuB4kpVeZI5w/s1600/IMG_3144.JPG" height="266" width="400" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Lapsed, teie elate siin!</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjPI_hIMB0cckvHO7a6Ufomu28OsJQeELD14lOP35Yh5PmDcxhuqLXPGyYpdyhyDuRKsh0k5_OhNRUveYWjkgOYL1m8oVvkQSCfmPZScF1FENxq3njd_0KmmFkPRDHxV3awArgPKZYTtg/s1600/IMG_3225.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjPI_hIMB0cckvHO7a6Ufomu28OsJQeELD14lOP35Yh5PmDcxhuqLXPGyYpdyhyDuRKsh0k5_OhNRUveYWjkgOYL1m8oVvkQSCfmPZScF1FENxq3njd_0KmmFkPRDHxV3awArgPKZYTtg/s1600/IMG_3225.JPG" height="400" width="266" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Pildid käes - aga kui kauaks?</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhntltYuqneuphtn1Idlho76FNqtat330bQyln3v53KLAA-hre9aU69UyfUDUs63Z3oUOjsfNdPueIUl_RXF8ByLwtp5OSkrannWth2Ocz-XxHItVi78BG05zuQmP5ZBuf_0nyPhh-I4Q/s1600/IMG_3255.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhntltYuqneuphtn1Idlho76FNqtat330bQyln3v53KLAA-hre9aU69UyfUDUs63Z3oUOjsfNdPueIUl_RXF8ByLwtp5OSkrannWth2Ocz-XxHItVi78BG05zuQmP5ZBuf_0nyPhh-I4Q/s1600/IMG_3255.JPG" height="266" width="400" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Tõsi - seal Eestis kõnnivad ju inimesed ka tagurpidi. </td></tr>
</tbody></table>
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhjqsf_sujqz7LrtGueJtK7ov57ro7QKef2JOCW6vMmhWOwesvuZ5LVWFUmUMFYLDZLbmsNm286azAptmu7acfRzCRm4BaB8liUkFHQ6-lNocvI7azLPzaqstPlym1MeZxwZz6F2M3TCQ/s1600/IMG_3288.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhjqsf_sujqz7LrtGueJtK7ov57ro7QKef2JOCW6vMmhWOwesvuZ5LVWFUmUMFYLDZLbmsNm286azAptmu7acfRzCRm4BaB8liUkFHQ6-lNocvI7azLPzaqstPlym1MeZxwZz6F2M3TCQ/s1600/IMG_3288.JPG" height="266" width="400" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Eesti nurga ees sõpradele lehvitamas</td></tr>
</tbody></table>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Pärast lõunauinakut
on veel väike mängu- ja niisama aeg (ja tegelikult vahel ka pärast
hommikusööki ja enne lõunasööki ja vahepeal, kuidas kujuneb) ja
minu jaoks üks teine päeva väljakutse – lastele jalatsite jalga
panemine. Kuna magatakse ilma, siis mõned vajavad abi, aga noo ma ei
tea, minult nõuab see ikka suurt jõudu ja kannatlikkust.
</div>
<br />
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Ja siis järgneb üks
mu lemmikosasid päevast. Lastele on kodust kaasa pakitud midagi
ooteks – tavaliselt väike küpsise- või krõpsupakk ja/või mingi
jook, aga vahel ka puuvili (ükskord oli ühel maguskartul), jogurt
või muffin. Selle asemel aga, et iga laps üksi oma magusat sööks,
jagame me kõik kottides oleva laudkondade vahel ära. Ehk siis
võtame hunnikust koti, küsime, läheme lapse juurde, koti omanik
saab vastavalt teistest veidi rohkem ja siis ülejäänu jagame
laudkonna vahel ära (8 inimest laudkonnas). Väga armas ja
üllatusterohke aeg alati!</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Ja muidu veel lemmikhetked päevast on sellised hästi väikesed asjad. Kui ma hommikul lähen sinna ja mõni laps hüüab rõõmsalt "Titia!"(tädi) või tuleb kallistama, mitmed tahavad plaksumängu mängida. See, kui lapsed ise hakkavad mõnda minu õpetatud (eriti veel, inglise keelset) laulu üheskoos laulma. See, kui ma jagan lastele ükshaaval joomiseks topsiga vett ja kõik sirutavad hulludes käe. Ja see, kui mõni kasataja küsib neilt midagi, näiteks "Kes käis eile kirikus" ja kõik lapsed karjuvad kooris "Eu", ehki nad ei saa aru, mida küsitakse. Täna näiteks küsis kasvataja alguses,et kes sõi eile kana, kes sõi eile kala (eile oli lihavõtete puhul ju pidu) ning hiljem nalja pärast, et kes sõi madu, kes sõi prussakaid jne ning kõik lapsed karjusid kooris "Mina!". Või see, kui neile näidatakse konna pilti ja mõni hüüab rõõmsalt, et see on elevant või karu või ükskõik kes. </div>
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhwOXFjI5xKlOUmY65rs6oWts0Dda5FSJquEfjMwDkI3DZMCbHq6xJHlJgh_jUAEW250SQ4kpZ_CPFKbNVYlaVmqsHhS-i2f64u0GA3fOmgLq6g34LPG7NrsdLMo-UkZmkmJyfhPKkRLA/s1600/IMG_2782.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhwOXFjI5xKlOUmY65rs6oWts0Dda5FSJquEfjMwDkI3DZMCbHq6xJHlJgh_jUAEW250SQ4kpZ_CPFKbNVYlaVmqsHhS-i2f64u0GA3fOmgLq6g34LPG7NrsdLMo-UkZmkmJyfhPKkRLA/s1600/IMG_2782.JPG" height="242" width="400" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Uneaeg</td></tr>
</tbody></table>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Ja tegelikult neid huvitavaid seiku on olnud seal veel ja veel, absurdseid traditsioone ja kombeid, mis kõik ei tule enam meeldegi. Ja kui palju on igas päevas neid hetki, kui ma kirun end maapõhja selle eest, et pean olema nii maksimalistlik, et ei ole nõus sellega, et istuksin oma päevad lihtsalt seal, lastega vaid mängides, et ma tahan midagi neile õpetada, midagi nendega jagada ja kui nad seda vastu võtta ei taha, siis saan pahaseks või pettun. Ja kui palju on neid pisikesi õnnehetki, kui lapsed käituvad nii totakalt ja toredalt nagu väikesed lapsed ikka, koos sellega, et nad ei saa aru, kui nad midagi halvasti teevad ja nad ei saa aru, kui ma üritan nende peale pahane olla, vaid tulevad ikka siiralt, ütlevad "tädi, mängime". Need on minu siinsed igapäevased pinge- ja rõõmuhetked. </div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
Triinuhttp://www.blogger.com/profile/09401326216707459670noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-2105808325808567856.post-9927533332040668652014-04-12T10:57:00.000-07:002014-04-12T10:57:56.323-07:00Järjekordsed seiklused Svaasimaal (4. - 8. aprill)<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
4. aprillil sai täis
kuu meie eelmistest viisaseiklustest Svaasimaal ning seega sõitsime
Liisiga järjekordselt sinna uut viisat taotlema, sest Bonny ei olnud
migratsiooniametis mingit edu saavutanud. Seega tegime juba plaani,
et jääme seekord sinna nädalavahetuseks. Olime ka oma vanale
sõbrale Luckyle teada andnud, et oleme tulemas. Ta oli korra ka
vastanud, ent kindlaid plaane või kokkuleppeid veel polnud, nii et
reede hommikul kui võtsime seljakotid Maputos selga, olid plaanid
järjekordselt tegelikut üsna lahtised.</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Jõudsime väga
optimistlikult piirile, kus tollitöötaja suutis kohe meie näilisele
edule kriipsu peale tõmmata teatades, et olime 1 päevaks liiga
kauaks Mosambiiki jäänud ning peame maksma 1500 meticali trahvi.
(peaaegu 40€). Sest oh seda üllatust, märtsis oli 31 päeva,
mitte 30. Kuna piiril polnud mõtet vaidlema ka hakata (ja tegelikult
oligi neil õigus), siis maksime oma raha ning jõudsime Svaasimaale,
Lomaachasse. Lucky võttis küll telefoni vastu, ent teatas, et tuleb
meile järgi kell 4. Kell oli aga 12. Helistasime siis Bonnyle ning
teatasime talle murest, et pidime peaaegu kogu raha piiril ära
andma. Bonny tõttas kohe appi, võttis raha kaasa ning hakkas autoga
meie poole sõitma. Meie aga istusime niikaua barracas (kohalik väike
baar) trellidega aias uhkes üksinduses, sõime kaasa võetut,
kuulasime muusikat ja lahendasime ristsõnu. (Aitäh kasulikule
pakile Eestist!)</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Uskumatu täpsusega
jõudis kohale Lucky, aga Bonyt polnud ikka veel kusagil. Helistasime
- „Juba olen piiril, läheb umbes 20 minutit veel“. Helistame
uuesti „Ma jõuan kohe Namaachasse (piirilinn Mosambiigi poolel)“.
Helistame kolmandat korda „Jaa, veel 15 minutit läheb aega.“
Lõpuks olin küll piinlikkusest peaaegu ,maa alla vajumas et Lucky
meid nii kaua nüüd hoopis ootama peab. Aga lõpuks tuli ka Bonny
koos rahaga ning me sõitsime kohe kiiruga Lucky bossi koju, kus me
pidime ööbida saama.
</div>
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjNtmDLQUIGspVmm-lwD3gyY1Oma1J3oASDMVi308D59OTy5zVa-aP9RyvJ2WUDv2DAdMsdgMZjN0fAKpdCRVHFNHFeA1LQMpEkSwRnKFp5xZwEEOWqNSxaIpQjSY9sW360i3fJ0yScUg/s1600/IMG_2787.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjNtmDLQUIGspVmm-lwD3gyY1Oma1J3oASDMVi308D59OTy5zVa-aP9RyvJ2WUDv2DAdMsdgMZjN0fAKpdCRVHFNHFeA1LQMpEkSwRnKFp5xZwEEOWqNSxaIpQjSY9sW360i3fJ0yScUg/s1600/IMG_2787.JPG" height="266" width="400" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Bussiaknast toidumoona ostmine</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgpPw-HamsCiYN0JOYRY4kFS7Pes5fFL4cJJqQ97AARqUYKU2Ual0g3BqBSbAi_-lVyPsQxoWakZVZ_tDj6tO3DX3TkNDvZAfoo7Jiv8bSx_tQlId3vszHFrveiInfGyQKW9vd_g-LB_g/s1600/IMG_2794.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgpPw-HamsCiYN0JOYRY4kFS7Pes5fFL4cJJqQ97AARqUYKU2Ual0g3BqBSbAi_-lVyPsQxoWakZVZ_tDj6tO3DX3TkNDvZAfoo7Jiv8bSx_tQlId3vszHFrveiInfGyQKW9vd_g-LB_g/s1600/IMG_2794.JPG" height="266" width="400" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">3 tundi</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjtziufvsM6jl7mX8_zh5dzsvnav4ty2cGuWBmpzQEAYYytsi5d7dWSh9EByd5Yfx3-tUCmQsVMvbRADYWGgWQ-2gi-WDrLawqPfxNpRToOzsPgVz5Ykg82kXooXKTK6adfyRNlT-fLoA/s1600/IMG_2800.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjtziufvsM6jl7mX8_zh5dzsvnav4ty2cGuWBmpzQEAYYytsi5d7dWSh9EByd5Yfx3-tUCmQsVMvbRADYWGgWQ-2gi-WDrLawqPfxNpRToOzsPgVz5Ykg82kXooXKTK6adfyRNlT-fLoA/s1600/IMG_2800.JPG" height="266" width="400" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Uus Svaasimaa kodu</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjAL7vf25eBCHp-icqOj_6460X0hVhbeLVf4xVzF5NOseqhc-ikFQ_qHu3haR2apKmF4UrY6P-f668JHIo8_z0siOCIBZyMnfk6-5jZ764N3PVM_yw_6BCB4r8k8rVSdcnaeo0fKy_3Hg/s1600/IMG_2806.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjAL7vf25eBCHp-icqOj_6460X0hVhbeLVf4xVzF5NOseqhc-ikFQ_qHu3haR2apKmF4UrY6P-f668JHIo8_z0siOCIBZyMnfk6-5jZ764N3PVM_yw_6BCB4r8k8rVSdcnaeo0fKy_3Hg/s1600/IMG_2806.JPG" height="266" width="400" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Nagu Eesti...</td></tr>
</tbody></table>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br />
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Lucky boss on eelmisel
korral kohatud Percy isa. (noored LAVist Percy ja Ilen). Percy oli
Johannesburgi õppima läinud, aga Ilen oli seal, Percy vanemate
juures nii kauaks elamas.
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Oli väga kodune ja
mõnus olemine kogu nädalavahetuse seal, tundsime end vahel nagu
kuningannad, kes on puhkusele sõitnud. Kogu aeg sai mõnusat nalja
ja selline tunne oli, nagu oleks neid inimesi juba ammu undnud, väga
muhe. Ööbisime me Liisiga aga uhkes üksinduses Percy ja Ilene'i
majas, vanematekodust u 300 meetri kaugusel. Mõlemad majad asusid
järjekordselt sellises suures aiaga piiratud alas (nagu mingi väike
küla või linn selline), kus väravad ööseks suletakse, pidi väga
turvaline olema seal.
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Laupäeval läks
pererahvas tööle ja meie Liisiga jäime puhkama. Käisime Mhlumes
arstipunktis – oli võrreldes Mosambiigi haiglaga väga soodne ja
Liisile teatati, et jalg juba paraneb. Ostsime poest palju soodsat
magusat ja läksime vanamatemajja chillima ja telekat vaatama. Olid
ikka igasugused kummalised filmid ja saated. Kõige kensakam oli
Blind date vms, kus inimesed käisid pimedas kohtingul ja lõpuks
pidid valima, keda ja kas nad näha tahavad. Õhtu hakul tegime
kiirvisiidi LAVi. Saime 2 minutiks üle piiri minna, et küsida, kas
me vajame sinna minekuks viisat – selgus, et vajame ning sele halva
uudisega jäi ära plaan minna pühapäeval Krugeri rahvusparki, kui
halb... Järgnes õhtune chill eelnevalt tuttavate komponentidega.
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Pühapäeval
logelesime-lugelesime samuti kogu päeva kodus. Lõunal tegime
grillipidu, kus tundsime end tõeliselt nagu Eestis – kõik nii
kodune, tuttav ja hea. Õhtupoolikul jalutasime veidi golfiklubi
territooriumil ning nägime mõningaid loomi ka (paraku üsna tiheda
põõsastiku vahelt ainult). Metssigu, sebrasid, kitsesid ja
kitsetaolisi kohalikke loomi. Ning sellega oligi meie lõõgastav
nädalavahetus Svaasimaal lõppenud. Aga seiklused alles algasid.
</div>
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhS5-LfwhEFyHcjMVzkJF47rU_1tFySM8cetT5kD7caC7DZCOX2pe4d5QWacOUW5FseBZfGoRF3z4886aL3osCTdOqiKbdeR0r0F1Gg3I9fKg5cWlVreQycdbQwG4gR_GQdOWwQk6p2Sg/s1600/IMG_2811.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhS5-LfwhEFyHcjMVzkJF47rU_1tFySM8cetT5kD7caC7DZCOX2pe4d5QWacOUW5FseBZfGoRF3z4886aL3osCTdOqiKbdeR0r0F1Gg3I9fKg5cWlVreQycdbQwG4gR_GQdOWwQk6p2Sg/s1600/IMG_2811.JPG" height="266" width="400" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Meie mõnus perekond</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhXKe36WT6-kldLrwzTpZcIxOFiUSkd4XTB5x1ubvGKigPvZLT3HGY59s4ZDAxUCa6xuWJmUZS1AhxGW9JpLXmvW9QfzkCgcO_-hZ1ZpxUQL7cb8BfjBgGyrYs9_9atQE_Xy1xDJnDbCQ/s1600/IMG_2832.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhXKe36WT6-kldLrwzTpZcIxOFiUSkd4XTB5x1ubvGKigPvZLT3HGY59s4ZDAxUCa6xuWJmUZS1AhxGW9JpLXmvW9QfzkCgcO_-hZ1ZpxUQL7cb8BfjBgGyrYs9_9atQE_Xy1xDJnDbCQ/s1600/IMG_2832.JPG" height="400" width="266" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Hüppepildid-hüppepildid!</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi-okwsGPZCfa9uluKJ2-hUpG5V-CpuI6va79PpO_zqP32Zm4WC4us6yziN4NDEEDYDfSogTAg5LtwEEF474543TxnyuoijdpiQYV_pTrPGeFZRamJ3vyIrX8z8rs0drNyx5HQuEcQR7g/s1600/IMG_2848.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi-okwsGPZCfa9uluKJ2-hUpG5V-CpuI6va79PpO_zqP32Zm4WC4us6yziN4NDEEDYDfSogTAg5LtwEEF474543TxnyuoijdpiQYV_pTrPGeFZRamJ3vyIrX8z8rs0drNyx5HQuEcQR7g/s1600/IMG_2848.JPG" height="266" width="400" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Vabandust, mul polnud aega pilte töödelda, nii et ilma suumita loomapildid!</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEirrd2wQZdWbN4hIUL_LBH5qAfKCYD9MTnLzLzphFnJXY-i2-SFb9Y7e5Xog1y06hp1jwdpJMNxu75KonXuhK5Si5_azDCULWpVUWbomG-rW6-PfAXleTrYaUN5_ep-a3XK7gVC-IC1EA/s1600/IMG_2858.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEirrd2wQZdWbN4hIUL_LBH5qAfKCYD9MTnLzLzphFnJXY-i2-SFb9Y7e5Xog1y06hp1jwdpJMNxu75KonXuhK5Si5_azDCULWpVUWbomG-rW6-PfAXleTrYaUN5_ep-a3XK7gVC-IC1EA/s1600/IMG_2858.JPG" height="266" width="400" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Sebra!!</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiFExFHiGVMcRiEHWGL3rD7u1atAs8f3IpC2EIn5kf4bpYLGflQhOaTPFV45cRHuZ-zdP9SLs3-xgMFKfunlQ8cFRkvKZz7uFI3dH0EbiuQQqBLR2_D56ONuIpHyT2zqhYKrt4Cd4oPVw/s1600/IMG_2881.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiFExFHiGVMcRiEHWGL3rD7u1atAs8f3IpC2EIn5kf4bpYLGflQhOaTPFV45cRHuZ-zdP9SLs3-xgMFKfunlQ8cFRkvKZz7uFI3dH0EbiuQQqBLR2_D56ONuIpHyT2zqhYKrt4Cd4oPVw/s1600/IMG_2881.JPG" height="266" width="400" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Tõeline Aafrika</td></tr>
</tbody></table>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br />
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br />
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Esmaspäeval ärkasime
vara, käisime veelkord astipunktis ja läksime bensujaama (kus kõik
meie Svaasimaa sõbrad üheskoos töötavad). Ootasime veidi ning
kella 11 ajal asusime Luckyga järjekordselt Mbabane'i ning
Mosambiigi saatkonna poole teele. Bonny oli küll sõumi saatnud, et
saatkond võib olla suletud, sest Mosabiigis tähistatakse 7.
aprillil püha – Mosambiigi naiste päeva. Aga loogika ütles, et
Svaasimaal asuv asutus lähtub ikka kohalikest tähtpäevadsest.
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Jõudsime 13.02
saatkonna ukse taha, aga uks oli lukus, ühtegi inimest polnd ning
silt väraval ütles, et saatkond on avatud vaid kella 13.00ni (ehkki
pärast saime teada, et see päev siiski saatkond polnud üldse
avatud). Seega polnud midagi teha või oodata - käiku läks plaan
number 2, mida mina olin ausalt öeldes isegi veidi lootnud. Pidime
jääma ööseks Mbabane'isse. Leidsime armsa lodge'i, mis tundus
esialgu meie jaoks küll veidi kallis (15€ öö), ent kuna asukoht
oli hea ja koht kena, jäime sinna.
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Läksime siis linna
peale uudistama. Kõigepealt šopping, ent mina tahtsin ka linna peal
rohkem ringi vaadata ja veidi mäede poole ka, nii et Liis tuli ikka
ka kaasa. Linn on erakordselt väike, väidetavalt u 38 000 inimest,
aga tundub küll väiksem kui nt Rakvere või Viljand ning ega seal
eriti midagi tõesti vaadata ei olnud. Aga olemine oli Mosambiigile
vastupidiselt väga rahulik, tsiviliseeritud ning külm. Aga mingist
kesklinnast peale poodide ja turu küll rääkida pole, 5 minutit
jalutades algaski juba eramajade rajoon. Aga kuna linn on mägedega
ümbritsetud, oli see väga tore. Majad meenutasid Inglismaad (UK
endine asumaa ju), aga linn ise pigem mõnda Austria väikelinna.
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Ostsime süüa ja
läksime pimeduse saabudes lodge'i tagasi. Teel kohtasime suvalist
noormeest, kes kutsus meid õhtul kuskile istuma ja jutustama, ning
kuna ainsaks alternatiiviks oli kodus telekat vaadates šokolaadi
süüa, siis võtsime kutse vastu. Enne minekut saime aga aru, et
meie telefonid seal maal kohe üldse ei tööta ning seega sain
erakordse kogemuse võrra rikkamaks, ehk helistasin (ma arvan, et vb
esmakordselt elus) automaadist Mosambiiki. Automaat sõi küll paar
korda raha ära, aga saime vähemalt teatatud, et oleme elus ja
terved.
</div>
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiUJw-weEQNkLglx_fVJR9_-NATsI0tVsASDRpOjxiqJwhtSPm_8DaSho4LnpQWtxmwzYqYpdEiiF38Fn68lmoqmyI0tmxmQomhkeIbpU4Ijv-9P3RVNdmLvnZnVIYMizHuyuV4u173hw/s1600/IMG_2904.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiUJw-weEQNkLglx_fVJR9_-NATsI0tVsASDRpOjxiqJwhtSPm_8DaSho4LnpQWtxmwzYqYpdEiiF38Fn68lmoqmyI0tmxmQomhkeIbpU4Ijv-9P3RVNdmLvnZnVIYMizHuyuV4u173hw/s1600/IMG_2904.JPG" height="266" width="400" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Svaasimaa on ilus!</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhKKQl3DaKOAu24c452Az31dzE3syr1advG0N7yQkK7fPTouu0-dWUJBAblPDyuO2YRf-s3xIrs1vYQ00OSz3GPDBq0-PmMrAHHGIAC7d2-0PixtDQXHTKB-fV6ZZ_Vm8-Ousv_DQEtWQ/s1600/IMG_2913.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhKKQl3DaKOAu24c452Az31dzE3syr1advG0N7yQkK7fPTouu0-dWUJBAblPDyuO2YRf-s3xIrs1vYQ00OSz3GPDBq0-PmMrAHHGIAC7d2-0PixtDQXHTKB-fV6ZZ_Vm8-Ousv_DQEtWQ/s1600/IMG_2913.JPG" height="266" width="400" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Meie oma päästeingel Luckyga</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhN4UvvNGUBbCZ9giTHqdFCxftm-iNhZ33wuxtLZrOZw525qXX2YGRn74YukSWKufTxCkHD2HeUH8IePZrmowEGxz3SoR30c2fJAHT_Ee7pPYpqkm-ZYwDOY9zWA_5q8NXMf-UKhC8c4Q/s1600/IMG_2949.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhN4UvvNGUBbCZ9giTHqdFCxftm-iNhZ33wuxtLZrOZw525qXX2YGRn74YukSWKufTxCkHD2HeUH8IePZrmowEGxz3SoR30c2fJAHT_Ee7pPYpqkm-ZYwDOY9zWA_5q8NXMf-UKhC8c4Q/s1600/IMG_2949.JPG" height="266" width="400" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Mbabane</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhPg6ttzamXp0LFjoS-R86BP7jnGibOq9iq6iBQJtXJGxjFebkMbMiBuf1ksINV9xla9q4UeZUzQFoKzWcDnVf0pbfGpusyg5udBk3gFqxpCMlJv_px_LnQEaBiSGlxSZJ7AK6D31_Q3Q/s1600/IMG_2978.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhPg6ttzamXp0LFjoS-R86BP7jnGibOq9iq6iBQJtXJGxjFebkMbMiBuf1ksINV9xla9q4UeZUzQFoKzWcDnVf0pbfGpusyg5udBk3gFqxpCMlJv_px_LnQEaBiSGlxSZJ7AK6D31_Q3Q/s1600/IMG_2978.JPG" height="266" width="400" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Svaasimaal pakitakse puu- ja juurviljad kottidesse ja kirjutatakse hind juba peale</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhXyvivNPVh8QLsJD4sEJhteicRRlo-wtnYVC034FF-m9Q9Pt5eShei9MNVOgCc19QjizUQGJIeATv5Q1eKQrp8MQQlzYu96V0YRG-BG3SgWw_abLZ_Z9_mKqylZzowY03TpMlbPhU4kQ/s1600/IMG_2988.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhXyvivNPVh8QLsJD4sEJhteicRRlo-wtnYVC034FF-m9Q9Pt5eShei9MNVOgCc19QjizUQGJIeATv5Q1eKQrp8MQQlzYu96V0YRG-BG3SgWw_abLZ_Z9_mKqylZzowY03TpMlbPhU4kQ/s1600/IMG_2988.JPG" height="266" width="400" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Hurmav kuningas</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhqcLIJhFDXNw6CrT5V83cB_e_AGpcHqHW-ZmQzHvsyajJrR6oE2s4j6Qu9bd4UWPR3N0voiV6PpwLAU24euoeq7r3_JnTi5MKoFI-vYVRwDf2q1q0UO9Wxrj01q_ZeNAzIeW3wLllzKA/s1600/IMG_3017.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhqcLIJhFDXNw6CrT5V83cB_e_AGpcHqHW-ZmQzHvsyajJrR6oE2s4j6Qu9bd4UWPR3N0voiV6PpwLAU24euoeq7r3_JnTi5MKoFI-vYVRwDf2q1q0UO9Wxrj01q_ZeNAzIeW3wLllzKA/s1600/IMG_3017.JPG" height="266" width="400" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Tädi, kes palus, et ma tenast pilti teeksin. </td></tr>
</tbody></table>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Teisipäeval ärkasime
juba enne 8, pakkisime kohusetundlikult asjad ning lahkusime oma
toast.Helistasime mehele, kes oli eelmine päev meile ja Lucky'le
seda kohta soovitanud ning ühtlasi Luckyle lubanud, et viib meid
saatkonda (ja vahepeal linna maksma) ning pärast naaberlinna
Manzinisse bussi peale. Automaat aga jätkas trikitamist, korra
võttis Rambo telefoni vastu (mees nimetas end niimoodi, huvitav),
ent siis katkes kõne ära ja hiljem ta meile ei vastanud. Sõime
pargis hommikust (õhk oli tõepoolest sügiseselt karge). Hostelis
kohtasime aga üht LAVi noormeest, kes laenas meile helistamiseks oma
telefoni ning kuna edu meid siiski ei saatnud, viis hoopis taksoga
saatkonda.
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Seekord oli saatkond
avatud. Kohtasime juba tuttavat töötajat, kellele Liis kohe hüüdis:
„Hei, kas mäletad meid?“. Küsisime ka ühtlasi, kas meil oleks
seekord võimalik 90 päeva viisat taotleda, ent ta ütles kohe, et
see on võimatu, sest meil pole Svaasimaal püsivat elu- ja töökohta.
Tegime järjekordselt põõsa taga passipildid ära ja jäime ootama,
samal ajal hirmuga potentsiaalseid tulevikuplaane tehes.
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Lõpuks saime arve, mis
oli 400 emalageni asemel 1000, seega pani see meie südamed juba
kiiremini põksuma ja imet lootma. Saime tšekki oodates aga
järjekordselt endale ued sõbrad – ühe Pakistani mehe ja ta
Svaasimaa sõbra, kes lubasid meidki auto peale, et koos panka minna.
Kuna pidime järjekordselt pikalt ootama, oli rohke huumor juba ette
garanteeritud.
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Lõpuks saime oma
passid kätte ning seal vaatas meile vastu parim kingitus – 90
päeva viisa Mosambiiki, multiple entry. Nii et nüüd on tulevikus
veel väike mure vaid viimase kuu pärast.
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Sõbrad viisid meid
Manzinisse, kus kell 3 leidsime kohe bussi Maputo poole. Oli päris
luksuslik ja üsna tühi. Kuna aga siin maadel stardivad bussid siis,
kui täis saavad, pidime veel ootama. Tegin fotoringi turul (inimesed
olid väga sõbralikud, mõned palusid, et ma neist pilti teeksin),
naasin bussi ootama, käisin puuvilju ostmas, naasin bussi, käisime
vetsus, naasin bussi. Vahepeal saime teada, et 22st kohast on 10 veel
tühjad. Inimesi justkui tuli, aga kõik jätsid kompsud sinna ja
läksud uuesti välja, mõned käisid vahepeal KFCst kana ostmas ja
seda bussis söömas ja siis lahkusid jälle. (Tundus, et Svaasimaa
elanikud on erilised rämpstoidulembesed.) Meie loobusime üha enam
lootusest normaalsel ajal koju jõuda, sest hakkas juba hämarduma.
Lõpuks, täpselt kell 6 sai buss täis ja hakkasime sõitma. Peas
käis aga küsimus -. huvitav, kuidas need inimesed siin oma elu
planeerivad? Kas mõtlevad :“ah, lähen täna bussijaama vaatama,
kas mõni buss Maputosse (tuletan meelde, et tegu on naaberriigiga)
ka läheb.“ Kui buss on ees, võetakse koht ja minnakse sisseoste
tegema. Ja kui mingi hetk juhuslikult ka teised inimesed peaksid
bussi jõudma,võibki sõit alata, kui loogiline. Elagu planeerimine
Aafrika moodi!</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Aga kui te arvate, et
nüüd jätkus sujuv sõit Mosambiigi poole, siis eksite. Vaevalt
linnast välja saanud, sõitis buss bensiinijaama. Seda on varemgi
juhtunud, et buss läheb reisijatega bensiini võtma või parandusse,
aga seekord parkis bussijuht bussi lihtsalt jaama kõrvale ning läks
poodi süüa ostma. Kuna me Liisiga olime päris vähe toidumoona
kaasa varunud, otsustasime ka võimalust kasutada. Tõeline
klassiekskursioon!</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Sealt edasi jõudsime
pimedas päris kenasti tagasi Mosambiiki ja Maputosse, ehkki küll
hilja, nii et läksin Liisi juurde ööseks ning kohtusin Liisi
hostemaga, kes on Portugalist nüüd tagasi tulnud ning nende majas
palju segadust ning väikest laadi intriige külvanud.
</div>
<br />
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Tundub, et ma jätsin
talle eriti hea mulje, sest järgmisel päeval ütles ta Liisile pm,
et tema sõbranna varastas nendelt vetsupaberirulli ära.</div>
Triinuhttp://www.blogger.com/profile/09401326216707459670noreply@blogger.com4tag:blogger.com,1999:blog-2105808325808567856.post-25828372846141120502014-03-30T08:23:00.003-07:002014-03-30T08:24:20.902-07:00Nädal ja Bilene (17 - 23 märts)<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Esmaspäeval tööle ja
töölt koju. Jõudsime veidi enne 5 Matendenesse bussi ootama,
ootasime seal peaaegu tund aega, aga ühtegi meie liini bussi ei
möödunud. Siis aga ütles üks naine, kes oli vist märganud, et me
oleme üsna lootusetu ilmega, et võtame koos teise bussi. Seal peal
sain teada, et ta sõidab ka Estadiosse, ehk minu peatusesse, nii et
olin veidi rahulikum, ehkki hakkas juba vaikselt hämarduma. Kui me
Liisist olime lahku läinud ja Chopalist kolmanda chapa võtsime, mis
seekord oli kastiauto, oli juba üsna pime ning seega nägime väga
hästi, et täpselt kodu suunas välgutas kõvasti. Ei sadanud, aga
tuul tõusis, sain mingi kiviga vastu kõrva, aga teadsin, et koduni
on veel vähemalt 15 minutit. Iga hetkega jõudsid välgud lähemale
ja ilm oli aina tormilisem. Kui lõpuks oma peatusesse jõudsin, pidi
tuul mu seeliku peaaegu ära viima, veidi oli juba sadama hakanud ja
reaalselt igas neljas suunas välgutas (ma ei tea, kuidas see
võimalik on). Ja siinne torm on ikka tõeline torm ja äike tähendab
seda, et kogu maailm läheb selleks hetkeks valgeks. Jõudsin igal
juhul napilt õigeks ajaks koju, kus küll elektrit polnud, aga
nautisin siis (alles 3. korda siinse aja jooksul pm) sellist olemist,
mida olin Eestis olles ette kujutanud ning läksin vara magama.</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Teisipäeval oli tööl
pikk koosolek, kus istudes ma sain oma portugali keele mõistmise
võimekust järjekordselt proovile panna. Sõnadest saan mitmetest
aru, aga lause mõtte kokku panemine (eriti sellise pika jutu sees)
on hetkel veel üsna omavoliline. Aga meie Liisiga põgenesime
näljast hulluvate laste eest linna, et kontoris käia. Enne ostsime
ise esmakordselt siis seda taevani kiidetud kohalikku toitu „pao e
badjia“ ehk siis sai, kuhu vahele on pandud oapontsikud. Küllaltki
suur ümar kukkel koos 6 vahele pandud pontsikuga maksis 10 meticali
ehk u 25 eurosenti, mis on isegi Mosambiigi täavatoidu kohta
erakordselt odav. Kahjuks aga pidime me selles roas kõvasti pettuma
– oli väga kuiv ja üsna mõttetu. Ei saanud me aru, miks kõik
seda kiidavad. Aga parem meie kehakujule, et me seda liigselt
armastama ei hakanud...</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Kuna Bonny jäi muidugi
kõvasti hiljaks, otsustasin ma üksi minna oma arvutit
kõrvalasuvasse kohvikusse laadima ning muidugi leidsin sealt kohe ka
endale baarmanist austaja. Oli järjekordselt lõbus vestlus ning
välja tehtud kokteil maitses samuti hästi – tutvusingi uue
kohaliku puuvilja, marracujaga (Muide, iga kord mõnda põnevamat
puuvilja kohates mõtlen kohe Marisele, ehee, uuri siis ikka kõik
välja, mis ma kirjutan ja muljetan!).
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Kolmapäeval leidis
aset tööl ammu planeeritud väike teemapäev – karneval. Hommikul
tegime lastele näomaalingud (kahjuks need nii tumeda naha peale
eriti hästi ei jäänud ja paari tunniga olid ka kõige rahulikumad
suutnud kõik endalt maha nühkida). Edasi tegime grupipilte ning
olime õppimise asemel mõelnud mõned mängud neile. Kuna meil oli
aga kõigi peale ainult üks kõlar, kust muusikat lasta, pidid kõik
lapsed ühes klassiruumis koos olema. Tegime väikeseid tantsumänge
ja diskotasime niisama – lapsed läksid megapööraseks ja umbes
tunni aja möödudes oli tants asendunud paraku pideva tagumise ja
togimise ja pisaraega, nagu ikka. Üldiselt aga olid sellest päevast
üsna elevil. Lõpuks tegime veel äraarvamismängu „millise topsi
all on komm“. Kolmapäeva õhtul õnnestus Eestimaa ja Kadrinaga
lausa Skype'is pikk vestlus pidada, nii et oli väga lõbus!</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhA9zE4cb8dy-ws0EbbcCK3r_5qKDEEEjYgJu7T0oNLJAzd23xk_Z3kNVqs6_Dij-4XZMsWaVcpxJNAyrYb7EvfMsZZR86ymAUMAJEp25ywXZ3CttrZzsUweWFIZlJHkpapHxy2HkfblQ/s1600/IMG_2427.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhA9zE4cb8dy-ws0EbbcCK3r_5qKDEEEjYgJu7T0oNLJAzd23xk_Z3kNVqs6_Dij-4XZMsWaVcpxJNAyrYb7EvfMsZZR86ymAUMAJEp25ywXZ3CttrZzsUweWFIZlJHkpapHxy2HkfblQ/s1600/IMG_2427.JPG" height="400" width="266" /></a></div>
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgTXHaMsnbQoZKvwLy0wZSsA19kkhlsylPqjAAKiujZRnYlAXubOKlBOH7qiFz88VMdo5Cp2taw-5dCDGD3DM7Q4aS6cyRngGSSyJ6FMpVfGPWupsvBvql014OvQ8DgA0SO7hJduFO-UQ/s1600/IMG_2439.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgTXHaMsnbQoZKvwLy0wZSsA19kkhlsylPqjAAKiujZRnYlAXubOKlBOH7qiFz88VMdo5Cp2taw-5dCDGD3DM7Q4aS6cyRngGSSyJ6FMpVfGPWupsvBvql014OvQ8DgA0SO7hJduFO-UQ/s1600/IMG_2439.JPG" height="266" width="400" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Söögiaeg!</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi9P72W8_aCN5Z7VP4_lcLPHUK1Qlo3WFLSyHevPiLhcTev7KTkKYfbdGleIrQerUXUyLDBEWMzQyDjkr_mTJTzgB2k68TR6GrOgcxEYaU-XMS3dFD5ynjWmOVh-ld26kQF0A4Y7TuXnA/s1600/IMG_2461.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi9P72W8_aCN5Z7VP4_lcLPHUK1Qlo3WFLSyHevPiLhcTev7KTkKYfbdGleIrQerUXUyLDBEWMzQyDjkr_mTJTzgB2k68TR6GrOgcxEYaU-XMS3dFD5ynjWmOVh-ld26kQF0A4Y7TuXnA/s1600/IMG_2461.JPG" height="266" width="400" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Meie sõbralik pere (mõned kahjuks pildilt välja lõigatud)</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhyXIvD11kA0dC84CXVYNPB0QeR6aPpMopoAIulCSite6WHQidTY2n0j0r96-nhRR_2XLWVX8L1NKbbriwMf0ekWc372XsEKVtiTn9y7rZdz2FsG_FXVRe17dS6nVWKG8cggqaXTi3xBg/s1600/IMG_2484.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhyXIvD11kA0dC84CXVYNPB0QeR6aPpMopoAIulCSite6WHQidTY2n0j0r96-nhRR_2XLWVX8L1NKbbriwMf0ekWc372XsEKVtiTn9y7rZdz2FsG_FXVRe17dS6nVWKG8cggqaXTi3xBg/s1600/IMG_2484.JPG" height="266" width="400" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Kus on komm?</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhzQBWbJeeIOZK1_Gpq5D00zbUMFOSexfNQJA9gsNgHINI1wIGs33mwoCYmBQgNOVr94XHh-X6HMzSzpfVa8FJStrQzzda1eyBRVDqAxEdXXze8YJAdCpw2yghlGE3C0uBycXEkfH_1DA/s1600/IMG_2540.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhzQBWbJeeIOZK1_Gpq5D00zbUMFOSexfNQJA9gsNgHINI1wIGs33mwoCYmBQgNOVr94XHh-X6HMzSzpfVa8FJStrQzzda1eyBRVDqAxEdXXze8YJAdCpw2yghlGE3C0uBycXEkfH_1DA/s1600/IMG_2540.JPG" height="215" width="400" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Lapsed-lapsed</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiyZQcrJYLUUkhA5-1DdgKJVvWtPvgOVMnESZMcC1b4m8I1d6-d3eyOhutC7OFUweO5fXP8fILUK0nIschnAFRXVZWytkYgvTqPnBC8zseQ6j7PReIsAcxMdecUoVk6yEsrHg6_Hc592w/s1600/IMG_2557.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiyZQcrJYLUUkhA5-1DdgKJVvWtPvgOVMnESZMcC1b4m8I1d6-d3eyOhutC7OFUweO5fXP8fILUK0nIschnAFRXVZWytkYgvTqPnBC8zseQ6j7PReIsAcxMdecUoVk6yEsrHg6_Hc592w/s1600/IMG_2557.JPG" height="266" width="400" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Aafrika naised pesevad Toby't</td></tr>
</tbody></table>
Neljapäeval läksime
esmakordselt vabatahtlike ja valgete seas hästi tuntud
kultuurikeskusesse Franco-Mozambiqano, sest seal oli tantsuetendus
ning ma ei saanud kohe kuidagi jätta kasutamata võimalust veidi
teatrit näha (eriti sellist, millest ma võib-olla võin aru saada).
Selline perfonx oli, alguses väga abstraktne, värvilistes
kostüümides inimesed moodustasid linna- ja aiaruumis oma kehadest
kujundeid jms, aga lõpuks haarasid nad ka igaüks endale kellegi
publikust kaasa tantsima (ja Jorge sai ka kuulsaks) ning oli eriti
mõnus. Päeva lõpetasime kesklinnas kõrge maja katusel oma sõbra
Mario kodus rõdul õhtust süües. Ta on muide pm kohalik Koit Toome
siin (nii täpselt ei tea, aga pakun talle vasteks just Koit Toome
välja, mingi kuulus laulja igal juhul).
<br />
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Ööseks Liisi juurde,
et järgmine päev startida.
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Nädalavahetuseks olime
Liisiga planeerinud sõita kahekesi Bilenesse. Kuna mitu
nädalavahetust olime järjekordselt tahtnud midagi teha, siis
seekord oli kindel, et kuguhi me minema peame, seega otsustasime
Bilene kasuks. Bilene on Maputost u 150 km, kõige lähem põhjapoolne
väga ilus rand Maputole, edasi tuleb neid juba palju tihedamat. Koht
ise väike.
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Meie pidime ööbima
saksa vabatahtliku Frederica tuttava Faruki juures, kellel on Bilenes
hostel vms. Reede hommikul kell 9 pidime Farukiga Chopalis kohtuma
ning tema autoga ka Bilenesse saama. Muidugi pidime me seal panga ees
istuma põhimõtteliselt 2 tundi, aga lõpuks ta saabus. Faruk on
vanem mees, me teadsine, et Indiast pärit, aga tegelikult ei teagi,
kust, aga ise ütles ta, et ta on Mosambiiklane, kogu elu Mosambiigis
elanud. Ja siis oli veel seal tema keegi sõber, autojuht, Markus.
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Võtsime suuna Bilene
poole – tee peal ajas Faruk kogu aeg igasugust äri ja siis
vahepeal ostsi meile igasugu söögikraami. Aega kulus eriti palju,
sest igas väikeses külakeses oli meil vaja midagi teha või niisama
baaris limpsi joomas käia või midagi osta. Farku muudkui küsis,
kas meile see või teine toit maitseb, meie noogutasime ja tema
ostis. Juba hakkas küllaltki kummaline tunne tekkima – me olime
mõelnud, et mingi hosteliomanik lubab lihtsalt enda juures meil
ööbida, aga tema muudkui orgunnis igasugu asju jms.
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Lõpuks kuskil kell 5,
kui isegi mina olin ammu oma viimse kannatuse kaotanud, jõudsime
Bilenesse ja Faruki Mountain Breeze lodge hostelisse. Koht oli väga
ilus, väikese künka peal, kaugel paistis ka meri (ehk tegelikult
lahesopp, sest Bilene on niimoodi kinnise ja madala veega lahesopi
ääres vms). Saabusime, Faruk näitas meile, kus me ööbime, ühes
sviidis. Kõik oli väga kena ja uhke, aga väike umbusk oli samuti sees...</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Järgmisena nägi
päevaplaan ette ATVga Bilenesse sõitu. Olin küll veidi hirmul, aga
tegelikult sujus sõit hästi, nägime lähemalt merd ja väikest
linnakest, samuti lubati meid homme hommikul paadiga sõitma viia.
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Sõitsime tagasi koju,
istusime, ajasime juttu, kuni Faruk teatas, et nüüd läheme suppi
sööma. Istusime siis autosse ja sõitsime neljakesi linna, et enne
päris õhtusööki restoranis veel väike aedviljasupp ära süüa.
Väga tore söögipidu. Kodus sõime, ajasime veidi juttu, aga
üldiselt pidi Faruk vist mingeid äriasju ajama ning eriti meiega
aega ei veetnud.
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Laupäeval ärkasime
kohusetundlikult enne 9 üles, valmis paadisõiduks. Keda aga polnud,
oli Faruk. Selgus, et ta pidi tagasi Maputosse sõitma, seega
ülejäänud nädalavahetusel me teda enam uuesti ei kohanudki. Aga
seda me ei teadnud kohe, nii et sõime Liisiga kahekesi hommikust,
kuni saabus tumm arhitekt Markus (tegelikult ta lihtsalt oli üsna
vaikne, sest rääkis ainult portugali keelt ja rääkimise asemel
pidevalt muigas salakavalalt). Igal juhul mõistatasime me Liisiga
basseini ääres peesitades ja päevitades, kas Faruk läks
tõepoolest üksi paadiga sõitma. Enne lõunat käisime veel ATVga
rannas ka. Oli väga ilus, nagu ikka ja mõnus igate pidi,
peesitasime ja lugesime veel ja ujusime (seekord, kuna Bilene on pm
laht, sai ka ujuda, mitte lihtsalt lainetega võidelda) ja tegime
pilte, nagu ikka. Õhtul läksime veel uuesti Bilenesse chillima ja
nautisime kohalikku välidiskot.</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
. Ma polegi veel
kirjutanud, aga siin on popp õhtuti ranna äärde või kuskile
kenasse kohta autoga minna, siis auto sinna enda juurde seisma jätta,
tümps põhja keerata, mõnusat aega veeta ja tantsida (ja noh, tõe
huvides tuleb mainida, et ega auto ei takista neil kohalikel muidugi
ka õlut vms juua). Muidugi see tähendab, et korraga viibid sa
vähemalt kolmel diskol (kui ise just oma autost mõnda ei korralda).
Ja paarikesed tantsivad samuti oma auto kõrval. Väga lõbus,
tõesti. Ehkki Maputos me pole väga sellisest aja veetmisest
vaimustuses olnud, aga Bilenes oli rahulik ja väga mõnus. Vaatasime
tähistaevast, kodus tutvusime veel arhitektiga (ta on pärit muide
huvitavalt pisikeselt Sao Tome saarelt Lääne-Aafrikas).
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjhH2ep-wPJuNYfxTkrzhkc4d5SBcfmVj3clEfRUQfElG21vk8Z2igh2JN0ce5Q6Nxd13VNbUSRoj3Mf7P_7KpC6Q8Vkr0LbJVGehJ7EB5uYSvMePUcKGy3FXBOyiokqMiI7rpjOtj2kA/s1600/IMG_2686.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjhH2ep-wPJuNYfxTkrzhkc4d5SBcfmVj3clEfRUQfElG21vk8Z2igh2JN0ce5Q6Nxd13VNbUSRoj3Mf7P_7KpC6Q8Vkr0LbJVGehJ7EB5uYSvMePUcKGy3FXBOyiokqMiI7rpjOtj2kA/s1600/IMG_2686.JPG" height="266" width="400" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Bountain Breeze Lodge Bilenes</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgG7fJllEBvpX8F-W99i9E5MwnDgk9bg4pKJthega8yaBkOEnqysHbH577yJJZNlLSZyIwGznoHtnrTSs40uWgudUf7FuXH3SMQySW8Lr2XJXSGPhZKPfo6BBT-O9UoKOSEbP2OT5atIg/s1600/IMG_2703.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgG7fJllEBvpX8F-W99i9E5MwnDgk9bg4pKJthega8yaBkOEnqysHbH577yJJZNlLSZyIwGznoHtnrTSs40uWgudUf7FuXH3SMQySW8Lr2XJXSGPhZKPfo6BBT-O9UoKOSEbP2OT5atIg/s1600/IMG_2703.JPG" height="400" width="266" /></a></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiIIxfWLwaX41Rn94aZIneICBTM7p6KtPhShGfgpoZMd35xN_9vEAfpLGfd-8djR4XREBgUfpR5ihuiGZE_5JFQidOBF81kUZnDKwIf3RGVFfQZwwWJUt8xrS8LKTMrH_3KkHizrriXBw/s1600/IMG_2715.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiIIxfWLwaX41Rn94aZIneICBTM7p6KtPhShGfgpoZMd35xN_9vEAfpLGfd-8djR4XREBgUfpR5ihuiGZE_5JFQidOBF81kUZnDKwIf3RGVFfQZwwWJUt8xrS8LKTMrH_3KkHizrriXBw/s1600/IMG_2715.JPG" height="196" width="400" /></a></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhkjoQq3hRyFxFghHJkYoariTjILjv7bToU33MFeA15uxVJ4eUbkaY0YXbcio4L2GKCe95Ob8n5rdIQqN7a8OEe5wzw1efI0YD1mENZKF2ANjEzN8XQGR4l9adXk4s1FPhCvESwudXZow/s1600/IMG_2724.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhkjoQq3hRyFxFghHJkYoariTjILjv7bToU33MFeA15uxVJ4eUbkaY0YXbcio4L2GKCe95Ob8n5rdIQqN7a8OEe5wzw1efI0YD1mENZKF2ANjEzN8XQGR4l9adXk4s1FPhCvESwudXZow/s1600/IMG_2724.JPG" height="266" width="400" /></a></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEigdmqVE4DDaYoIT7vwndh4U1spHMaLu8wUUrd0EnNzVFaOj-49CdjX1Jgx9_3_h4Q70LBEzE_wk-p1MUGbHnXoBpzKCzoo6FRbdfqYwJDrjMfc0CGJTppgvl0UayXt44TCfEqycB6C5A/s1600/IMG_2730.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEigdmqVE4DDaYoIT7vwndh4U1spHMaLu8wUUrd0EnNzVFaOj-49CdjX1Jgx9_3_h4Q70LBEzE_wk-p1MUGbHnXoBpzKCzoo6FRbdfqYwJDrjMfc0CGJTppgvl0UayXt44TCfEqycB6C5A/s1600/IMG_2730.JPG" height="266" width="400" /></a></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj97mCs43SU_Q01cb_OtKpmcYFSCRe9GFdODQhWJfhDJ3yjoxVydHmG0B2rHG8OPju-vRaTgm941910gSzRLoYywj65KRIEqCOsh9IK2taigd9WbPgvQmz0DGWmBHd6rXvic_yrSzPEJg/s1600/IMG_2739.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj97mCs43SU_Q01cb_OtKpmcYFSCRe9GFdODQhWJfhDJ3yjoxVydHmG0B2rHG8OPju-vRaTgm941910gSzRLoYywj65KRIEqCOsh9IK2taigd9WbPgvQmz0DGWmBHd6rXvic_yrSzPEJg/s1600/IMG_2739.JPG" height="266" width="400" /></a></div>
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi6man789u7UErnnZS5qkhW8R-Hw0hAYlMnIzUiTgiFmRgoA32WgGrV_0E7NJzqzLXpEawRiVzxO3jvcubr5Hd82s8bHaBBkmxd96uV_KIjd5zYk1p1FhEKcJ_0_KzyHhnONH2yijUDZA/s1600/IMG_2763.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi6man789u7UErnnZS5qkhW8R-Hw0hAYlMnIzUiTgiFmRgoA32WgGrV_0E7NJzqzLXpEawRiVzxO3jvcubr5Hd82s8bHaBBkmxd96uV_KIjd5zYk1p1FhEKcJ_0_KzyHhnONH2yijUDZA/s1600/IMG_2763.JPG" height="253" width="400" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Liis, Markus ja meie ATV</td></tr>
</tbody></table>
<span id="goog_949852788"></span><span id="goog_949852789"></span><br /></div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Pühapäeval sõitsime
tagasi Maputosse. Liisi juba enne haige jalg sai viimase saatusliku
hoobi pikal bussisõidul kui üks tädi sinna peale astus ja seda
kõvasti ruumipuuduse tõttu muljus, nii et õhtuks oli see sinine ja
esmaspäeval pidi ta lausa haiglasse minema.
</div>
<br />
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Mina aga jõudsin
turvaliselt ja tervelt ühelt järjekordselt mõnusalt ja kosutavalt
nädalavahetuselt koju. Õhtul lõpetasin veel ka kaasa võetud
raamatu „Hälin ja raev“ ära. Tundub, et oli minu ja mu
pealiskaudsuse jaoks liiga vaimne ja kõrgelennuline, jäädes
seekord mulle veel kättesaamatuks. </div>
Triinuhttp://www.blogger.com/profile/09401326216707459670noreply@blogger.com4tag:blogger.com,1999:blog-2105808325808567856.post-58514653757743014612014-03-18T13:47:00.000-07:002014-03-18T13:51:44.992-07:00Kõik on nii kirju ja kõik tuleb korraga, kuidas siis harjuda argise korraga?<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Kuna pärast Mosambiiki
tagasi naasmist on olnud päevad ja nädalad teataval määral vähem
ekstreemsed ja seikluserohked (vähemalt väliselt), siis teen
kiirkokkuvõtte viimaste kahe nädala sündmustest ja toimunust.</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Eelmine kolmapäev (5.
märts) me samuti tööle ei läinud, sest otsustasime käia ise
Soome saatkonnas ja uurida võimalusi viisa saamiseks. Saime teada,
et nemad meid aidata ei saa, nii et lähiajal tuleb siiski ette võtta
käik immigratsiooniametisse ja seal endale viisa teha, sest muidu
võib meid oodata ees lõplik pagemine Lõuna-Aafrikasse või
Svaasimaale.</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Neljapäeval jõudsime
esimest korda sel nädalal ka tööle. Tegin igapäevased
protseduurid – hommikuvõimlemine, väike inglise keel pluss
igapäevased aitamised jms. Samuti alustasin „käsitööprojektiga“
numbrite õppimine. Kuna inglise keeles olen numbreid õpetanud (ja
sellega koos ka portugali keeles), siis on see kujunenud juba peaaegu
minu missiooniks, et lapsed õpiksid numbrid selgeks ja päriselt, et
tunneksid ära ka, mitte ainult ei kordaks mehaaniliselt. Ning kuna
neil on selline raamat tähtede joonistamiseks ja üle kirjutamiseks,
siis ma hakkasin valmistama igale lapsele sellist paberit ka
numbritega. Võtab aega, aga loodan väga, et nad hindavad mu
pingutust ja saavad kunagi ka need numbrid ilusti kõik selgeks!</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Koju minnes ostsin
turult 10 meticali (25 sendi) eest 4 apelsini. Pm olid need toored,
sest praegu pole veel apelsinihooaeg ja kõik apelsinid, mida müüakse
on rohelised ja suht hapud, aga noh, midagi ikka!</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Reedel otsustasin
samuti tööle minna, ehkki ametlikult pole see tööpäev, aga
tundus imelik lõpetada töönädal 1 tööpäevaga, eriti kui
nädalavahetuseks suuri plaane polnud. Päeva projektiks oli
emadepäevakaartide meisterdamine. Väidetavalt on siin 8. märts
emadepäev (me ikka teadsime, et naistepäev, aga olgu). Laste panus
piirdus küll nööri sõlmimise ja liimi pintseldamisega, aga
kaardid tulid armsad!</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Reedel juhtus
kastiautoga tööle sõites ka väike õnnetus, aga see oli nii
väike, et ma ei saanud isegi aru, et midagi oleks juhtunud.
Peatusest välja sõites jäi buss seisma ja inimesed aeti kastist
välja. Ma ei saanud üldse aru, mis toimub, aga läksin koos
teistega. Paari minuti pärast öeldi, et tulge ikka tagasi, jätkame
sõitu. Siis nägingi, et meie kastiauto oli veidi chapale otsa
sõitnud, aken oli tagant lömmis.
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Kastiautos arenes
väikesest vestlusest paari kohaliku naisega välja kogu chapat hõlmav
arutelu või vaidlus. Mina küll osa ei võtnud, sest see oli
portugali ja ka changhana keeles, aga mulle tundus, et need naised
kuidagi kaitsesid mind mingi mehe eest jms, igal juhul kogu aeg
„mulungu-mulungu“ käis ja kõik karjusid korraga ja olid üsna
tulised.
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhpCcqojjvwHZQpNBBu5Zvchngm6IUjka3mI7IlWAvfPYJwv37D5D0AADLPJXP-uSzMrze3w7AZ58AsshRt8lvCBfi4X_K47UpWRq-GLSdr06uMJ2rAO9k5PT8MauwEfdbIjjykUdcziQ/s1600/PC020084.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhpCcqojjvwHZQpNBBu5Zvchngm6IUjka3mI7IlWAvfPYJwv37D5D0AADLPJXP-uSzMrze3w7AZ58AsshRt8lvCBfi4X_K47UpWRq-GLSdr06uMJ2rAO9k5PT8MauwEfdbIjjykUdcziQ/s1600/PC020084.JPG" height="240" width="320" /></a></div>
<br /></div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Laupäevaks oli Osvaldo
meid samuti tööle palunud et ühe kohaliku portugali ja ka veidi
inglise keele õpetajaga plaan paika panna, kuidas lastele inglise
keelt õpetada. Täpselt me aru ei saanud, miks tema pidi seda plaani
tegema vms, aga veidi siis arutasime tööasju. Chapasõit tööle
oli järjekordselt väga põnev, järjekordne suvaline mees hakkas
rääkima. Tuli bussipeatuses juurde ja küsis „appi, mis punnid
sul siin on?“ ehk siis tutvumine Aafrika moodi... Esimene lõbus
hetk oli see, kui ma üritasin talle seletada, et minu riik on kaugel
põhjas, aga seal on täpselt sama aeg mis Mosambiigis. Tema muudkui
raius ja korrutas, et „it cannot be, it cannot be“. Aga kui ta
kuulis, et ma ülikoolis õpin, siis oli väga uhke ja pahviks
löödud, nii et äkki siis see suutis teda ümber veenda.
Argivestlused jõudsid teemani, kas ma ikka palvetan ja jumalat usun.
Mina vastasin ausalt, et ei usu, mille peale tema oli äärmiselt
jahmunud ja mures ja üritas siis ülejäänud bussisõidu mulle
selgeks teha, kui valesti ma olen oma elu eland jms. Tegelikult oli
huvitav, isegi üks teine suvaline mees, kes mu kõrval bussis istus,
hakkas kaasa rääkima, et ta nõustub, et jumal peab olema elus
esikohal, ilma selleta ei saa midagi olla. Igal juhul olid nad väga
šokeertud, nad vaatasid vist, et üks väike valge pagan oli nende
maale sattunud. Lõpuks nad siiski vist leidsid, et mind on võimalik
veel aidata ja ümber kasvatada ja minu kõrval istuv mees jättis
selle pärast oma peatusest bussist väljumata, et mu telefoninumber
võtta ja hijem uue bussiga tagasi enda peatusesse sõita.
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Laupäeva õhtul läksin
Liisile Chopali külla ja käisime veidi kohalikl pidudel, mis küll
erilist suurt muljet ei jätnud. Pühapäeval sõitsime Costa del
Soli juurde, aga ikka päris lõppu täitsa randa ei läinud (ma pole
ikka veel sinna päriselt jõudnud ja seal ujumas käinud), aga
endale kohalikust kangast kleidid saime küll. Netikohvikus käisime
ka, millega olid jälle omakorda probleemid, aga sai käidud.
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Esmaspäevast uus
töönädal ja veidi jahe ilm, kuskil 20 kraadi ehk, ma pakun või
isegi veidi vähem. Mõned inimesed olid linnas nunnude
talvekampsunitega ja lapsed mõned mütsidega. Tööl üritasime
lastele punumist õpetada, mis oli reaalsuse see, et me Liisiga
käisime ühe lapse juurest teise juurde ja näitasime näpuga,
millist nöörijuppi tuleb tõsta, laps tõstis ja siis meie
kohendasime. Nojah, vähemalt midagigi. Töölt läksime linna ja
käisime Osvaldol külas, et veekord õpetajaga plaani pidada ja
samuti palus Osvaldo (ehk meie boss töölt, Muodjost, siis) meil
õhtusöögile jääda. Oli väga maitsev ja hea, ainult jäime selle
tõttu hilja peale. Mina sattusin muidugi saatuse tahtel ka mingisse
valesse bussi (liin oli õige ja kõik), mis selgus, et minu
kodukohast üldse läbi ei lähegi. Olin juba päris pabinas, sest
oli pime ja ma olin juba niigi koju hiljaks jäänud, aga lõpuks
teised inimesed bussist aitasid mind, suunasid õigel ajal bussist
välja, üks naine ootas minuga veel uue bussi koju ära ja jõudsin
ohutult koju. See on kindel, et bussisõidud siin ei muutu mitte
kunagi tavalisteks.
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Teisipäev, ei teagi,
mis toimus. Kolmapäeval tuli Liis meile ööseks külla ja selleks
puhuks oli meil tehtud lausa väike pidusöömaaeg ja magustoiduks
oli avokaadokreem. Avokaadod näevad siin hoopis teismoodi välja kui
Eestis, suured ja sileda koorega ja musta värvi. Väga hea on
avokaadopüree koos banaaniga, aga kodus meil oli õhtul lihtsalt
purustatud avokaado sidruni ja suhkruga ja see oli ka ülinämma!</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Õhtul plaanisime filmi
vaadata või miskit, aga tuli ülisuur torm, nii et iga minut
välgutas mitu korda ja kogu maa läks valgeks. Elektrit siis muidugi
polnud, nii et istusime taskulambi valgel, sõime rämpsu ja
mängiisme doominot nagu lapded ennemuiste maal vanavanematel külas.
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Neljapäeval sadas
hommikul ka veidi, oli tõeliselt külm ilm (ma pakun et kuskil 16
kraadi) ja me pidime tund aega chapat ootama peatuses, Liis oma
väikese suvekleidikesega. Lapsi oli ka üsna vähe ja pooled neist
järjekordselt talvemütsidega.
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjlwXM2fQXeY7aC5E5PwJZPu0jIh4U5bCJES63s98P4ts69gjjeakol2DuvN7od-R3o_OacRCJT9eXX1pUHlz7-ogSB33ar3GOGQqE9n9GDWdoXz0zQ5jUaFPu5eLdigrqmKX8knM4ErA/s1600/IMG_2207.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjlwXM2fQXeY7aC5E5PwJZPu0jIh4U5bCJES63s98P4ts69gjjeakol2DuvN7od-R3o_OacRCJT9eXX1pUHlz7-ogSB33ar3GOGQqE9n9GDWdoXz0zQ5jUaFPu5eLdigrqmKX8knM4ErA/s1600/IMG_2207.JPG" height="266" width="400" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Pooltühi chapa Mosambiigi moodi</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg7vAvfQpTYUSbW08zbiKfJqT2F2CwE7F24NgY-uke3XrWGdbHMetfsVicV-el1WATjos0MkqTVF7zTJOlFQIEhXfHFy_1FPQyCnSETvJJnyPfMRl-v7s_BpnfWXwD5v3dl46o4KMtStg/s1600/IMG_2213.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg7vAvfQpTYUSbW08zbiKfJqT2F2CwE7F24NgY-uke3XrWGdbHMetfsVicV-el1WATjos0MkqTVF7zTJOlFQIEhXfHFy_1FPQyCnSETvJJnyPfMRl-v7s_BpnfWXwD5v3dl46o4KMtStg/s1600/IMG_2213.JPG" height="266" width="400" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Kastiautoga sõit, ehk peaaegu samuti igapäev...</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhRfp3HdC8jZ9MwjQso6MvhjvqT4UM21-8tcSY9BpUWg4g0YiC5gRhSyNJAgXBitlKxv_ZFh7A5HqdFDY3Kf2pZwcq6FUkPhG89x-jdiGBkOvG2uVMDIIeaIrPCdCawOf7nrXCvuoLAjg/s1600/IMG_2247.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhRfp3HdC8jZ9MwjQso6MvhjvqT4UM21-8tcSY9BpUWg4g0YiC5gRhSyNJAgXBitlKxv_ZFh7A5HqdFDY3Kf2pZwcq6FUkPhG89x-jdiGBkOvG2uVMDIIeaIrPCdCawOf7nrXCvuoLAjg/s1600/IMG_2247.JPG" height="400" width="266" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Liis oma armastusega tööl hullamas :)</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh8PHq9B_n1TxKSRN3rUPT57_6dcRvqQervYfhZEqkrY_zHpd4F3YYZeljFkB1zjEix1QtUi6ruqIH08T9YKqAveqKF9IH9qM9hDpaIj5CiLfEZn6z6DHqCgxFf9dm8R9S0boGnsrHjlQ/s1600/IMG_2283.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh8PHq9B_n1TxKSRN3rUPT57_6dcRvqQervYfhZEqkrY_zHpd4F3YYZeljFkB1zjEix1QtUi6ruqIH08T9YKqAveqKF9IH9qM9hDpaIj5CiLfEZn6z6DHqCgxFf9dm8R9S0boGnsrHjlQ/s1600/IMG_2283.JPG" height="400" width="266" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Nunnu 1</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgHIqO_EaTey0DvT6dB4506-qmmr8bVP1wQ8innpuNGtAHbN5_1Rix-9TCsKdP3XVeaOExI3vKjEjVHY5DzwBSHsm60n01DyCyFyMQA4gf89cSAz6R7VpcIGbqg5tV_pMrKn2UOyq0-gw/s1600/IMG_2295.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgHIqO_EaTey0DvT6dB4506-qmmr8bVP1wQ8innpuNGtAHbN5_1Rix-9TCsKdP3XVeaOExI3vKjEjVHY5DzwBSHsm60n01DyCyFyMQA4gf89cSAz6R7VpcIGbqg5tV_pMrKn2UOyq0-gw/s1600/IMG_2295.JPG" height="400" width="266" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Armando - ulakas, aga nunnu 2</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgAxw8FnXcC5YZMBNjJALRDmS_lbYPNPiC_PgGwV3XgjYizOTiaN8-CFPc6VJjmAk5kCd7x8-JG_Oea19FZReysj96dRtQnQ9eLD4OU4utBfGEDSpEg8I6WHje3AOkKNyY0gws5ZHRDfg/s1600/IMG_2306.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgAxw8FnXcC5YZMBNjJALRDmS_lbYPNPiC_PgGwV3XgjYizOTiaN8-CFPc6VJjmAk5kCd7x8-JG_Oea19FZReysj96dRtQnQ9eLD4OU4utBfGEDSpEg8I6WHje3AOkKNyY0gws5ZHRDfg/s1600/IMG_2306.JPG" height="266" width="400" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Perepilt</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh2qK02Z6dlJNiQKWBSuLnnCkvfQIH3Q0ShBAliJBs1E8fZA133l9JYiHRGcrlE6uKphaA2WJPu6ElX5wuBpkwzSGuYyLRUmckFwsdI0qmW52VuBcMMzqppwtMymNHk74Oh8X-pCKACmw/s1600/IMG_2309.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh2qK02Z6dlJNiQKWBSuLnnCkvfQIH3Q0ShBAliJBs1E8fZA133l9JYiHRGcrlE6uKphaA2WJPu6ElX5wuBpkwzSGuYyLRUmckFwsdI0qmW52VuBcMMzqppwtMymNHk74Oh8X-pCKACmw/s1600/IMG_2309.JPG" height="400" width="266" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Liis sulandub massi</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiW4LImKWw0j3NX4s2vg-_s0hHk_WHSjyMfCXiGH00cIPycBxDQK4dNRIv5J7DAbjn40j6sOaZ3-_3OpJlLAUNy221qhZYjYg3wuXD5fSG3X2Hy5_xMj4gm22KP5BFLJPkrm5VoRYMVKw/s1600/IMG_2317.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiW4LImKWw0j3NX4s2vg-_s0hHk_WHSjyMfCXiGH00cIPycBxDQK4dNRIv5J7DAbjn40j6sOaZ3-_3OpJlLAUNy221qhZYjYg3wuXD5fSG3X2Hy5_xMj4gm22KP5BFLJPkrm5VoRYMVKw/s1600/IMG_2317.JPG" height="266" width="400" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Magamise aeg. Pooled lapsed puudu, seekord palju ruumi. Aga muidu tundub, et magamine käib mütsidega, kes teab muidugi, millal jälle külm tuleb....</td></tr>
</tbody></table>
<br /></div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Reedel siis vaba päev,
kasutasime seda linnas käimisega ja sain esimest korda käidud
Prantsuse-Mosambiigi kulturikeskuses Franco, kus oli
dokumentaalfilmide festival. Seanss jäi umbes 40 minutit hiljaks ja
lõpuks oli ikka saalis koos meiega 4 inimest, ehkki teise filmi
poole peal sattusid mõned juurde. Kaks filmi olid Gorngosa
rahvuspargist ning viimane sellistest ise kohalike poolt
korraldatavatest hoiufondidest vms (kui väikestes külades panka
pole). Väga toredad! Kinos istudes ja neid filme vaadates oli
kummaline mõelda, et ma olengi siin Aafrikas, nende samade inimeste
ja olude ja traditsioonide keskel – kinos tekkis ikka selline
kõrvaltvaataja pilk.
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Reedel läksime
järjekordselt Chopali Liisi ja tema kohalike sõprade juurde. Päeva
põhimomendiks kujunes see, et üks mees, kes oli mind umbes täpselt
2 tundi sellel õhtul tundnud, palus mind naiseks. Sõrmus küll
polnud ja põlvele ka ei laskunud, aga ta oli üsna tõsine, küsis
kas 300 lehma sobiks jms. Nii et see oli kindlasti mu viimasel kahe
nädala suursündmus! Tahaks öelda, et elu esimene abieluettepanek,
aga tegelikult kord nii muuseas Viljandis poes käies tuikus mulle
pühapäeva hommikul üks mees vastu, kes ütles „Tule mulle
naiseks, ma jätan joomise maha“, nii et jamh. Aga seesama
Mosambiigi mees tahtis hommikul peaaegu et kaklema minna ühe teise
mehega, kellega ma rääkisin. Kui ma võtsin oma telefoni välja, et
ta numbrit kirja panna, sai mu „abikaasa“ väga kurjaks ja ütles
et asjad nii ei käi jms, et ma olen tema naine. Ohhhhh,
Aafrika-Aafrika, pole midagi öelda.
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Laupäeval oli kodus
naabri Estheri tütre Sindy 2. sünnipäev! Esther tahtis väga ise
küpsetada kaeraküpsiseid (ma vabariigi aastapäeval pakkusin talle
ja talle väga meeldisid) ning siis ma aitasin teda nende ja ka muude
toimetamistega (kohalikke pontsikuid tegin ka veidi!). Pidu oli tore,
üsna traditsiooniline suvine sünnipäevapidu. Tulid vanemad oma
lastega, sõid riisi, friikaid ja kana ja näksimiseks pontsikuid ja
asju, lapsed mängisid palli ja kiikusid. Ja pimeduse saabudes toodi
välja kaks megauhket torti. See torditseremoonia oli küll
teistsugune, mida varem pole näinud. Kui ma sain aru, siis üks tort
oli sünnipäevalapsele nii öelda ning teine tema isale. Lapse käest
hoiti kinni (sest ta on nii väike veel) ning ta pidi ise lõikama
tordi lahti. Ja siis andis ta (ehk siis tema kätt hoidev vanaema
andis) isale, emale ja siis veel mõnedele lastele kahvliga otse suhu
tüki kooki. Ja siis tegi isa sedasama tseremooniat. Tordid olid
tõeliselt ilusad, nagu pulmatordid, aga sisu oli tõeline pettumus –
võise vahukoorekreemi all oli lihtsalt sai, ilma mingi sisu, kreemi
või moosita. Nii et magustoiduks, mis siin imestada, hiiglasuur
hunnik keeksi. (Ja kui minusugune magusasõber ütleb, et seda oli
palju, siis seda oli tõesti isegi minu jaoks palju). Olen siin olles
mõelnud, et järgmise reisi sihtkoha valin selle järgi, kusi
võimalikult minimaalselt saia ja saiatooteid süüakse.
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhYov_YxE4DxJn4Hjbf10PpBYjY7KmszU2FUlCgEuMkdlqibh9UMZ-5nwNffoD37Px8EbQR7OdT0W_ACEvL2edRUsl0kXUw0uvnJrCmYtGGqnlC7z4ivbL7KzRnmNFyFej-kqPHxkdEAQ/s1600/IMG_2345.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhYov_YxE4DxJn4Hjbf10PpBYjY7KmszU2FUlCgEuMkdlqibh9UMZ-5nwNffoD37Px8EbQR7OdT0W_ACEvL2edRUsl0kXUw0uvnJrCmYtGGqnlC7z4ivbL7KzRnmNFyFej-kqPHxkdEAQ/s1600/IMG_2345.JPG" height="400" width="276" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Sünnipäevalaps! Sindy sai 2!</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEglR5P5OzxJ_D0EbXzuVQjj4Je32J6fh8oRBEkGRwh-URStxdrxsss2QvBsq5X0G9szR52k4QMEaEQWLLr7v3hO_WaSChUSE53B0af2eEB2PcHT3fkacZgozDSSy04LBVjPaUnh5Zo_oA/s1600/IMG_2369.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEglR5P5OzxJ_D0EbXzuVQjj4Je32J6fh8oRBEkGRwh-URStxdrxsss2QvBsq5X0G9szR52k4QMEaEQWLLr7v3hO_WaSChUSE53B0af2eEB2PcHT3fkacZgozDSSy04LBVjPaUnh5Zo_oA/s1600/IMG_2369.JPG" height="400" width="266" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Viimase nädala on meie juures elanud üks lapselaps, väga vahva!</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhAFLL5ddAVrJx4cayvIppf_QvXkgvWlMIClH-me9efRk7KydMYRWh5fnhx7IMc48ayrIuwlvVlTZZ13-4XF1SoEKtpzwoIvTLX5_NnrM74rXWhWAZdMh3dJTi0cRsG47Lm3s15zX6QOA/s1600/IMG_2388.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhAFLL5ddAVrJx4cayvIppf_QvXkgvWlMIClH-me9efRk7KydMYRWh5fnhx7IMc48ayrIuwlvVlTZZ13-4XF1SoEKtpzwoIvTLX5_NnrM74rXWhWAZdMh3dJTi0cRsG47Lm3s15zX6QOA/s1600/IMG_2388.JPG" height="400" width="266" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Käisin ka peol!</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiZIVi-idSlUD333O5vf9OwY7PWOE8cVK8dsEKTqhMQSDjbT1Pb1dlfDxzKeHVrM9_dTnRiuy7v68xcfwRvsij5Hw-gR8gba7y6q0Aro1VWDcMQ6x6ek36WBYI-NQOLUNLoUg2kZ0oCNw/s1600/IMG_2413.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiZIVi-idSlUD333O5vf9OwY7PWOE8cVK8dsEKTqhMQSDjbT1Pb1dlfDxzKeHVrM9_dTnRiuy7v68xcfwRvsij5Hw-gR8gba7y6q0Aro1VWDcMQ6x6ek36WBYI-NQOLUNLoUg2kZ0oCNw/s1600/IMG_2413.JPG" height="266" width="400" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Megauhked tordid, mille sisu oli pettumuseks. </td></tr>
</tbody></table>
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjx8lFZJNLkluuzx6zgHTapfMbXtpf5I6fj95-FiuDEje1Nb9RSK0-7XcLUIHaC-GES4fk2R-si586CexJ7uAod8oe1l6tdz8rEj_46LXb1f5RdwWhaWUUOcraL4x4bigRXQ0xqyzYimg/s1600/IMG_2424.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjx8lFZJNLkluuzx6zgHTapfMbXtpf5I6fj95-FiuDEje1Nb9RSK0-7XcLUIHaC-GES4fk2R-si586CexJ7uAod8oe1l6tdz8rEj_46LXb1f5RdwWhaWUUOcraL4x4bigRXQ0xqyzYimg/s1600/IMG_2424.JPG" height="266" width="400" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Torditseremoonia</td></tr>
</tbody></table>
<br /></div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Laupäeva õhtul ühelt
peolt teisele ehk saksa tüdruku Frederica, kellega koos me töötame,
sünnipäevapeole. Oli väga tore, väga palju uusi inimesi ja
ülimalt palju valgeid inimesi ja vabatahtlikke. Põhiliselt
Saksamaalt, aga seal oli ka üks mees Kõrgõstanist, üks tüdruk
Brasiiliast, keegi Portugalist ning üks tüdruk SOOMEST! Oi, kui
väike on maailm.
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Tänane pühapäevane
päev möödus suure unisuse tähe all. Pärastlõunal läksin aja
chapast leitud tuttava muusiku juurde õppima kohalikke instrumente
mängima. Ma sain proovida timbilat (mis on traditsiooniline Aafrika
instrument, pm nagu suur puust ksülofon, aga sellise hästi metalse
heliga) ning mbirat, mis on selline väiksem pill, keeruline
kirjeldada, teeb sellist mahedat heli. See meeldis mulle isegi vist
veidi rohkem, aga mõlemaga õppisin väikest meloodiat mängima,
jee. Pärast minu õppimise aega saabusid aga sinna aeda teised
muusikud js samuti tantsijad ning algas traditsioonilise muusika ja
tantsu nö harjutamine vms. Neil on siis seal selline grupp, täitsa
traditsiooniline Aafrika muusika, trummid ja timbila ja siis
tantsijad, kellel olid sellised kõristid jalgade ümber ja
värvilistest lõngajuppidest vööd ümber. Kui lahe see oli!
Liivases aias selline uhke tants, ja kuidas nad end liigutavad, isegi
väikesed lapsed hüppasid kaasa. Nad teevad seal iga pühapäev
proovi, nii et kindlasti lähen sinna veel ja ka oma fotokaga! Aga
see oli nädala lõpetuseks tõepoolest suurepärane wow-Aafrika
moment, mille ostsimisest eelmisel nädalal kirjutasin.
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<br />
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
Triinuhttp://www.blogger.com/profile/09401326216707459670noreply@blogger.com3tag:blogger.com,1999:blog-2105808325808567856.post-89885422068571250682014-03-13T13:39:00.005-07:002014-03-13T13:39:58.006-07:00Vabariigi aastapäev ja Quissico ehk kuu aega Mosambiigis<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br />
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Nonii,olen lootusetult
maha jäänud oma kirjutamistega, aga üritan siiski igast nädalast
siia midagi jäädvustada, seega jätkan.
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br />
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Vabariigi aastapäev
oli tore! Olin pidulikus meeleolus juba hommikust peale, laulsin
omaette isamaalisi laule ja õhtuks tegin perele kaeraküpsiseid!</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br />
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Teisipäeval läksime
pärast keeletundi AJUDE kontorisse netti, aga jäime vihmavangi.
Olime kontoris umbes 4h, Bonny otsis autojuhti, kes meile järgi
tuleks, sest tänavad olid üle ujutatud, vihma sadas ja läks
pimedaks. Kui aga vihm jäi järgi, leidis Bonny, et chapa võtmine
kõlbab kah päris hästi ning ütles tsautsau.
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br />
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Nädala järgmiste
päevade põhinaljad ja -seigad.
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Kolmapäeval käisime
töölt lahkudes Liisile dokumendipilte tegemas. Suvaline väike
poeke, mingi laudlina tõmmati taustaks ja sai pilt tehtud. Aga
põhisündmus oli see, et Liisi telefon varastati ära. Kui me juba
linnas olles tagasi helistasime, võttis üks naine (eeldatavasti
seesama, kes seal töötas ja pilte tegi) telefoni vastu ja ütles,
et vabandab ja annab telefoni tagasi. Kuna Liis samal päeval sinna
uuesti minna ei saanud, siis läksime järgmisel päeval sinna kohta
tagasi, aga seesama naine oli vist öö jooksul mälu või
südametunnistuse kaotanud, sest ütles, et tema ei tea mingist
telefonist midagi ja pealegi käib seal poes iga päev palju inimesi
ja tema ei tea, kes selle võtta võis. Väga kokkuvõtlikult Liisi
telefoni varguse lugu, igal juhul telefoni me kätte ei saanud.
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br />
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Päeva põhinali oli
aga see, et kuna teisipäeval sadas, siis oli kolmapäeval veidi
jahedam ilm, kuskil 20 kraadi ringis ma pakun ning mõned lapsed olid
lasteaeda tulles kohe eriti paksult riides! Päris mitmel oli pusa,
ühel poisil suht talvekampsun seljas. Ja üks tüdruk, kellel olid
traksipüksid jalas, oli niimoodi riietatud, et traksipükste all
olid punased sukad (varba otsast katki, peaaegu nagu retuusid) ja
punane džemper trakside all. Ja peas oli selline tutiga suusamüts
vms. Kasvatajad võtsid need üleliigsed riided küll ära, aga
siiski saime mõnusalt naerda.
</div>
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEji5DEoSKtnCb7br1GHLDcjNh6d8xD_DZT1b54Xa9qkaMlWetlKIaSNkk3tG6klsEspsPttHJWToRziGDhwIIx_yPbkduJAdJ_Z8VmKXivAzHVPtdYnKN0LTXh1DiBE9vi7JlqnB_wKJw/s1600/IMG_1380.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEji5DEoSKtnCb7br1GHLDcjNh6d8xD_DZT1b54Xa9qkaMlWetlKIaSNkk3tG6klsEspsPttHJWToRziGDhwIIx_yPbkduJAdJ_Z8VmKXivAzHVPtdYnKN0LTXh1DiBE9vi7JlqnB_wKJw/s1600/IMG_1380.JPG" height="266" width="400" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Kaks põgusat pilti töölt</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjQbECCawULuS3x8KyjJSBBIW7FMQ99gma7Qq5P8QEHgU0I16a_isqFAG8qYd95AhojtOr5fbxP7BLZUyeuD04fQwenknVIWF0Xhnk_DeVlMa8OZnJ0hyfu5e_0S4S-fQsfbmSHU_iylg/s1600/IMG_1464.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjQbECCawULuS3x8KyjJSBBIW7FMQ99gma7Qq5P8QEHgU0I16a_isqFAG8qYd95AhojtOr5fbxP7BLZUyeuD04fQwenknVIWF0Xhnk_DeVlMa8OZnJ0hyfu5e_0S4S-fQsfbmSHU_iylg/s1600/IMG_1464.JPG" height="400" width="266" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Koristaja, kelle seelikukangas (capulana, kohalik) on poliitreklaam. Frelimo erakond, nagu näha.</td></tr>
</tbody></table>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br />
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Neljapäeval lõppesid
meie portugali keele tunnid. Üldiselt olin üsna tubli ja
pingutasin, ent vahel tekitasid need tunnid ikka küsitavust küll.
Peale selle, et õpetaja ei rääkinud pm inglise keelt, seega oli
võimatu temalt midagi küsida või vastuseid saada, sest ta ei
saanud tavaliselt aru, mida ma küsida tahtsin. Aga naljanumber oli
see, kui teisel nädalal, olles Liisiga kahekesi tunnis, lugesime me
teksti sellest, kuidas üks mees tappis kõigepealt oma mõned
sugulased ära, siis pani maja põlema jms ja siis tappis veel kedagi
jms. Ja pärast teksti lugemist hakkasime tähestikku õppima. Teine
päev lugesin brošüüri koduvägivallast ja siis üks päev oli
veel tekst Mosambiigi laste illegaalsest rändest piiri taha. Tore
muidugi tegeleda selliste tundlike teemadega, aga ma eelistaks, kui
saaksin kõigepealt aru, kui keegi minult bussis küsib, kust ma
pärit olen või kuhu sõidan ning siis läheksin edasi järgmiste
teemadega. Ajad on ka megakeerulised, mida üritame mõista – kõik
minevikud ja tulevik ja konditsionaal veel ka jms.
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br />
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Neljapäev põhisündmus
oli aga see, et kõigepealt käisime Maputo shopping centre'is
Liisile uut sim-kaarti ostmas ning sealsed müüjad tahtsid meiega
välja minna, aga see iseenesest ei ületa veel erilist
uudisekünnist. Küll aga see, et üks meestest ütles, et tema nimi
on Juri. Selgus, et tema vanaisa oli Venemaalt vms. Saime mõnusalt
naerda ja suundusime edasi supermarketisse et Liisile seepi osta.
Olime ametis seepide nuusutamisega kui meie juurde tulevad
järjekordsed mehed, hakkavad rääkima, et mis me siin teeme jms.
Üks küsib, et kust te pärit olete, meie vastame, Eestist, mille
peale üks mees ütleb teisele „No way“. Selgus, et üks nendest
meestest, Oleg, on samuti Eestist, Eesti venelane ning teine tema
sõber Venemaalt. On maailm alles väike!
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br />
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Aga reedel ärkasin
üles juba veidi pärast kella 4, et pool 6 olla bussipeatuses,
valmis nädalavahetuse reisiks Quissicosse. See on Maputost u 5h
bussisõidu kaugusel väike koht, kus on ilusad helesinise veega
järved, samuti meri. Läksime sinna koos Hispaaniast pärit Lauraga,
kes töötab samuti ühel päeval nädalas meiega.
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br />
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br />
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Ja Quissicos olles
saabuski märts, plirts-plärts. Ja ühtlasi sellega ka üks kuu
Mosambiigis. Üks kuu on ju väga pikk aeg, ma julgeksin öelda, aga
aeg on läinud väga kiiresti. Olen olnud Aafrikas kuu aega, aga
mitte just eriti tihti pole tundnud sellist ülevoolavat õnnetunnet
või äratundmist: „Woow, see on see tõeline Aafrika, see on see,
miks ma siia tulin.“ Võib-olla ma ei teagi, miks ma siia tulin,
peale lihtsalt mingi sunni ja tahte. Aga rohkem kui tohutut rahulolu
on olnud vahel ka segadust, otsimist. Mis ei tähenda, et iga päev
ei oleks mitmeid kordi üllatumist, jahmatust, uskumatuid seiku ja
palju nalja. Aga ma olen juba selline otsija hing, kes tahab
võimalikult palju, võimalikult ülevoolavalt ja maksimaalselt kõike
kogeda.
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Aga reedesel päeval
Quissicost umbes 20minutilise autosõidu kaugusele meie ökomajja
jõudes, või täpsemalt juba tee peal valdas mind peaaegu et esimest
korda siin veedetud aja jooksul suur rahu ja õnnetunne. Siin on ilu
ja harmoonia. Õlgedest majad, palmimets, helesinise veega järved,
kastiautos sõitmine, soe tuul nahka paitamas. See oli see päris
tunne, et ma olen siin ja praegu ning tekitades samal ajal soovi ära
tõrjuda kõik need igapäevased argijagelemised, inimestevahelised
suheteprobleemid ja sekeldamised ning jäädagi siia. Muidugi on
selles Maputo linnakäras vähemalt samapalju tõelist Aafrikat, mis
teeb olemise põnevamaks. Aga vahel mõtlen ikka (ehkki küll mitte
jäädavalt), et elu oleks lihtsam ilma lisaenergia kulutamiseta
mõeldes sellele, mis on õige ja mis vale.
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Quissico oli seega
ilus, mõnus, rahulik. Igatsesin nende päevade jooksul vaid ehk ühte
väga head raamatut, mida lugeda. Aga selle asemel olen täitnud oma
aega oma mõtetes kallite inimestega, mõistes ikka ja jälle, et
olen vist maailma suurim igatseja. See on selline positiivne igatsus,
mis ei takista mul kuidagi olemast hetkes, aga lihtsalt tuletab ikka
meelde pidevalt ka neid, kes on kuskil kaugel.</div>
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgqqiI12iOw0dMYB1uc5rkBpD0SAui3Sz-ypWAAZrtwgzb5OOLorXt6j1NoJn2tL1EWL15_WWf6Lu0TsjhDc9Kk9ieXbcH-g0e-vuSaVBUSbRhhPIy_8a7U4e_7YQL0Ecs8Zf7jAS3psQ/s1600/IMG_1835.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgqqiI12iOw0dMYB1uc5rkBpD0SAui3Sz-ypWAAZrtwgzb5OOLorXt6j1NoJn2tL1EWL15_WWf6Lu0TsjhDc9Kk9ieXbcH-g0e-vuSaVBUSbRhhPIy_8a7U4e_7YQL0Ecs8Zf7jAS3psQ/s1600/IMG_1835.JPG" height="266" width="400" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Esimesed vaated kuumas suvetuules</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh_Zjxb3M5vufjf7Jn3f5j-hG-w-bocjs-q8rqE4DCech5_acKXY5hp6oDP5KSMXn32lgYnVM4Y3wjpgG092cOrTRH6ugR5AvbXp2_ngyi7XBz4xGH77ywcd3ROz0AjiSS__RBTs8bbiw/s1600/IMG_1851.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh_Zjxb3M5vufjf7Jn3f5j-hG-w-bocjs-q8rqE4DCech5_acKXY5hp6oDP5KSMXn32lgYnVM4Y3wjpgG092cOrTRH6ugR5AvbXp2_ngyi7XBz4xGH77ywcd3ROz0AjiSS__RBTs8bbiw/s1600/IMG_1851.JPG" height="231" width="400" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Palmid-palmid</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh4Mc7yqUCVHQqkata7OVOhQJORVcsbtqwYdi77OTEen499HWT5lHKWuwbSa9a1y-0NeqlX_zkymnn1xDstQMX7Y_E3-gCcqQVMiXLiliMJ6-aC36XumLrlebowLicU5NPZLSqzdbzqNg/s1600/IMG_1947.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh4Mc7yqUCVHQqkata7OVOhQJORVcsbtqwYdi77OTEen499HWT5lHKWuwbSa9a1y-0NeqlX_zkymnn1xDstQMX7Y_E3-gCcqQVMiXLiliMJ6-aC36XumLrlebowLicU5NPZLSqzdbzqNg/s1600/IMG_1947.JPG" height="400" width="266" /></a></div>
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhMbv04UTsjEm5zV-VZplD_ncjzAPFv3UPPASR6lrcqc3ynQKIweh0cUCNjPWa9NUkJmx7yMG6kqgyP1bes390tFWGvNc2OT3hiaHYf3C8_vcn8nCzUjVrOLqXTgiCz83E72ITZeiFKQA/s1600/IMG_1961.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhMbv04UTsjEm5zV-VZplD_ncjzAPFv3UPPASR6lrcqc3ynQKIweh0cUCNjPWa9NUkJmx7yMG6kqgyP1bes390tFWGvNc2OT3hiaHYf3C8_vcn8nCzUjVrOLqXTgiCz83E72ITZeiFKQA/s1600/IMG_1961.JPG" height="266" width="400" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Kohalikud poisid kala püüdmas</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg2lAzpKo_yu3HDd1rlDG6gC0B_YbG1OSs3331T_PxG-nYuNtFfZLw5A1wjDSiG5tHhfJJTglZyl_kOO1-bvk3nhhHExWL1ZGsfu-2taHLgayClmBQdb9nbdRUMkojirfWOYCxdIMf3_A/s1600/IMG_1990.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg2lAzpKo_yu3HDd1rlDG6gC0B_YbG1OSs3331T_PxG-nYuNtFfZLw5A1wjDSiG5tHhfJJTglZyl_kOO1-bvk3nhhHExWL1ZGsfu-2taHLgayClmBQdb9nbdRUMkojirfWOYCxdIMf3_A/s1600/IMG_1990.JPG" height="266" width="400" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Meie küll seal ei maganud, aga eriti mõnsa!</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhSnUawu1DgfE2-CB8EveRsMvJfAhZZ3DZDb20QVyqXkjOhv98cGK818UE4r-mwruu3OyatuuY_nIQt5-KK5GatQpk8Mu4ovUG6LE9LxN6PexUWfziBUGmP-rLOW2O7EioaXbFNgItubw/s1600/IMG_2028.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhSnUawu1DgfE2-CB8EveRsMvJfAhZZ3DZDb20QVyqXkjOhv98cGK818UE4r-mwruu3OyatuuY_nIQt5-KK5GatQpk8Mu4ovUG6LE9LxN6PexUWfziBUGmP-rLOW2O7EioaXbFNgItubw/s1600/IMG_2028.JPG" height="266" width="400" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Ideaalne rand ja palju-palju krabisid! Quissico!!!</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh8Zhpak1myS_jcJwUNYORjhA7u7hWz8EsqwZUtNvVWssjrBEq-oA2M4wmc0onny8Brm68pfE5yusVV3sCLONcu8yYV1Ld4EBngXU-07R19jXWZopAl2mRLUqs5OHoPpykozhqFeI9D7Q/s1600/IMG_2050.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh8Zhpak1myS_jcJwUNYORjhA7u7hWz8EsqwZUtNvVWssjrBEq-oA2M4wmc0onny8Brm68pfE5yusVV3sCLONcu8yYV1Ld4EBngXU-07R19jXWZopAl2mRLUqs5OHoPpykozhqFeI9D7Q/s1600/IMG_2050.JPG" height="400" width="266" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Rõõmsad eestlased!</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh-YlIfKDWzJovcoGb4_Ib-LMwlokfXnpVjy56ZcHwDF5pTu2lHsRY3s92fANb29r5Ee5RJrVzRIpMjW7Qa2MDcTl5av_eb1H9lIy_WhU6F39fIFb3aFbfKn3fFvJ5Jw32SlsQswumH7w/s1600/IMG_2096.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh-YlIfKDWzJovcoGb4_Ib-LMwlokfXnpVjy56ZcHwDF5pTu2lHsRY3s92fANb29r5Ee5RJrVzRIpMjW7Qa2MDcTl5av_eb1H9lIy_WhU6F39fIFb3aFbfKn3fFvJ5Jw32SlsQswumH7w/s1600/IMG_2096.JPG" height="213" width="320" /></a></div>
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjepiRulDPEeVthmWnpQH_uVPJHKOZN1eeYAUmZutA1k8BsePeUqRa-pXr82-8n553GbeEsQPrxYljtAPSECEViJ-JzBLXkeJgdybYm8QFPnehAzitgJkaNMwJ6dzstuVtr6v65z9yztg/s1600/IMG_2140.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjepiRulDPEeVthmWnpQH_uVPJHKOZN1eeYAUmZutA1k8BsePeUqRa-pXr82-8n553GbeEsQPrxYljtAPSECEViJ-JzBLXkeJgdybYm8QFPnehAzitgJkaNMwJ6dzstuVtr6v65z9yztg/s1600/IMG_2140.JPG" height="158" width="400" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Jooga-aeg!</td></tr>
</tbody></table>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br />
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Minu Mosambiigi
armastus ei ole tulnud kergelt kätte, olen pidanud vaikselt õppima
ja mõistma seda riiki ja siinset eluolu. Ühel hetkel on kõike minu
ümber liiga palju, liiga lähedalt, liiga valjult. Teisel hetkel
tunnen, et elu jookseb ka siin, selle kõige keskel ikka minust
mööda, aga kuna olen nii palju võõras keskkonnas, olen veel
võimetum seda muutma kui tavaliselt. Peas kummitab ikka see, et
siinne aeg on piiratud, kõigest tuleb kinni haarata kohe. Aga alati
ei jaksa, ei suuda, ei oska.
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Olen palju soovinud
olla juba üle sellest saabumise faasist, kus nii palju energiat
võtab aru saamine, kes tahab tõeliselt olla sõber ja kes tuleb
suhtlema, sest ma olen valge. Tahan olla üle juba nendest
igapäevastest argivestlustest – kes sa oled, kust sa tuled, mis sa
siin teed, kuidas sulle Mosambiik meeldib. See on tore, aga tahaks
tõelisi sõpru, kelle peale tean, et saab kindel olla, keda ma
tunnen ja usaldan.
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br />
</div>
<br />
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Aga Quissico juurde
naastes oli tõeline nädalavahetus, sai puhata linnakärast, ujuda,
sai (palju) päikest, ka kohalikku elu veidi nähtud. Olid
hiiglaslikud India ookeani lained ja paradiisirand, oli tähistaevas
ja õhtune täielik pimedus, mida ei rikkunud mitte ükski linnatuli,
olid õlgedest majad ja ökoelu ning avastasin enda jaoks siinse
avokaado! </div>
Triinuhttp://www.blogger.com/profile/09401326216707459670noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-2105808325808567856.post-65845732448770095302014-03-09T05:32:00.002-07:002014-03-09T05:32:19.567-07:0017. - 23. veebruar 2014 - Nädal ja NamaachaÜks esimesi kortermaju, mi<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Uus töönädal algas
kuke kiremisega umbes kell 3 öösel, seega ei olnud just eriti
unerohke öö. Sõitsime Liisi kodust tööle, seisime ummikutes (ja
ma sain teada, et ülikooli lähevad ka koolibussid) ja lõpuks
jõudsime kohale.
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br />
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Selle nädala
tööuudised on järgnevad: hommikuti teeme Liisiga lastele väikest
hommikuvõimlemist, mis paaril päeval kasvas üle ka väikeseks
tantsuks või asjadeks, ent sellega me veel hakkama ei saanud, seega
praegu hommikuvõimlemine, aga loodan ikka südames, et varsti suudan
neile ka midagi rohkemat kui puusaringe õpetada. Teisipäev ja
neljapäev on inglise keele päev, see tähendab, et üritasime neile
veidi ingliskeelseid tervitusi õpetada ja numbreid. Õppemeetod on
järgi kordamine, sest lugeda või kirjutada nad ei oska. Seega
korrutame lihtsalt 10x algusest lõpuni numbreid purtigali ja inglise
keeles ja tervitusi. Ja siis üritame laulda ka, „head and
shoulders...“ tuleb juba mõnel lapsel natukene välja, kohandatud
numrite laulu esitasin aga üksi neljapäeval, aga loodan, et varsti
tulevad nad ka kaasa. :) Ja täishäälikuid õpetasin ka veidi, aga
rohkem portugali keeles (samamoodi nagu eesti keeles, muide!), sest
inglise keeles on need liiga segadusse ajavad, ma arvan, isegi
täiskasvanutele ju, eksole!</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Kolmapäeval tegime
lastest portreepilte ka, mis tulid uskumatult ägedad välja! Äkki
siis kunagi saame need ilmutatud ja tuleb sellega mingi väike
kunstivärk vms.
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br />
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Kella 11 paiku lahkume
töölt ja sõidame chapaga linna, käime linna peal ja sööme ja
õpime portugali keelt ja sõidame tagasi koju. Umbes nii, väikeste
mööndustega küll. Sest isegi kui niimoodi tagantjärele vaadates
pole midagi vaimustavat juhtunud, siis iga päev on tegelikult midagi
üllatavat ja kummalist ka toimunud.
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Esmaspäeval õpetasin
naaber Estherile inglise keelt ja jutustasime niisama eluolust.
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Teisipäeval näiteks
jäi portugali keele tund ära, ning me Liisiga otsustasime selle
asemel Maputo loomaaeda minna, sest ma olen kogu aeg oma elevantidest
rääkinud ja nii-nii väga juba ootan, et saaksin Aafrika loomi
näha! Olin küll üsna nukker, et mul fotokat kaasas polnud, aga
selle pärast koju ka ei hakanud sõitma. Raha meil ka just megapalju
kaasas polnud, mul umbes 300 meticali (u 7,5€) aga ma eeldasin, et
küllap sellega sinna kohalikku loomaaeda ikka peaks saama.
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Läksime siis sisse.
Pilet maksis 5 meticali. Loomaaia ala oli suur ja võrreldes
ülejäänud linnaga roheline. Puure oli ka palju, ainus häda oli
selles, et puurid olid roostes, katki ja tühjad. Ja loomi, ei
paistnud kusagil. Küll aga teisi inimesi, keda oli üllatavalt palju
sinna loomaaeda kogunenud. Huvitav, mida nad seal tegid? Kogu
loomaaia kogusaagiks kujunes umbes 10 ahvi, 2 krokodilli, 2-3 lindu,
1 madu, 1 sisalik. Vaimustav. Pole siis ime, et paljud inimesed,
kellele me oma käigust räägime, pole sellest loomaaiast isegi
midagi kuulnud. Teresa ütles, et olid elevandid, tiigrid ja
igasugused loomad, aga kõik surid ära. Nojah. Ega nendel praegustel
seal vist ka enam pikka pidu pole, sest tingimused olid ikka eriti
viletsad ja puurid pisikesed ja nii. Suurimateks vaatamisväärsusteks
olime vist meie ise – kohalikel oli küll vist rumalate turistide
üle palju nalja, et mis need siit otsivad, ehkki kummalisel
kombeloli tõesti palju kohalikke seal loomaaias samuti liikvel.
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Teisipäevane kojusõit
kujunes samuti katsumuseks, sest ootasin Museus (bussi algpeatus)
bussi üle tunni aja. Kui bussid tulid, olid need juba täis või
siis trügisid inimesed, kes rivis ei seisnud, vahele ja läksid
peale ja niimoodi. Lõpuks sain siiski bussi peale (õnneks mul
kiiret polnud) ja istuma ka, aga olin kahjuks pressitud ühe tüseda
naise ja seina vahele, st see naine istus poole minu peal, nii et see
oli veel omaette katsumus. Kui lõpuks teatava peavaluga
kodupeatusesse jõudsin, otsustasin bensiinijaamast lohutuseks endale
ühe šokolaadi osta. Bensujaama müüja ütles midagi portugali
keeles, mille peale ma vabandasin „Eu nao falo portugues“. Siis
ütles tema „I like you“. Tore-tore, Mosambiik :)</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br />
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Kolmapäeval sain tööle
kastiautoga, kus mulle liibus ligi (hea vabandus on chapasõit
selleks) järjekordne kohalik mees, kes ütles, et ta tahab endale
valget girlfriendi ja rääkis, et ma olen kindlasti rikas jne jne.
Oli järjekordselt kirgastav vestlus.
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Kojusõit samuti
kastiautos, kus tee ääres pirne müüv naine hakkas mind oma kotiga
togima, et „mulungu, osta pirni, osta pirni“. Lõpuks, kui
ummikust liikuma saime, lehvitas veel järgi „tsau mulungu!“.</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br />
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Neljapäeval oli
viimane tööpäev. Olime nädalavahetuseks hakanud planeerima reisi
Bilenesse, sest tahe kuskile iseseisvalt linnast välja minna ja
vaadata ja avastada, on ikka väga suur. Kajuks potentsiaalne öömaja
pakkuja polnud kodus, aga kutsus meid järgmiseks nädalavahetuseks,
nii et tegime plaanid ümber.
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br />
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Reedel, vabal päeval,
sõitsime hoopis Svaasimaa piiri äärde Namaachasse, kus pidi olema
kosk vms. Reisigrupp jagunes kaheks, Liis ja Jorge läksid varem
bussile ning mina Frederica ja tema poisiga läksime hiljem. Ehkki
mingit suurt koske seal polnud, oli väga mõnus käik, sest saime
loodusesse, kus oli selline savannitaoline loodus ja värskus ja
puhtus ja väikesed lauged mäed taamal. Nii et veidi seda, mida olin
siin linnas juba igatsenud. Ja ehkki linn oli tõesti väike ja
mitemidagiütlev (umbes Kadrina suurune vist), siis jalutasime
niisama tänaval, käisime turul ja saime Nigeeria kaumpehega
tuttavaks, kes tahtis väga Euroopasse tulla. Päeva parim hetkl vol
1 oli see, kui mehel hakkas taskus telefon helisema, mille pealeta
pani käe taskusse ja tõmbas sealt välja 3 telefoni – milline see
nüüd siis häält teeb?</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br />
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Enne kui veel chapa
peale saime, jäime suure vihma kätte, mis oli esialgu värskendav,
ent siis pidime oma fotokate ja asjade pärast siiski räästa alla
põgenema. Aga tänaval asju müüvad tädid avasid vihmavarjud ja
istusid vaikselt oma kohtadel edasi. Lõpuks saime kastiautoga
(seekord kilega, et mitte märjaks saada) tagasi linna teise otsa,
kust chapa Maputosse läks. Kaugchapade puhul väljub buss siis, kui
on rahvast täis ja seni kuni inimesed kogunevad, pakutakse aknast
söögi- ja joogikraami ostmiseks. Päris mugav!</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br />
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Päeva hetk vol 2 –
tundub, et siin on popp vihmaga endale kilekott pähe tõmmata, sõna
otseses mõttes. Nägin kõigepealt 2 meest, kellel oli must väike
kilekott peas ja hiljem ka valge kilekotiga naist. Kuna pilti ei
saanud teha, siis siin on väike rekonstruktsioon sellest
vaimustavast avastusest – soovitan teil ka Eestis järele proovida!</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br />
</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEikoaF5VmklU2fVXP5T5FdhBVSqTmt9XlEYCA-sfCQQ8_0M3LLVzoZI9-T4X5tJafl2WfnCNaHPszyYmjWWQAJLnFvHPRB90MxVFU9IPG2Fk7y5Xxvzru_p36MgVuWdmi_qSEEksLNNIg/s1600/IMG_1706.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEikoaF5VmklU2fVXP5T5FdhBVSqTmt9XlEYCA-sfCQQ8_0M3LLVzoZI9-T4X5tJafl2WfnCNaHPszyYmjWWQAJLnFvHPRB90MxVFU9IPG2Fk7y5Xxvzru_p36MgVuWdmi_qSEEksLNNIg/s1600/IMG_1706.JPG" height="213" width="320" /></a></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjWYWXpOuhQV5f6gMGQ-DTIYLd-cLq3F_KipoKu0fW9N7gdijXsRmF9clitzwxBEnegefoP36zsTvDDjB5y4086z3zv76q3W2K8M0XthUlsShgPh672HBo4tBKKAH8IZWCBp0VF6zipZg/s1600/IMG_1735.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjWYWXpOuhQV5f6gMGQ-DTIYLd-cLq3F_KipoKu0fW9N7gdijXsRmF9clitzwxBEnegefoP36zsTvDDjB5y4086z3zv76q3W2K8M0XthUlsShgPh672HBo4tBKKAH8IZWCBp0VF6zipZg/s1600/IMG_1735.JPG" height="213" width="320" /></a></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj1gYjsEixIhY5Ng35uA5sv-fcWu2pSVuXbf0ZopztbsyrNSSK-MErtmvZ2MBbyxzTkMTvJ2U0oeCwZzdEuXcRLRhGQmEw7Iw6GRvfCxKR36OaeucYmRaiABHM0J5uR4_B35qTi2eykrA/s1600/IMG_1748.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj1gYjsEixIhY5Ng35uA5sv-fcWu2pSVuXbf0ZopztbsyrNSSK-MErtmvZ2MBbyxzTkMTvJ2U0oeCwZzdEuXcRLRhGQmEw7Iw6GRvfCxKR36OaeucYmRaiABHM0J5uR4_B35qTi2eykrA/s1600/IMG_1748.JPG" height="213" width="320" /></a></div>
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjgleidBqBRQaYPqAoOuXLwDuQ9cAAtWjoefXcqHhvjtJXsjsldKSlpKrT2cdjnMVOGQmpNRpIOrIKbaYZJnxK6MshbZor7ezQkIuCFtrhmp53w-ZHepSjlXU_QJslASxDjhmpsk2dDNA/s1600/IMG_1751.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjgleidBqBRQaYPqAoOuXLwDuQ9cAAtWjoefXcqHhvjtJXsjsldKSlpKrT2cdjnMVOGQmpNRpIOrIKbaYZJnxK6MshbZor7ezQkIuCFtrhmp53w-ZHepSjlXU_QJslASxDjhmpsk2dDNA/s1600/IMG_1751.JPG" height="213" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Üksesimesi väikeseid kortermaju, mida siin näinud olen, eriti maapiirkonnas</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhRTsQ1usuwtroip1EUhw8_GILUR79MX4JlnWJMR4yiqVG4OAbUxwjelxXUd2mUDeV-R-ZSxGygLKSqjAOyt5PcEGtGD3NCtzOAGrKUZGhhCjlCqgzl3dsJ82td8GruviJ42PHm_pHX4g/s1600/IMG_1775.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhRTsQ1usuwtroip1EUhw8_GILUR79MX4JlnWJMR4yiqVG4OAbUxwjelxXUd2mUDeV-R-ZSxGygLKSqjAOyt5PcEGtGD3NCtzOAGrKUZGhhCjlCqgzl3dsJ82td8GruviJ42PHm_pHX4g/s1600/IMG_1775.JPG" height="213" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Kilekotistiili näide!</td></tr>
</tbody></table>
<br />Triinuhttp://www.blogger.com/profile/09401326216707459670noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2105808325808567856.post-27900643852982892292014-03-09T05:19:00.005-07:002014-03-09T05:19:38.694-07:00Lugu sellest, kuidas kaks eesti tüdrukut pidid põgenema Mosambiigist, et mitte illegaalideks muutuda<div align="CENTER" class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Kuidas kirjutada
päevast (või tegelikult kahest), mis on olnud uskumatum kui kogu
Mosambiigis veedetud kuu kokku? Ehkki kaks nädalat on vahepeal
kirjutatust vahele jäänud, tulen selle juurde tagasi hiljem ja
kirjutan praegu ära selle seikluse loo.
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br />
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
(Pildid tulevad hiljem) </div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Kuna jõudsime
pühapäeva õhtul Quissicost tagasi hilja, jäin Liisi ja George'i
juurde ööseks. Hommikul võtsin sealt asjad kaasa ning sõitsime
Liisiga kesklinna, et kell 9 Bonnyga kontoris kohtuda ja viisa-asjad
korda ajada, sest oli 3. märts, viimane päev kui meie piirilt
saadud 30-päevane viia kehtis. Bonny jäi muidugi hiljaks, meie ka
veidi, aga pidime teda sellele vaatamata umbes poolteist tundi
ootama, seega leidsime pagariäri, kus proovisin ära väga kuiva ja
saiase rullbiskviidi, mida pagariärid müüvad. (Ja siit üleskutse
lugeda koku kõik, mida ma sel päeval sõn ja mind siis ette
kujutada. Oioi. Vihjeks võin öelda, et hommikul söödud apelsin
oli sel päeval erandlik toit).
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Poole 12 ajal kohtusime
Bonnyga, kes ütles, et me läheme migratsiooniametisse. Me Liisiga
olime end juba valmis pannud, et kiiruga Namaachas ehk Svaasimaa
piiril ära käia, see tundus olevat kõige lihtsam lahendus.
Migratsiooniametis täitsime ankeedi, kuhu kirjutasime, et palume oma
viisale 30 päeva pikendust, põhjuseks vabatahtlikutöö jätkumine
Mosambiigis. Aga pabereid ametnikule viies ütles ta meile, et tahab
näha meie tagasisõidupileteid. Neid meil muidugi veel olemas pole.
Aga Bonny ütles, et temal on need juba olemas, läheb käib kontoris
ja toob need ära.
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Nii et jäime Liisiga
sinna istuma ja ootama. Mina olin isiklikult juba üsna kindel, et
Bonny lähebki kontorisse ja ostab meile kuu aja pärast minevale
lennule tagasisõidupiletid ära ja kõik. Kui ta lõpuks paberitega
tagasi tuli, selgus, et tal olid siiski ainult tulekupiletid, mitte
tagasisõidu omad, aga kuna see polnud ametnikule piisav, et viisale
pikendust anda (mis sest, et Bonny oli suhtumisega, „heeei, John,
ole nüüüd“). Nii et migratsiooniametis polnud meil enam midagi
teha. Tundsin end nagu tõeline immigrant, kes palub riigilt armu, et
veel mitte oma kodumaale tagasi minna, aga see lükatakse tagas.
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Nii et ainsaks
võimaluseks jäi sõita siiski Svaasimaale, ületada piir ning seal
piirilt uus viisa saada ja tagasi tulla. Kell oli saamas 1, sõit
Namaachasse, piirile umbes 1,5 h, nii et aega veel vähemalt oli
selleks. Võtsime siis raha välja ja eeldasime, et Bonny viib meid
vähemalt sinna ära, aga oh kus sa sellega. Sokutas meid bussijaamas
autost välja ja ütles, et leidke buss ja minge, kõik.
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Õnneks leidsime bussi
üles, istusime peale, ostsime veel õnneks bussiaknast telefonile
krediiti ja kolmnurkseid pontsikuid ja asusime teele. Liis leidis
bussist sel ajal kui ma üritasin tukkuda mingi kohaliku sõbra,
kellega pidime üheskoos kella 5 bussiga tagasi tulema. Kell oli
veidi 3 läbi kui jõudsime Namaachasse.</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Jalutasime
enesekindlalt koos teistega väravatest sisse, Svaasimaa poole. Kui
jõudsime tollitöötajani, vaatas ta pikalt meie passe ning kutsus
siis teise töötaja, kes küsis, millal me tagasi Mosambiiki tuleme.
Meie ütlesime, et kohe täna. Tema aga ütles, et kui me nüüd
Svaasimaale lähme, siis ei saa me enam Mosambiiki tagasi tulla, sest
piirilt meile viisat ei anta. Oli suur häda käes, sest niimoodi ei
saanud me Svaasimaale lihtsalt suvaliselt minna, aga Mosambiiki ka ei
saanud jääda, sest järgmisest päevast oleksime me juba riigis
illegaalselt viibinud ja see oleks olnud veel suurem jama.
(Svaasimaale minekuks pole viisat vaja). Aga kuidas same me lihtsalt
minna võõrasse riiki, teadmata, kas ja kuidas tagasi Mosambiiki
saada?</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Õnneks olime leidnud
endale keskealise kohaliku Svaasimaa mehe, kes meid lahkelt aitas ja
seletas tollitöötajale asju, ent paraku oma meelt ta ei muutnud.
Vahepeal oli meie Svaasimaa sõber Lucky (uskumatu nimi, jätke see
endale meelde!) juba oma LAVist päris noortele sõpradele helistanud
ja teatanud, et oleme USAst ja oleme hädas. Ma rääkisin samuti
..... kes oli väga abivalmis, ent ei osanud meile siiski midagi
eriti soovitada. Kuna Bonny ütles, kui talle helistasime, et peame
vist siis minema Svaasimaale ja kõik, siis seda me tegimegi.</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Saime templid passi, et
lahkume riigist ja olime täielikult Lucky (ehk Õnne) kätesse end
andnud. Kummalisel moel ei olnud hirmu või umbusalduse tunnet üldse.
Tollitöötajad (mehed) olid meist kohe sillas, üks tahtis peaaegu
et abielluda, lubas veel, et ta ei takistaks mul ülikooli minna –
kui tore!</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Jõudsime läbi vihma
Lucky autoni ning sõitsime bensujaama, kus töötab Percy, see noor
LAVist pärit mees. Ootasime teda ja kuna leidsime sealt
maailmakaardi, saime kõigile näidata, kui kaugelt me sinna nende
maale sattunud oleme. Kõik olid väga vaimustuses, et ei teadnud
kunagi, et selline riik isegi olemas on jms. Tuli Percy, ostis meile
juua ja pirukat ning siis tuli ka tema naine ... Nad on umbes
25-aastased ja ülimalt toredad, lahked ja abivalmis LAVist pärit
noored. Nad ütlesid, et olid meile öömaja leidnud, aga enne pidime
veel meile õhtuks süüa ka ostma. Nii et sõitsime umbes pool tundi
ja jõudsime sellisesse suletud linnakusse, väravatega, kus sees
olid poed, kohvikud, vb ka mingid ööbimiskohad. Meie läksime
sellisesse vaba aja klubisse vms, kust tellisime õhtusöögi kaasa.
Juba seal oli tunne, nagu oleksime hetkega Aafrikast Ameerikasse
sattunud – peamiselt valged inimesed, silmnähtavalt jõukad,
selline ameerikalik keep smiling suhtumine jms.
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Võtsime toidu kaasa ja
sõitsime järjeordsesse põnevasse linnakusse. Seekord oli tegu nagu
piiratud hiigelsuure farmiga, kus siis inimesed suhkruroopõldudel
töötavad (Svaasimaal põhiline vili) ja sealsamas maa-alal on ka
nende majad. Väga kena ettevtmine ja territoorium ka mõnus, majade
vahel palju ruumi jms.
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Jõudsime meile
peavarju pakkuva Linelle'i majja. Ta on samuti LAVist, nüüdseks
aasta Svaasimaal elanud, töötab kirikus. Ta võttis meid ülimalt
lahkelt oma ruumikas kodus vastu, mis oli ehtkameerikalik, nagu ka
tema ise, aga väga kena ja armas! Sõime kaasa ostetud friikaid ja
burgerit. Enne sööma hakkamist ühendasime veel käed söögipalveks
ja Linelle tänas jumalat, et me olime õnnelikult ja turvaliselt
tema majja jõudnud – kui armas! Rääkisime oma elust Mosambiigis
ja neile jäi vist mulje, et meie tingimused on päris halvad, sest
nad olid ikka üsna üllatunud ja muidugi meie päeva seiklustest
kuuldes üsna jahmunud.
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Percy ja .... läksid
koju. Me vaatasime telekat, käisime korraks arvutis ja
raporteerisime peredele kiirkorras seiklustest. Siis käisime SOOJA
veega duši all ning enne magama jäämist lugesime veel läikivaid
tibiajakirju ja jäime magama. Woow...</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Tundub, et LAVi
inimesed on tõesti täitsa Ameeriklased, hoopis teistsugune olemus
ja suhtumine kui Aafrikas. Sain teada, et LAVis räägitakse
Afrikaansi keelt, mis on pm hollandi keel, sest ------ avastas
Lõuna-Aafrika ning tõi sinna hollandlased sellega elama.
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br />
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Teisipäeval ärkasime
ja pesime end sooja vee hüvesid nautides väga puhtaks, sõime
rikkaliku hommikusöögi (juust!) ja jäime ootama, et keegi
helistaks ja meile järgi tuleks. Linelle oli ikka väga jahmunud kui
kuulis, et meil pole kodus sooja vett (Liisil pole üldse jooksvat
vett), puhureid või õhukonditsioneeri, internetti mitte alati jms.
Neile jäi vist veidi mulje, et oleme Mosamiigis väga õnnetu ja
halvas olukorras, eriti eelmise päeva viisasekelduste tõttu ning
kuuldes olukorrast organisatsioonis. Aga me kinnitasime, et iga päev
on küll tõeline väljakutse, aga seda teads me just Aafrikasse
tulimegi...</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Kella 11 ajal umbes
tuligi .... ja viis meid kuhugi ristmiku peale, kus meid ootas Lucky.
Enne oli Linelle meid veel lahkelt enda juurde tagasi kutsunud kui
miski peaks juhtuma.
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Algas sõit Lucky'ga
Svaasimaa pealinna Mbabane'i poole – umbes 2h teekond, aga asub
üsna riigi teises otsas. Sõitsime läbi Hlane rahvuspargi, näime
kõigepealt 1 kitse ning siis mööda kimades KAHTE KAELKIRJAKUT!!!
Ehkki see oli väga üürike hetk, olin ma kohe nii suures elevuses.
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Sõit oli tore, sest
nägime palju Svaasimaad, isegi kuninga (või tema isa, täpselt ei
saanud aru) maja. Kuulsime, et kuningal on üle 10 naise.
Traditsiooni järgi peaks ta iga aasta uue naise võtma, aga see
traditsioon on praegu peatatud AIDSihirmu tõttu, kui me õigesti aru
saime. Aga naise valimise tseremoonia on selline, et kõik Svaasimaa
noored ( u 17-19aastased) tüdrukud, kellel veel last pole, viiakse
kaheks nädalaks kuninga juurde, kus nad tantsivad väga nappides
seelikutes 2 nädalat ja lõpuks valib kuningas nende seast omale uue
naise ja valitud tüdruk muidugi keelduda ei tohi. See kõik kõlas
küll nagu mingi ajalooline müstika, mitte tänapäeval kehtiv
traditsioon.
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Aga Svaasimaa on ka
välispidiselt kohe Mosambiigist palju erinev. Mäed, puhas loodus,
suured majad ja aiad nende ümber, millel on omavahel palju ruumi ja
avarust, vähem inimesi, vähem teede ääres müüvaid inimesi ja
rohkem poode, rohkem reklaame, vähem vaesust. Ja kõik inglise
keeles. Tundub, et Svaasimaa on selline LAVi ja Mosambiigi
vahepealne, ent rohkem ikka LAVi poole.
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Käisime Mosambiigi
saatkonnas, täitsime viisade saamiseks ankeedid ja tegime maja seina
ääres passipilti (kahjuks võeti meilt mõlemad ära), siis käisime
kesklinnas pangas maksmas ja saimegi viisad kätte, uskumatu! Jälle
30 päeva muretut elu!</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Vahepeal oli ilm
täiesti ära pööranud, sadas ja oli külm ja väga udune. Ei tea
kuidas, aga kõik pangas järjekorras seisjad olid seda vist ette
tunnetanud, sest kõigil olid saapad ja sukad õi pikad püksid
jalas, paljudel kampsunid või mõnel isegi mantlid seljas. Ja siis
mina nende vahel plätude, lühikeste pükste ja väikese topiga.
Tundsin end eriti kohatult. Turult läbi minnes olid seekord peale
meeste ka juurvilju müüvad naised väga elevil, hüüdsid järgi,
üks silitas kätt ja teine juukseid. Olime tõelised rahvusvahelised
staarid.
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Ja sõitsimegi läbi
vihma ja udu tagasi piirile. Lucky oli väga õnnelik, et meid kohtas
ja tänas muudkui meid, meie omakorda tänasime teda kõige hea eest,
mis ta nende kahe päeva jooksul meile oli teinud, sest seda oli
tõepoolest palju!</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Tollitöötaja, kes oli
eile üsna kuri olnud, oli seekord kohe väga lustakas. Hakkas
plaksutama ja peaaegu et tantsu lööma kuuldes, et meil viisadega
kõik korras. Aga ega tagasi Mosambiigi pinnale jõudes seiklsed otsa
ei lõppenud. Namaachas avaldasid kohalikud telefonikrediidimüüjad
armastust ja tahtsid jalgu katsuda. Õnneks saime kiiremas korras
Maputosse sõitva bussi peale pagetud.
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Buss sai pooltäis ning
sõitis väikelinna (umbes Kadrina suurune koht) teise otsa
bussipeatusesse, aga kuna ilm oli halb ja hakkas hämarduma, polnud
seal kedagi. Nii et me pöörasime otsa ringi ja sõitsime uuesti
linna teise otsa, sest ega siis 8 vaba kohaga bussis ei saa sõitma
ju hakata! (Kaugliinidel õnneks seisma ei võeta). Ja nii me siis
tiirutasime tund aega linna peal, cobrador hüüdis aknast „Maputo,
Maputo!“ ja lootis, et niimoodi tänaval kõndivad inimesed tulevad
hõikumise peale pealinna.... Mõned tulidki, uskumatu. Aga sõitma
saime hakata alles veidi pärast 7, kui oli täiesti pime. Nii et me
Liisiga olime pabinas, et nii hilja linna tagasi jõuame ning peame
sealt veel oma kodudesse äärelinna ka kuidagi saama.
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Seega saatsime Bonnyle
sõnumi, et ta peab meid autoga koju viima, sest sellisel kellaajal
ja sellise ilmaga ei saa chapa peale lootma jääda. Tema ütles
„sorry, olen juba kodus, minge bussiga“, mille peale meie vastu,
et tema on meie eest vastutav ja me ei ole nõus bussi võtma (teades
kui palju inimesi isegi päeva ajal bussipeatustes rüselemas on ja
kui kaua tuleb vahel bussi oodata). Aga tema ütles, et ei tule,
võtke takso. Aitäh!</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Viimases hädas viis
meid koju Oleg, üks Eesti-Vene mees, keda me juhuslikult eelmisel
nädalal kohtasime. Enne 10 jõudsin lõpuks pikalt reisilt koju
(olin lahkunud juba reede varahommikul). Oli see vast seiklus!</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br />
</div>
<br />
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Ps. Kui minul oli
Svaasimaal kaasas seljakott nädalavahetuse asjadega, millest enamik
küll juba väga mustad, aga siiski vähemalt midagi, siis Liis
seikles Svaasimaal vaid suure pataka raha ja päikeseprillidega. Hea
valik!</div>
Triinuhttp://www.blogger.com/profile/09401326216707459670noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2105808325808567856.post-37985526624514115592014-02-24T13:06:00.001-08:002014-02-24T13:06:20.796-08:00Nädalavahetusest Maputos, 14 - 16 veebruar<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br />
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Kuna reedel oli
sõbrapäev, mis on siin erakordselt populaarne päev (just
armastajatele), siis otsustasime meie ja esimest korda Maputos
nädalavahetusel välja minna. Pärast keeletundi käisime kodusest
läbi ja õhtul sõitsime tagasi kesklinna. Minu väike äparduste
jada algas sellega, kui olin niigi veidi pabinas, kas leiame kõik
oma seltskonna inimesed omavahel teineteist üles (sest ajas ei saa
ju kokku leppida, sest bussi peale saab siis kui vabade kohtadega
buss tuleb) ja mul oli suur seljakott kaasas, peegelkaameraga jms. Ja
siis aeti mind lihtsalt enne õiget peatust veel chapast maha ka.
Proovisin küll protestida, et lähem Museusse, aga cobrador
(piletmüüja) ütles, et eiei, pead siin maha minema. Õnneks oli
tegu tuttava kohaga, aga kuna oli pime ja mul oli seljakotis
peegelkaamera ja mu telefon kogu aeg helises mu rinnahoidja sees ja
pidi kogu aeg midagi orgunnima,oli veidi hirmus küll. Läksin siis
telefoniga rääkimiseks suvalistesse kohvikutesse sisse.
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br />
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Lõpuks kohtusin
Fredericaga (töökaaslane, vabatahtlik Saksamaalt, kelle juurde
pidime ööseks minema) ja veel veidi aja pärast leidsin ka Liis ja
Jorge meid üles ja läksime kohvikusse vms, kus oli kontsertja palju
huvitavaid kunstnikke. Kontsert sai aga üsna kohe läbi (jälle) ja
kohta hakati kinni panema, seega pidime minema kuhugi edasi. Kell
polnud vist ka veel väga palju, ehkki mul oli suur uni. Aga maksta
me ei tahtnud kuskile sisse pääsemise eest vist.
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br />
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Lõpuks leidsime mingi
tänava, kus olid mõned klubid, minu arvates mitte eriti kenad kohad
ja tänav polnud ka just kõige parema muljega. Saimegi Frederica ja
Liisiga ühte kohta tasuta sisse (tänu kohalikele sõpsudele, kes
turvamehi veensid, aga st et mehed pidi kõik välja jääma ja ei
saanudki sisse). Selgus, et olime sattunud stripibaari. Istusime siis
lauas, ma võitlesin ma arvan umbes tunnikese lihtsalt tohutu unega
seal ja show ka eriti ei näinud, aga noh, ega ma ei ole ka eriti
kurb, et sellest ilma jäin. Lõpuks tantsisime veidi ja
läksimevälja, sest poisid ei saanud sisse tulla. Aga siis hakkas
kõvasti sadama ja pidime põgenema teise kluppi selle eest. Lõpuks
läksime magama.
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br />
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Laupäevaks olime
planeerinud väikese sõidu Catembesse. Me saime aru, et see on saar,
aga tegelikult vist poolsaar vms, selline koht Maputost 10 mintsa
laevasõidu kaugusel. Hommikul muidugi hakkas sadama, aga lõpuks
saime siiski mindud. Catembes on rand, aga seal oli väga palju prügi
ja vesi oli must, nii et ujuma minekust polnud juttu. Aga niisama
liiva peal jalutada ja Maputo paistvast promenaadist pilte teha sai
küll.
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Istusime väikestes
kohvikutes ja ostsime badjiat (tegelikult see mingi kohalik värk pao
e badjia ehk sai ja mingi oapontsik, aga me ei teadnud, et neid
tuleb koos süüa ja ostsime ainult neid oapontsikuid). Polnud just
parim, aga noh, käis ka. Jalutasime veel veidi teises suunas ja
võtsime laeva tagasi linna. Oli mõnus väike eemalkäik, ehkki väga
lühiajaline.
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Linnas käisime veel
kohalikul käsitööturul, aga ma seekord veel idagi ei ostnud,
loodan, et varsti ostan :) Sest siinsed kahnad ja nendest tehtud
kotid/asjad on kenad!</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhFvptYchBveel3c2rdFS-uwizNJ1NgUeN1jDw9OYbJxVMtrxZpCZ2QfPPTc9eD-93DwIRVHASbF1bCKCih7ndltyiLnVzNhMe1zdWcTRfJIeGHJW6rNvLyiIHIXCGgPzsF1HCwrikYRg/s1600/IMG_1228.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhFvptYchBveel3c2rdFS-uwizNJ1NgUeN1jDw9OYbJxVMtrxZpCZ2QfPPTc9eD-93DwIRVHASbF1bCKCih7ndltyiLnVzNhMe1zdWcTRfJIeGHJW6rNvLyiIHIXCGgPzsF1HCwrikYRg/s1600/IMG_1228.JPG" height="266" width="400" /></a></div>
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiZqENskGWvsrVQn7CegZWrfqOCt0IT5vkLvjMjA1a15SemBSsn6yWFM2FfvnrT6AZrEhzXvmCKnwUBO6OiNHIo76gFgkv0t9SUTDJODrjoTduaveA5Y073DRAD2a5ShW17n_82bVkptQ/s1600/IMG_1247.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiZqENskGWvsrVQn7CegZWrfqOCt0IT5vkLvjMjA1a15SemBSsn6yWFM2FfvnrT6AZrEhzXvmCKnwUBO6OiNHIo76gFgkv0t9SUTDJODrjoTduaveA5Y073DRAD2a5ShW17n_82bVkptQ/s1600/IMG_1247.JPG" height="266" width="400" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Kontrastide maa</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjJx7OdtKwuW9ShEwnBHNiNvVv4rGsNVFOc3QDFr20gzVr3aJ_gSxdvBygKSkhbI39u2k0vKkcE6BBz9ByMqTmtqfPNxZ7J8bLhWbx9tujVUlZWBNtFre1FA0gyCM7VfAgtwT8KRpp5sw/s1600/IMG_1284.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjJx7OdtKwuW9ShEwnBHNiNvVv4rGsNVFOc3QDFr20gzVr3aJ_gSxdvBygKSkhbI39u2k0vKkcE6BBz9ByMqTmtqfPNxZ7J8bLhWbx9tujVUlZWBNtFre1FA0gyCM7VfAgtwT8KRpp5sw/s1600/IMG_1284.JPG" height="266" width="400" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Sain inimesed pildile, ajee!</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiJ7I0veBL4EDVBvcLV2yWURWdKqZj6LYmD-d1ChWjij90B3OGyYItEbO1KwS1weE0e5dtwLE1QbgrQ4vEaDvR2g_4hnriiaqwOqUqqLQcClEmpgWgHo2w73w6ORriLmXMtU1kfD5mFYg/s1600/IMG_1304.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiJ7I0veBL4EDVBvcLV2yWURWdKqZj6LYmD-d1ChWjij90B3OGyYItEbO1KwS1weE0e5dtwLE1QbgrQ4vEaDvR2g_4hnriiaqwOqUqqLQcClEmpgWgHo2w73w6ORriLmXMtU1kfD5mFYg/s1600/IMG_1304.JPG" height="227" width="400" /></a></div>
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi98Cd_cL_f7MWzRMLfPz2F4zsikJkRcB0jfIkRVhQi_YO7i_01pbzYxf3g7Ghuw1GwkL7-GdP1NOPwY5zhCaCXrE4X93tD-DzyP4_Mn_QJuOVLqC5WfPuoOHSuteFyMaMLdxxX3bJ2Iw/s1600/IMG_1327.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi98Cd_cL_f7MWzRMLfPz2F4zsikJkRcB0jfIkRVhQi_YO7i_01pbzYxf3g7Ghuw1GwkL7-GdP1NOPwY5zhCaCXrE4X93tD-DzyP4_Mn_QJuOVLqC5WfPuoOHSuteFyMaMLdxxX3bJ2Iw/s1600/IMG_1327.JPG" height="181" width="400" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Kesklinna kuulus katedraal ja praegu ei mäleta kelle kuju</td></tr>
</tbody></table>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br />
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Õhtul läksime
kodudesse. Pühapäeva hommik oli niisama kodune olemine ja lõuna
paiku tuli Carla ka koju, et mind kaasa võtta ja läksime Bonny
sünnipäevapeole, mida ta oli juba on-arrival koolitusel väga
hoogsalt kuulutanud. Võitlused chapas (seisin vana naise varvaste
peal pm, sest mujal polnud seista) ja ekslemised ja jõudsime kohale.
Istusime toolidel, sõime ja jõime ja ajasime veidi juttu ja oligi
pidu läbi. Ööseks läksin Liisi juurde, sest õhtul oleks olnud
raske koju tagasi saada.
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br />
</div>
<br />
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Ja algaski uus
töönädal!</div>
Triinuhttp://www.blogger.com/profile/09401326216707459670noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2105808325808567856.post-73711777221013819722014-02-17T12:09:00.003-08:002014-02-17T12:09:45.274-08:00Esimene nädal Maputos<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Olen elanud nüüdseks
Maputos juba terve nädala, mõned asjad om juba täitsa selgeks
saanud, mõnda asja õpin hoolega (näiteks portugali keelt) ning
mõned asjad vajavad ikka veel kohanemist ja aru saamist.
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br />
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Esmaspäeval tuli
Teresa (hostema) tütar Eva mulle hommikul järgi ja sõitsime
kesklinna, sest kell 9 pidime kohtuma Bonny ja teistega kontoris
(äratus oli kell 5.15 ning kuna kõik teised läksid vara kodunt
ära, vaatasin hommikusöögi kõrvale Rapunzeli multikat). Kell 7
tuli Eva (uskumatu täpsus, paraku ainus omataoline sel päeval) Kuna
ma jõudsin linna kohale juba kell 8, mõtlesin veidi ise ringi
jalutada. Kuna see oli mul pm esimene kord Maputos ja üksi, siis
eriti ma midagi ei teadnud, seega jalutasin mööda hommikust
tänavat, kuni leidsin turvalise cafe Continentali, kus istusin ja
õppisin portugali keelt. 8.45 helistas Bonny ja ütles, et on poole
tunni pärast kontoris. Jalutasin veidi siis veel tänavatel ringi
ning seisin maja ees, aga see oli eriti kentsakas niimooi lihtsalt
maja ees seista. Oli möödunud umbes 45 minutit ning ma helistasin
uuesti Bonnyle, kes ütles „sorry-sorry“, olen 30 mintsa pärast
seal. Läksin seega järjekordsele jalutusringile, seekord teises
suunas. Leidsin raudteejaama, aga üldiselt eriti midagi vaadata
polnud ja sadam tuli ette, seega pidin otsa ümber keerama. Vaikselt
hakkas tunduma, et kohalikud vaatavad mind juba imelikult, et mida
see väike valge tüdruk neist kõrvalistel tänavatel 5x mööda
kõnnib.
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Seega istusin
järgmisesse kohvikusse, otse kontori kõrval, et kõigel toimuval
silma peal hoida, jõin fantat ja lahendasin sudokut. Vaatasin
inimesi ja kujutasin ette, et olen Hemingway ning kirjutan selle
tühise päeviku asemel inimesi vaimustavaid romaane. Samal ajal
kipub endal meelest minema, miks ma siia tulin, kas limpsi jooma?</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Bonnyle uuesti
helistamisega oma närve kulutama ei hakanud, istusin rahulikult
kohvikus ning tegin tutvust Aafrika ajaga. Kella 11 paiku saabusid
Liis ja saksa vabatahtlik ning varsti tuli ka Bonny, ohoo.
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br />
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Sel nädalal olid meil
ka esimesed keeletunnid, keskuses Mozarte. (Ma mõtlesin, et ooo kui
vaimsed, panid kunstikeskusele nimeks Mozart, aga see vist on pigem
sõnaühend Mosambiigist ja kunstist, nojah...) Esimestel päevadel
oli kursus katastroof, sest keeleõpetaja inglise keele tase väga
halb, seega ta ei saanud midagi aru, mis me küsisime ning suurema
osa kulutasime sellele, et ükshaaval mingi paberi pealt teksti või
väljendeid endale ümer kirjutada. Aga alates kolmapäevast hakkas
asi muutuma, ruumi ilmus tahvel ja oleme õppinud juba küsilausete
moodustamist ja täitsa ka grammatilisi ja sisulisi asju.</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br />
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Alates teisipäevast
oleme ka tööl käinud. Õigem ongi vist öelda, et oleme seal
käinud, sest eriti palju teinud veel pole. Sellega seoses valdavad
mind hetkel segased tunded, aga küll aeg näitab, mis selest saab.
Nagu öeldud, on meie töökohaks selline preschool ehk ma ütleks
lasteaed, kus käivad 3-5-aastased lapsed. Neid on kokku umbes 30-40.
Peamiselt on nad päevasteks tegevusteks jaotatud kaheks –
väiksemad on ühes klassiruumis, peamiselt nutavad ja mängivad
legodega ja vb veidi vahepeal tantsivad ning vanemad, kes on üsna
taltsutamatud, aga õpivad inglise keelt veidi, laulavad jms. Nii et
praegusel hetkel pole ei üks ega teine variant veel päris ideaalne,
sest keelt ei oska piisavalt, et end väljendada ja kehtestada, aga
ainult legodega mängimisel ja laste kussutamisel pole ka päevast
päeva mõte. Aga küll see selgub ja loksub paika mõne aja pärast.
Praegu oleme seal olnud ainult poolikud tööpäevad, sest enne 12
peame juba lahkuma, et kella -2ks kesklinna keeletundidesse jõuda.
Aa, ja tööl on veel peale meie 2 saksa vabatahtlikku (kesk küll
mõlemad päris iga päev ei käi) ja kord nädalas ühs Hispaania
tüdruk ka, nii et mõnel hetkel tekib küll küsimus, et miks nii
palju inimesi? Aga noh, eks see kõik selgub...</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br />
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Pärast keeletunde
oleme veidi niisama linna peal jalutanud ja seda tundma õppinud
(linn muutub iga päevaga aina väiksemaks ja tänavad tuttavamaks).
Ja siis õhtul tuleb uuesti chapa peale end pressida ja kodu poole
sõita.
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Chapasõit vajab kohe
kindlasti täiesti omaette blogipostitust, aga seni kirjutan veidi
üldisemalt. Ehk siis hommikuti sõidan chapaga tööle umbes 1h (ühe
ümberistumisega, aga chapad pole megatäis, nii et on peaaegu et
normaalne tavaliselt). Siis töölt linna sõidame vist isegi veidi
vähem kui tund aega. Kui võtame suure bussi, saame otse, muidu
peame jälle chapat vahetama. Ja kesklinnast koju saan otse ja see on
mu lemmikteekond, sest sõidame mööda ilusatest põldudest, kus tee
ääres müüvad naised puuvilju ja ehkki on ummikud, siis saab
nautida võib-olla päikeseloojangut (sõit umbes 1 tund vist ka).
Aga see muidugi oleneb, mis koha chapa peal saad, sest kui tahta
kesklinnast otse koju sõita, tuleb chapasse saamiseks kindlasti
võidelda ning kojusõit tähendab seda, et olen kuidagi eriti
küürakalt ja viltiu võib-olla ühe jala peal, võõraste peale end
kuidagi toetades ja loksun seal teisle najal. Teine võimalus on
minna chapasse, sõita tagasi algpeatusesse ning seega saada suht
kindlalt kuskile istuma, maksta küll topelt (aga summad on ikka
väikesed) ning seista ummikutes veidi kauem, aga siis on kindel, et
ei pea end päris ära nikastama ja end kramplikult kinni hoidma, et
ukse avanedes mitte bussist välja potsatada. Ehkki muidugi ega
istudes ka eriti palju ruumi pole, aga siis saab vähemalt istuda ja
aknast välja vaadata!</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Teine võimalus on
sõita kastiautos (vahel tulevad peatusesse chapa asemel kastiautod)
nii et peab tavaliselt püsti seisma ja kramplikult võõrastest
kinni krabama. See mulle eriti ei meeldi, veidi liiga ekstreemne, aga
õnneks minu koju sellised chapad ei sõida ka. Kasti ääres muidu
inimesed istuvad, aga tavaliselt olen ma saanud keskele ja siis seal
seisnud ja loksunud. Küll üsna romantiline, aga siiski eelistan
kinnist transpordivahendit. Lohutuseks võin öelda, et kiirused pole
suured, sest ummikuid on väga palju, aga siiski...</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br />
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Mis siis veel... Õhtuti
tuleb uni kiirelt ja hommikul pole raske ärgata, ehkki pean ärkama
umbes kell kolmveerand 6. Neljapäeval polnud meil õhtul elektrit ja
ma läksin magama juba põhimõtteliselt pool 10, sest taskulambiga
lugemine polnud just kõige vahvam.
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br />
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Chapaga pole ära
eksinud, aga kodupeatusest sõitsin ühe korra mööda küll (ehkki
pooleldi teadlikult). Ja iga õhtu koju jõudes on veidi sõjast
naasnu tunne – näiteks lagunesid mu elu esimesel chapasõidul mu
armsad sandaalid lõplikult ära. Peale selle on igapäevasteks
sõpradeks päikesepõletus, mõne koha pealt veidi maha tulev nahk
või villid, siis hõõruvad jalatsid, chapas lendu tõusev seelik
(selles kastiautos siis lõbustasin jah üks päev oma seelikuga
kohalikke), iga päev eriti must ja higine tunne (iga päev tunne
nagu tantsupeo proovidest koju naastes) ja sääsepunnid ja nii
edasi. :) Aafrika ei hellita. Ja ehkki hommikul on päris tihti
pilves ja ei tundugi eriti hull ilm olevat, siis higi voolab kogu
aeg.
</div>
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhYQKjCJYDyHICjTLf-wxwGnMzOfuidJXi7W249xjt_4Kqu70uTFgrlu1fTVWafnz0xNCGjPy5PowkBjORMvRPAxlo9ei_VrNcm8w9fIUFi6CLHgdGHmkczoPexfaO-GM8QiC4ZqWkjRA/s1600/IMG_1338.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhYQKjCJYDyHICjTLf-wxwGnMzOfuidJXi7W249xjt_4Kqu70uTFgrlu1fTVWafnz0xNCGjPy5PowkBjORMvRPAxlo9ei_VrNcm8w9fIUFi6CLHgdGHmkczoPexfaO-GM8QiC4ZqWkjRA/s1600/IMG_1338.JPG" height="266" width="400" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Pildid-pildid!</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgxSo1TxMUIuwMBUuAd4AHn-mPzrteRJsjp-z1JL_nYBaI7rYx739GGE5VIHRkyvbjRsHLByOjI6sHhGpMyPYfNrz16lDOl75LLDMoNddknLuwHeT6saLCYawI6j9ET3ZfYFG6a1qLxow/s1600/IMG_1336.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgxSo1TxMUIuwMBUuAd4AHn-mPzrteRJsjp-z1JL_nYBaI7rYx739GGE5VIHRkyvbjRsHLByOjI6sHhGpMyPYfNrz16lDOl75LLDMoNddknLuwHeT6saLCYawI6j9ET3ZfYFG6a1qLxow/s1600/IMG_1336.JPG" height="266" width="400" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Moskiitovõrgud on põhiliseks kujunduselemendiks</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhBmHDKH6GA9N9JDksZlZRIc5VntRcc7hVynV01U8Abrz15LovlqrKv3cEwgU4wkN_VcylJnxgtoSQRKSx-U5QrbkDQs28NxThlZhSy2GWMhOqtm9mTPTAjURMxZHAfqCdT3m9pPwelng/s1600/IMG_1204.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhBmHDKH6GA9N9JDksZlZRIc5VntRcc7hVynV01U8Abrz15LovlqrKv3cEwgU4wkN_VcylJnxgtoSQRKSx-U5QrbkDQs28NxThlZhSy2GWMhOqtm9mTPTAjURMxZHAfqCdT3m9pPwelng/s1600/IMG_1204.JPG" height="266" width="400" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">King ei pidanud vastu :(</td></tr>
</tbody></table>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br />
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Nädalavahetusest pean
vist tegema veel eraldi kiirpostituse, sest muidu venib kõik liiga
pikaks.
</div>
<br />
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Ahjaa, muidugi. Nädala
alguse põhiuudis tuleb kõige viimasena -kolisin majja! Esmaspäeval
juba, sellega oli vist väike segadus, ma täpselt ei tea, aga nüüd
on mul oma tuba, kus on kolm voodit. Ja seintele panin Eestist kaasa
võetud pildid ja siin on nüüd mõnus olla! (Muidu eelmine nädal pilte eriti ei teinud, seega nii väike galerii seekord). </div>
Triinuhttp://www.blogger.com/profile/09401326216707459670noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-2105808325808567856.post-58718389361876976192014-02-15T12:31:00.001-08:002014-02-15T12:31:10.389-08:00Esmamuljed kodust ehk põgus pilk müüride vahelt välja<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Pakkisime Rogersis
asjad ja olime valmis minema. 5 minutit enne minekut ütles Bonny, et
minu perega on probleem. Mu hostvend helistas talle ja ütles, et ta
läks tülli või kaklema vms oma vennaga ja ei saa mind praegu enda
juurde võtta. Selle peale ütles Bonny, et see pere pole
usaldusväärne ja sinna ma ei lähe, vaid lähen hoopis ühe
vanapaari juurde, kuhu Türgi tüdruk pidi minema. Ja see koht on
minu tulevasest töökohast ning Liisi kodust päris kaugel. Olin
üsna pettunud. Ainus positiivne asi selle juures tundus see, et seal
elab ka saksa vabatahtlik Carla.
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Sõitsime veidi
hirmunult oma tulevaste kodude poole. Liis läks ajutiselt oma
vanaema juurde, kes oli väga lõbus ja rääkis veidi ka inglise
keelt.
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Minu koju jõudsime ka.
See ei asugi tegelikult enam Maputos, vaid hoopis Matolas, Estadio de
Maschava linnaosas vms. Aga ega sellel otseselt suurt vahet vist
pole, sest Maputo on tegelikult nii hiiglaslik ja mingit selget
piiri, kus linn lõpeks, küll ei ole vist. Vähemalt siin tundub
küll ka, et igas suunas läheb ikka asustus edasi, lihtsalt vb veidi
hõredamalt, on rohkem ka põllumaad jms.
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br />
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Jõudsime kohale. Maja
on väljast suur ja aed ka päris uhke. Minu tuba aga kahjuks majas
pole, vaid eraldi raudväravaga pisikeses aias või koridoris, kust
lähe siis uks minu tuppa. Toas oli täpselt 1 asi, voodi (ja 1
stepsel ja 1 lamp laes). Aga boonusena toodi veel üks plastmassist
roheline aiatool ka. Täpselt seda 1 voodit olin ka kodus ka ette
kujutanud, aga reaalsuses ehmatas ikka ära küll. Sisalik oli ka.
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Tädi ütles (nimeks
Teresa) ,et poisse majja tuua ei tohi ja muidu ka reeglid üsna
ranged, aga neid seletab saksa tüdruk Carla kui ta tagasi tuleb,
sest praegu on ta nädalavahetuseks ära.</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Olin veidi hirmul ja
segaduses. Istusin ja vaatasin telekat, sest vestelda ju ei saanud.
Hostvanemad tunduvad üldiselt toredad. Pärast pooletunnist sõnade
kokkuseadmist teleka ees sain neilt küsida, kui mitu poega või
tütart neil on. Ja palusin neil pärast sööki oodata, kuni ma oma
toast kingid toon.
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Kohale jõudes sai
alguse kohe ka töökasvatus. Aitasin lauda katta ja nõusid
kuivatada. Õhtul proovisin ta pakkumise peale ka nõusid oesta, aga
ehkki olin megahoolas, tegin midagi ta kindlas süsteemis ikka
valesti ja ta jätkas ise. Aga muidu see on tore,vähemalt on mingit
tegevust siin nendel päevadel kui eriti välja ei saa. Muidu nendel
endil on põhitegevuseks teleka vaatamine, mis on selles mõttes
tore, et nad teavad seega vist maailmas toimuvast üsna palju, kunagi
tulevikus saab siis jututada. Täna hommikul näitas mingi kanal
hästi natukene olümpiamänge ja mingeid Portugali uudiseid või
mingit kanalit vaatavad nad ka.
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br />
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Olin veidi nukker,
lugesin puu all raamatut, tutvusin naaber Esteriga, kes üürib siin
väikest maja, pm sedasama, kus ka minu eraldi sisepääsuga tuba on.
Küsisin hostvanematelt, kas tohin veidi jalutamas käia. Alguses
tädi ei lubanud, aga onu lubas ja saingi minna. Jalutasin igas
suunas natukene edasi ja siis tagasi. Ega suure tee ääres siin
midagi eriti vapustavat vaadata polnud, aga tore ikka oma müüride
vahelt välja saada, aga vaiksem on siin küll, kauplejaid palju
vähem kui nt linnast väljasõidul Marracuene poole. Paljud inimesed
vaatasid, lehvitasid autodest ja tuututasid, teretasid jms (peamisel
muidugi mehed). Aga tegelikult mitte ka üle mõistuse paljud.
Enamasti tatsusin ise kindlal sammul edasi, pobisesin vaikselt „Ola“
ja kõik. Midagi veel oma halva keeleoskusega siiski osta ei
julgenud.
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Tulin tagasi, läksin
puu alla päevikut kirjutama, aga sain hoopis Esteri 2-aastase tütre
ja 14-aastase õega tuttavaks. Ajasin õega päris pikalt juttu,
ehkki pool aega vaikisime eestlaslikult, aga midagi sai ikka räägitud
ka.
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Kell 8 pakuti
õhtusöögiks makrelli. Veidi enne 11 läksin oma tuppa (mida
esimestel päevadel kongiks nimetasin) ära. Tädi pani akna kinni
(miks?) ja ütles, et kui koputatakse, ei tohi avada. Panin ukse
seest lukku ja jäin nagu Rapuntsel oma torni peitu... Uurisin lakke
ja otsisin sisalikku. Panin esimest korda sääsevõrgu voodi peale
ja üritasin magada. Aga öö oli üsna unetu, oli palav ja umbne ja
sääsevõrk segas ja mingid sääsed kuskil ikka pinisesid ja olid
jalga söönud.
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Ja hommikul sadas
kõvasti vihma ja kukk kires nii uskumatult valjult ja väga huvitava
rütmi ja viisiga. Ma ükskord lindistan seda või noodistan ära
äkki? See on tõeline laul...</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Enne kui hommikul süüa
anti, rakendas tädi (ma ei tea, ma ei nimeta teda veel emaks) veel
töökasvatust. Hea taktika – kui tööd ei tee, siis süüa ei
saa. Pühkisin riiulitelt tolmu ja aitasin muna kloppida. Ja vahepeal
näitas ta, et mine istu nüüd. (Muidu seisin ma kohusetundlikult
tema kõrval, isegi kui erilist teha polnud). Telekast tuli Nelson
Mandela mingi mälestusteenistus, mis toimus Maputos. Oli põnev,
sest päris palju oli kohalikku laul, mõned videoklipid jms.
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Pärast sööki ütlesin
emale: „Mina pesen pesu. Kas sa võid mind õpetada?“ ja ta
õpetaski. Oli mõnus. Laulsin üksi eestikeelseid laule ja tundsin
end nagu eelmise sajandi maanaine.
</div>
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiYYH1QOK-LqTeQLCEycQpIT5Nf-EWsijOOAEoBoACawO7uraqLrCQqZbumhzyfBH8GbDgS9mv9-EQB_moRmTeaywxpVaLW2qLK5xJsgN9SuUWi4vW8A6kuUo0xn4U5UX24TB3thiUKSg/s1600/IMG_1187.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiYYH1QOK-LqTeQLCEycQpIT5Nf-EWsijOOAEoBoACawO7uraqLrCQqZbumhzyfBH8GbDgS9mv9-EQB_moRmTeaywxpVaLW2qLK5xJsgN9SuUWi4vW8A6kuUo0xn4U5UX24TB3thiUKSg/s1600/IMG_1187.JPG" height="400" width="266" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Tuba vol 1</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj2s_K9u__d7NFKCrt0taXmWUMDhqNanPWD7BeslJjYD7pGMLM26hRxYwBIYB_t3jk5uu41_fHfNcRcHIJXNvuLLndiLyE3xfNe_kQ-X-r2aZDTyYUysV4GpzTo5w3mXZs_WJ1cPNxgWA/s1600/IMG_1189.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj2s_K9u__d7NFKCrt0taXmWUMDhqNanPWD7BeslJjYD7pGMLM26hRxYwBIYB_t3jk5uu41_fHfNcRcHIJXNvuLLndiLyE3xfNe_kQ-X-r2aZDTyYUysV4GpzTo5w3mXZs_WJ1cPNxgWA/s1600/IMG_1189.JPG" height="400" width="266" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Tuba õhtul, Kallu ja moskiitovõrk juba ootavad :)</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgW8XCNza4ZP7lpfXlcmaGsujIaqamt-33cBsPaBfnyer1ZiO9-jPI7XvxT2ilmY0kaNE2S2R6KF9BYSkEUx143Cn7sR8BY61UImzQZw5DdAEa7iFD3etVya4W6eQf9FYB2VNLITkHFQg/s1600/IMG_1193.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgW8XCNza4ZP7lpfXlcmaGsujIaqamt-33cBsPaBfnyer1ZiO9-jPI7XvxT2ilmY0kaNE2S2R6KF9BYSkEUx143Cn7sR8BY61UImzQZw5DdAEa7iFD3etVya4W6eQf9FYB2VNLITkHFQg/s1600/IMG_1193.JPG" height="266" width="400" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Pesupäev!</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgfD5nRrA6GkaWcmHKZHCfx5_SBf1wicvu8LPOIpiGQEbs3WcFqJK9a_ubCzlmLrP9iLxLUHYBHEShoVfM1rWPVgAs0_hfq4whXW-TqZvdRWqJOkjhVfMtisxP9y1PXRmvcTRcC_o96hA/s1600/IMG_1195.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgfD5nRrA6GkaWcmHKZHCfx5_SBf1wicvu8LPOIpiGQEbs3WcFqJK9a_ubCzlmLrP9iLxLUHYBHEShoVfM1rWPVgAs0_hfq4whXW-TqZvdRWqJOkjhVfMtisxP9y1PXRmvcTRcC_o96hA/s1600/IMG_1195.JPG" height="400" width="266" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Tulge külla!</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEier-u9HgG9UBR6IrLDpwrOFNcptoMs6EZLpsWgHXQQdcj5bvijnfi0JfixLJp5sHwJFWFDWlFJRTntnBOks-Upxj0eIB0rWy_8mtuy3hMBqLtIJ7Tz02NjXgXM0Edj1kze5ZemgCpwtQ/s1600/IMG_1196.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEier-u9HgG9UBR6IrLDpwrOFNcptoMs6EZLpsWgHXQQdcj5bvijnfi0JfixLJp5sHwJFWFDWlFJRTntnBOks-Upxj0eIB0rWy_8mtuy3hMBqLtIJ7Tz02NjXgXM0Edj1kze5ZemgCpwtQ/s1600/IMG_1196.JPG" height="400" width="266" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Meie romantiline aed</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhwxArZ8tMj6iQYBtIyTgdh8DMHJN1hrdMM1HRznNg1K6AX5PECR2SXwk3s2i7apshTk9gnL2Hs9mm9a7pcQirPH4MIhfNWTOKz0LBrWUr0ob3Do12vy9LUpoCugtp85BrDECBf4xMwtA/s1600/IMG_1198.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhwxArZ8tMj6iQYBtIyTgdh8DMHJN1hrdMM1HRznNg1K6AX5PECR2SXwk3s2i7apshTk9gnL2Hs9mm9a7pcQirPH4MIhfNWTOKz0LBrWUr0ob3Do12vy9LUpoCugtp85BrDECBf4xMwtA/s1600/IMG_1198.JPG" height="213" width="320" /></a></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiuQ4AI-Zs_7neCqYm3F1TTfDpIgczmeR6DVFB239BBMs0gQPbDNTpafhObB8Y6ubfJTb6tY-ypze0NA-2ypbsS_LykWMkOWXxFQj94BntBiW-oYohXowK-HdZVs0vYzvVNU8suzxxXlw/s1600/IMG_1200.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiuQ4AI-Zs_7neCqYm3F1TTfDpIgczmeR6DVFB239BBMs0gQPbDNTpafhObB8Y6ubfJTb6tY-ypze0NA-2ypbsS_LykWMkOWXxFQj94BntBiW-oYohXowK-HdZVs0vYzvVNU8suzxxXlw/s1600/IMG_1200.JPG" height="213" width="320" /></a></div>
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEit1IwdV1xHUbaBj0_Yu4lfMOpijLxYyBJnVIx-8TQz3tRin3EqISXuRtiKV3XHtLoNcem58VGwjEJcnwhG2AaoYKzylkWPEOMG6bRlynAVdHF1lYHs6o8qPlu9C5Rhi9IT9y2R1zLNlA/s1600/IMG_1203.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEit1IwdV1xHUbaBj0_Yu4lfMOpijLxYyBJnVIx-8TQz3tRin3EqISXuRtiKV3XHtLoNcem58VGwjEJcnwhG2AaoYKzylkWPEOMG6bRlynAVdHF1lYHs6o8qPlu9C5Rhi9IT9y2R1zLNlA/s1600/IMG_1203.JPG" height="266" width="400" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Ja maja, mis pole üldse tüüpiline Aafrika agulimaja, vaid pigem ikka selline Euroopapärane vms. Ja suur aed pole ka siin üldse tüüpiline minu meelest...</td></tr>
</tbody></table>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br />
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Bonny helistas ja
ütles, et tuleb mulle kell 2 järgi, et ma oma mentoriga saaksin
kohtuda. Olin muidugi täpselt õigel ajal valmis, ent kuna juba
aimasin, et tuleb oodata, istusin maja ees vilus plastmasstoolil ja
tegin sudokut – nagu väike vanainimene. :) Vahepeal sai ka süüa
ja lõpuks umbes kell 4 ta tuli.
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Minu mentori nimi on
Nelson, ta on kohalikus haiglas arst ja residentuuris, kunagi oli
AJUDEs. Istusime kuskil kohalikus väikses baaris, nagu neid siin iga
nurga peal on ning nii muuseas tundus, et sinna oli kogunenud kogu
tema meessoost suguvõsa. Valisin õlle asemel joogiks Sprite'i ning
pidin kõigile 10 korda seletama, et ma ei joo õlut, aga alkoholi
joon küll, lihtsalt õlut ei joo. Mille peale tavaliselt küsitakse,
kas ma tahan siis viina või viskit? Tundsin vähemalt 25 korda õhtu
jooksul, et olen tõelise puudega kui pidin järjekordselt ütlema,
et ei, ma ei taha õlut ja ausalt öeldes ei taha ma hetkel üldse
alkoholi. Ja tundsin südames kaasa kõikidele karsklastele, ehkki ma
pole märganud, et eestlased nii pealetükkivad oleksid.
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Vastupidiselt nendele
arvab mu hostpere vist vastupidi, et olen väike jota, sest joon koos
hostisaga toidu kõrvale kogu aeg veini. Tegelikult neil vist muud
pole pakkuda kui veini või vett ja igaks juhuks, kuna ma küsida ei
osa, siis otsustasin seda vett mitte eriti veel juua, kuna pole
päritolus kindel.
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Aga laupäeva õhtust.
Mingil hetkel kui juba pimedaks läks, ilmus välja üks mentori
sugulastest kõlaritega ja hakkas tõeline pidu. Baari tuli ka teisi
inimesi peale sugulaste ning isegi mõned naised. Mõned tegid juba
tantsusamme ka, aga ma eriti ei tahtnud, ehk jätsin endast sel õhtul
ikka tõelise nunna mulje (vol 2 tegelikult juba, ehkki 1.korrast ei
pajatanudki siin vist). Lõpuks suure lunimise peale tegin paar
tantsusammu, aga enne seda olin vist jätnud mulje, et olen üks
tõeline Eesti puujalg ka ning seepärast ei taha tantsida ning seega
nad siis muudkui korrutasid päris lihtsate sammude peale, et „ei
ole ju raske“, „vaata mu jalgu“ jms. Väga naljakas!</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br />
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Õhtu põhinalja sain
ka ikka tehtud. Mentor küsis, kas mul juhiload ka on. Mina vastasin,
et ei ole, sest kukkisl sõidueksamil läbi. Mille peale ta pahvatas
väga hullult naerma ja ei suutnud seda pikka aega uskuda –
KUKKUSID SÕIDUEKSAMIL LÄBI? Sest siin noh, esiteks kõik pidid
load ostma ja kui ma räägin, et ühe valesti keeramise eest võib
läbi kukkuda, siis on see küll uskumatu... Aga samas, on siin ikka
mingeid oskusi, ehkki küll täiesti teistsuuseid, ikka sõitmiseks
vaja...
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br />
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Umbes poole 9 aeg
teatas Bonny, et oli lubanud mu hostvanematele, et ma olen kell 7
kodus ja noh, nüüd võiks vist minema hakata. Läksin kergelt
öeldes pabinasse, sest olin aru saanud, et nad on päris rangete
reeglitega jms ja ikkagi vanemad inimesed. Tee peal pidime peale
võtma Bonny sugulase ja tema sõbranna ja nad kuskile sünnpäevale
viima. Ja muidugi läksime ka meie sinna aeda peole, jõudsime kohale
just toosti ajaks. Nii et sadasin sisse täiesti suvaliste noorte
sünnipäevale. Kujutasin elavalt ette vastupidist olukorda –
kellegi noore eestlase sünnipäevapidu aias, kus on u 20 inimest,
vanemad-mõned sugulased ja sõbrad. Ja siis kui sellisele peole
sajaks sisse lihtsalt üks suvaline pruunlane, kes kedagi ei tunne,
võtaks süüa ja istuks vaikselt nurgas. Oli järjekordselt väga
naljakas.
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Lõpuks läksime koju,
ksjuures 2 politseid pidasid auto kinni. Puhuma siin muidugi ei
pidanud ja raha ka ei küsitud, aha ühele naispolitseiniku numbri
pidi Bonny küll võtma ja lubas ta joogile viia. Et siis selline
korruptsiooni vorm.
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Jõudsime pärast 11
koju, ehkki koer haukus ja ei tahtnud sisse lasta. Teresa tuli värava
peale vastu, Bonny ei öelnud pm midagi. Ma ütlesin vaikselt toas
„Desculpe. Eu nao saber que voce e Bonny falar“ ja läksin
magama. Tundsin ennast põhjendamatult halvasti nagu 13-aastane, kes
on ilma vanemate loata liiga kaua väljas või peol olnud. Tundub, et
homme tule üks tõeline kodune päev.
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br />
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Ja kiirpilk pühapäevale
siis ka. Hommikusöögiks sai ja makrellikaste (soe) – midagi uut.
Pesin iseseisvalt nõusid, lugesin puu all raamatut ja õppisin
portugali keelt jms. Üritasime Liisi ja Jorgega ühist kokkusaamist
organiseerida, aga kuna ma teadsin, et mu vanemad ei lubaks mind
niisama siit välja kuskile, siis erilist lootust mul polnud, kuna
keegi järgi ei saanud tulla. Liis ja Jorge said siiski kokku. :(
Mina jäin üksi müüride vahele, pärast lõunat tegin siiski ka
väikese jalutuskäigu väljas. Seekord läksin ka väikestele
tänavatele jalutama veidi, aga üldiselt on see üsna kentsakas,
kuna ma midagi ei tee ega sihti pole, siis lihtsalt tuterdan väikeste
tänavate vahel. Koju tulles ostsin iseseisvalt nurgapealsest
poest/baarist vett ja küpsist. Oli tore ja tüssata ei saanud! Nüüd
on kell juba saamas 7 ja järjekordne päev on peaaegu edukalt
õhtusse veeretatud. Südamest loodan, et see on üks viimaseid
omataolisi ning et homsest hakkab tegevus ja suuremad väljakutsed
kui nurgapealsest poest vee ostmine pihta!</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br />
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Enne magamaminekut veel
viimase nädala võiks öelda et suursündmus siin Aafrikas – sain
esimest korda nädala aja jooksul puuvilja süüa! Koduaia mangot.
Nõustun kõigiga ja ütlen, et nende roheliste ja kõvade Eesti
poemangodega pole sellel küll mingit pistmist (ehki see oli isegi vb
veidi liiiiga pehme, aga hea ikka). Nomm-nomm.
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br />
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Nii et uute seikluste
ja väljakutseteni!</div>
<br />
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br />
</div>
Triinuhttp://www.blogger.com/profile/09401326216707459670noreply@blogger.com4tag:blogger.com,1999:blog-2105808325808567856.post-40239120736732460172014-02-10T12:14:00.001-08:002014-02-10T12:14:16.431-08:00On-arrival trainingu teine pool, ehk hakkab juba lõbusamaks minema<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Teisipäeval läksime
esmakordselt pikemaks ajaks oma hotellist välja. (See kõlab
tõepoolest, nagu me oleksime võõrutusravikeskuses või vanglas
ning meid lastakse järgemööda aina rohkem tavakeskkonna sisse).
Läksime Liisiga hommikust sööma, aga oli ainult lahustuv kohv,
seda ei tahtnud (ehkki olen seda paaril hommikul joonud), nii et
tegime niisama pilte jms. Kui lõpuks ka mehed ärkasid, saime siiski
ja saia ja juustu ning kella 11 ajal läksime tee äärde chapat (ehk
kohalikku bussi) ootama.
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Seisime tee ääres ja
ootasime peaaegu tund aega. Chapasid läks mööda väga-väga palju,
aga kuna need kõik olid väga rahvast täis, siis me enam ei
mahtunud. Muidu need chapad olid siin sellised 9-kohalised väikesed
bussid, kuhu on sisse pressitud umbes 20 inimest ning ukseavaja istub
tagumikuga aknast välja ning vajadusel avab akna kaudu ukse. Ootan
huviga, millal ma sellisega sõita saan... Lõpuks saime ikka ühe
chapa peale, aga see oli suur buss, nii et nii suurt kitsikust seal
polnud. Maksime 15 meticali (alla 50 sendi) ja sõit linna võis
alata. Bussiga sõites (tegelikult ka autoga) on kõige toredam see,
et kuna ummikuid on palju ja kiirus pole eriti suur, näeb aknast nii
palju elu!
</div>
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEihx06mmfqjidEMeVtjdi8eX46f732SEKXPnL4_AKTbe3y99ZZvY0O_DAwOBKPXvz9Zsbod_Tf5rT46zOdc2EMVpJ68utvxihAma109bjFjwQANwzOxLh8iuGPAbhWbeurjaLbJyQtpNg/s1600/IMG_0954.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEihx06mmfqjidEMeVtjdi8eX46f732SEKXPnL4_AKTbe3y99ZZvY0O_DAwOBKPXvz9Zsbod_Tf5rT46zOdc2EMVpJ68utvxihAma109bjFjwQANwzOxLh8iuGPAbhWbeurjaLbJyQtpNg/s1600/IMG_0954.JPG" height="266" width="400" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Hommikusöök oli alati niimoodi ära peidetud ning meid ootas üllatus - mitu juustuviilu seekord viie sööja peale on antud? </td></tr>
</tbody></table>
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgmyEp3jkl5hslZQxY1FkR2xZfd8GxySb0iU0comXI-xLzX6PGVJHDO9VWjEnigWEIo57RMLf356p9NmzikNoBDVQkYJrtWtfylT7JKrgqneGasuPOwemzqUshoFeaQgxFHaR72NARNeA/s1600/IMG_0966.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgmyEp3jkl5hslZQxY1FkR2xZfd8GxySb0iU0comXI-xLzX6PGVJHDO9VWjEnigWEIo57RMLf356p9NmzikNoBDVQkYJrtWtfylT7JKrgqneGasuPOwemzqUshoFeaQgxFHaR72NARNeA/s1600/IMG_0966.JPG" height="252" width="400" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Siis kui bossid magavad...</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhCsUqrZN5p5XS0GNhOTjj4lOFT5gUVB32PpXxhfHmX3dyfDbbJaeFg2bQaF2OFTfU3DbcUy11NuJV_A6eaf9gDPqiBjKYyAQh2thRkshyA82k31ZfqNKXKWvieUiEuDKrNlZczGGrIYA/s1600/IMG_1027.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhCsUqrZN5p5XS0GNhOTjj4lOFT5gUVB32PpXxhfHmX3dyfDbbJaeFg2bQaF2OFTfU3DbcUy11NuJV_A6eaf9gDPqiBjKYyAQh2thRkshyA82k31ZfqNKXKWvieUiEuDKrNlZczGGrIYA/s1600/IMG_1027.JPG" height="213" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Legendaarsed juustuvõileivad. See on eriti rikkalik! </td></tr>
</tbody></table>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiWNGDh1T_KVyNfi-pDgGdYlvdTSKTOu8T1Jekit9Dr3PpmmqG0mIQ4hqw1ZlDcBeBC2szcE0550eV8mE9aYHT3gSgbXOJk52-sWHTGy6EcZBYx7Z1du4lAeDbK-0Z49YW4BYo-uhnwDw/s1600/IMG_0990.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiWNGDh1T_KVyNfi-pDgGdYlvdTSKTOu8T1Jekit9Dr3PpmmqG0mIQ4hqw1ZlDcBeBC2szcE0550eV8mE9aYHT3gSgbXOJk52-sWHTGy6EcZBYx7Z1du4lAeDbK-0Z49YW4BYo-uhnwDw/s1600/IMG_0990.JPG" height="223" width="400" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Sellise ilmaga läksime linna ja lõpukspõlesime ikka ära</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Pärast vähemalt
tunnipikkust sõitu (Maputo linn on hiiglaslik), jõudsime keskinna
ning võidujooks võis alata. Miguel ees ja meie kolm kanapoega
tumedate vahel neist mööda pendeldades tema järel. Edasi ja tagasi
ja igale poole, aga eriti aru ei saanud, sest tähele pidi panema
teisi inimesi tänaval, enda omi, enda asju kotis, vahel ka liiklust
jms. Linnatänavad olid rahvast nii paksult täis nagu laulupeol.
Tekkis tõesti küsimus, kust kõik need inimesed tulevad?</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Olin juba muutumas
suurest päikesest ja arvutamisest pahuraks, aga siis jõudsime
rikaste linnaossa, kus on ka kaubanduskeskused vms. Registreerisime
enda numbrid ära, vahetasime raha jms. Ka Miguel (ta on AJUDE
itimees ja teine inimene koos Horacioga koolitusel, kui ma maininud
pole) tegi paari huvitavat asja – kaalus ennast 2 metikali eest
tänaval (1 € on 40 meticali) ning ostis toorest muna ja jõi selle
ära. Niiet noh, fantaasial vist poore pole, mida nendel tänavatel
teha saab...
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Nägime india ookeanit
ja tegime mõned pildid, pidime ühte parki minema, aga sinna ei
jõudnud, siis teise, aga see oli kinni ja siis oli juba Bonny
(Horacio) valmis ning asusime koduteele. Palav ja olin janu kätte
suremas, aga põnev, eriti kuna valisime teise marsruudi ning nägime
lisaks slummidele ka lennujaama VIP tsooni, kuhu me presidendi maha
olime pannud.
</div>
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg-Dm1ZAkhygnwGcReo-NmZQ3UceFxzxXuUvrHemlMw5D53OTyUBKrMFh6FjdQnaKX9_FbAJgf7hfrQcXboqudPf3so05_NXrgVXFBy10s0340dFSRjAQ9RyTQydVKMaHUm2mAbMGKMVQ/s1600/IMG_0999.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg-Dm1ZAkhygnwGcReo-NmZQ3UceFxzxXuUvrHemlMw5D53OTyUBKrMFh6FjdQnaKX9_FbAJgf7hfrQcXboqudPf3so05_NXrgVXFBy10s0340dFSRjAQ9RyTQydVKMaHUm2mAbMGKMVQ/s1600/IMG_0999.JPG" height="266" width="400" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Meile meeldib India ookean!</td></tr>
</tbody></table>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Hotelli jõudes käisime
päikeseloojanguga ujumas. Tuletasin endale meelde seda rahu ja
lihtsat elu nautimist, mis Hispaanias (eriti iga päev vees
logeledes) tekkis ning üritasin seda siingi sisendada, sest sellega
on olnud raskusi. Ebaõiglus ja pettumus võtavad mõnel hetkel
võimust (vaid praeguse ajutise olukorra tõttu) ning ootame seda, et
saaksime nö tavaelu juurde – tööle ja peredesse elama. Õhtul
saime ka päriselt internetti, mida meile oli juba väga mitu korda
lubatud. Oli väga rõõmustav pere ja kõigi teistega rääkida! Aga
kui te veel ei teadnud, sis Mosambiik on maailma suurim itiriik, nii
et tulevikus loodan ka neid hüvesid ikka kasutada. Aga sellest
teemast täpsemalt mõni teine kord.
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br />
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Sest nüüd jätkan
kolmapäevaga. Kui teisipäeval põlesime linnatänavate vahel
kapates veidi ära, siis kolmapäeval saime päikest veel juurde,
sest olime järjekordelt terve päeva hotellis. Arutasime ja ujusime
veel ja lõuna ajal tegime väikese jalutuskäigu autotee ääres, et
Aafrikat näha – oli väga palav!!! Õhtul pidime minema
Marracuenesse või kuskile kohta mõnda baari istuma ja muusikat
kuulama. Selgus, et sõitsime aga hoopis Maputo kesklinna, üsna
Euroopalikku rajooni, kus olid kortermajad. Ööelu slummitänavatel
kees samuti täie hooga – need inimsed ei maga vist mitte kunagi.
Sõitsime esimest korda ka Lenini tänaval, oli kodune tunne!</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Esimesse baari jõudsime
siis, kui esinejad lõpetasid. Maitsesin väga head kohalikku likööri
Amarulat. Edasi läksime suvalisele agulitänavale chillima ja
kohtasime meest, kes ütles, et ta endine pruut oli eestlane, nimeks
Tiina (kahe i-ga). Nad kohtusid Saksamaal ja see mees oli kunagi väga
ammu korra Tallinnas käinud.
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Edasi kuulasime veel
kohalikku live-muusikat ja läksime koju.
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br />
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Ja meie viimane päev
Rogersis: asjad on hakanud pärast meie teatavat rahulolematust
liikuma. Hommikul sõime veidi saia ja läksime minu ja Liisi
tulevasse töökohta Mauhodjosse sealse eluoluga tutvuma. Koht jättis
väga-väga hea mulje. Tegu on pm 3-5aastaste lasteaiaga, neil on oma
perekonnad olemas, aga sel on nad kell 7.30 – 15.30. Töötajaid
tundus seal päris palju olevat, lapsi umbes 40, ehkki koht ise on
üsna väike, aga väga armas. Me õpetame neile inglise keelt ja
siis teeme muid asju, mida tahame vms. Õnneks on neil ka päris
palju asju, mida kasutada, ka kitarr, nii et usun, et saab tore
olema, ehkki ma ei kujuta üldse ette, kuidas nii väikeseid lapsi
õpetada või mis tegevused neile sobivad ja mis mitte. Tuljaku
õpetamise lükkan vist esialgu kaugemasse tulevikku :)</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Ka piirkond tundub
mõnus, veidi petaänava melust eemal, isegi veidi avarust oli!
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Pärastlõunal sõitsime
autoga mere äärde, läbi Marracuene Macaneta randa. Läksime
Marracuenes praamiga üle jõe ja edasi sõitsime vaid väga
künklikul liivateel. Maastik oli eestipärane ja tee ääres olid
lehmad. Aga ka pisikesed krabid, kaugemal mõned palmid, õlgedest
ehitatud majad ning tee peal mängivad lapsed, kes meid nähes
lehvitama hakkasid, üks jooksis isegi autole järele. Aga seda, et
keegi „mulungu“ (valge) oleks öelnud, küll ei kuulnud, ehkki
seda meile räägiti... Aga võib-olla nad ei saanudki aru, et me
oleme valged, vaid vaatasid, et lehvitavad tomatid sõidavad autoga.
(naerukoht).
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br />
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Aga jõudsime INDIA
OOKEANI ÄÄRDE! Kui ilus, ehkki oli pilvine, aga mõlemale poole nii
kaugele kui silm seletas, võis näha ainult liivaranda ja merd.
Veest jooksid välja krabid, tegime palju pilte ning lõpuks käisime
hiigellainetega (mis viisid Liisi ujukad pidevalt ära) ookeanis
suplemas.
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Miguel suutis meie
arvutid korda teha ja netipulka vastu võtta, nii et nüüdsest edasi
on meil loodetavasti netti ka (nii palju kui krediiti ostame).
</div>
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEja5azUQnr5zLSRcI5FBEWfVcJzwMEPq2hZIteSD1YJpgTY0iZgkz-XmIgKkhWZDd7o0ODYL4ygROHRZlUTIA0W6FkxyvoaqZ0CTw9sAGdYbZm1V0HjHo3MKzk-novFX3PK6esDvhU4rQ/s1600/IMG_1038.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEja5azUQnr5zLSRcI5FBEWfVcJzwMEPq2hZIteSD1YJpgTY0iZgkz-XmIgKkhWZDd7o0ODYL4ygROHRZlUTIA0W6FkxyvoaqZ0CTw9sAGdYbZm1V0HjHo3MKzk-novFX3PK6esDvhU4rQ/s1600/IMG_1038.JPG" height="266" width="400" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Meie lapsed!!!</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh-WIS40jaTkpEyukmBu9DByF1l0P5dOLo97K-DJuj8GZwJDl7hQNXZyPF5ZC4WR4qQZroAUkCTUqNK1S2gl97Ix2bPWLEcw5Cusn4wF6Q-AkUrCiME2Brj_6WD4KJrZXaEXmU35T1L_Q/s1600/IMG_1041.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh-WIS40jaTkpEyukmBu9DByF1l0P5dOLo97K-DJuj8GZwJDl7hQNXZyPF5ZC4WR4qQZroAUkCTUqNK1S2gl97Ix2bPWLEcw5Cusn4wF6Q-AkUrCiME2Brj_6WD4KJrZXaEXmU35T1L_Q/s1600/IMG_1041.JPG" height="266" width="400" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Mauhodjo - meie töökoht</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEghVR7EgjSIgEfsPZJWrdsTMHz_SuPSdCFGik3yGfKZasBc82L7k8GGKo-UjblTCY38N9vE71kVCnVxl8Cu4k3f6UqrYqEJTcFogv4QXVwKtixGbKqr7d1hK1JDSw5JE1zvCrEhKk12ng/s1600/IMG_1047.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEghVR7EgjSIgEfsPZJWrdsTMHz_SuPSdCFGik3yGfKZasBc82L7k8GGKo-UjblTCY38N9vE71kVCnVxl8Cu4k3f6UqrYqEJTcFogv4QXVwKtixGbKqr7d1hK1JDSw5JE1zvCrEhKk12ng/s1600/IMG_1047.JPG" height="400" width="266" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Kohalikus tänavakohvikus :)</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiqTg-0U0dT1io5fGEOVUz7GgzExkcXVQ_H5JS2qarLwcOZVHiX1qrXFzVnOKuVKiIww6CL6ijS5zYSqykmZEK0YpYwaCKJv6SdAr3v0xH7tDF4OqCnNQiwwI5yaguD8Vg89TTstiTo6Q/s1600/IMG_1051.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiqTg-0U0dT1io5fGEOVUz7GgzExkcXVQ_H5JS2qarLwcOZVHiX1qrXFzVnOKuVKiIww6CL6ijS5zYSqykmZEK0YpYwaCKJv6SdAr3v0xH7tDF4OqCnNQiwwI5yaguD8Vg89TTstiTo6Q/s1600/IMG_1051.JPG" height="266" width="400" /></a></div>
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhVCryfWYC_3VCJTdUS8wB2NNICQzE3_k-CFxmf_CTBTGCw0Vron4C4J7V2FrHjUgIyb75fIpm2VE1jJahFegjH28n5dEWUAn2KYrXhvrc63HawLU0ObLhNJMi_HfZoyxqkigtbnqpkkQ/s1600/IMG_1058.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhVCryfWYC_3VCJTdUS8wB2NNICQzE3_k-CFxmf_CTBTGCw0Vron4C4J7V2FrHjUgIyb75fIpm2VE1jJahFegjH28n5dEWUAn2KYrXhvrc63HawLU0ObLhNJMi_HfZoyxqkigtbnqpkkQ/s1600/IMG_1058.JPG" height="185" width="400" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><br /></td></tr>
</tbody></table>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgpyjEg_fbnpY13E9wqgN9R2Er6D0590DiFNSstAYAi_v5vzk5HicxBn8rSkGfstRT2HhZtry6dG3HovW7tD4iwYuJQFq11reez302PH4UNe7YEsKA2j2gP-YfEZD4b7M5QwJO3_uRVcw/s1600/IMG_1063.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgpyjEg_fbnpY13E9wqgN9R2Er6D0590DiFNSstAYAi_v5vzk5HicxBn8rSkGfstRT2HhZtry6dG3HovW7tD4iwYuJQFq11reez302PH4UNe7YEsKA2j2gP-YfEZD4b7M5QwJO3_uRVcw/s1600/IMG_1063.JPG" height="166" width="320" /></a></div>
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjLVUTJPCCOFfFwSrU3ecsMeBnE9jIyHIZVt7tpJPzWvDfc16QvOb4Q2jA6UNWIkRAv112bvqR3x_vj2mL5KtK3-nJSPQvYrYqTTKHf0rjIqBZKHim8Mi4xcNPFQX5FZ4M7SeiD2fRKdA/s1600/IMG_1076.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjLVUTJPCCOFfFwSrU3ecsMeBnE9jIyHIZVt7tpJPzWvDfc16QvOb4Q2jA6UNWIkRAv112bvqR3x_vj2mL5KtK3-nJSPQvYrYqTTKHf0rjIqBZKHim8Mi4xcNPFQX5FZ4M7SeiD2fRKdA/s1600/IMG_1076.JPG" height="216" width="400" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Rand-rand ja OOOOKEAN!</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEihwPD4_AHtGJVEslAol1YViQjONET-D8FBc-BlqTrsXcnGwKJ-vGEOiZS_rKtAmxDQ-6REtvXDad7tTDkzeg7rfM_DZqK1G25Z7z_ldbi2veZq2KBO99wTWk7eRyRXh990uZd8HyNLuA/s1600/IMG_1081.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEihwPD4_AHtGJVEslAol1YViQjONET-D8FBc-BlqTrsXcnGwKJ-vGEOiZS_rKtAmxDQ-6REtvXDad7tTDkzeg7rfM_DZqK1G25Z7z_ldbi2veZq2KBO99wTWk7eRyRXh990uZd8HyNLuA/s1600/IMG_1081.JPG" height="266" width="400" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Püüdsin ühe tantsiva krabi ka pildile</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj5nUxgtf6yfDsuv3igCxu7IBQ9QoK7acsGrccMoPWEcu48UtYn74uzjh4q4-3mxPmR78_yCjnZXiDsVhQlmNCmexYXiun55zFbfjR6l0MJrpR5b2o4Xiq5YYbfDz97zZBcgemga19oqA/s1600/IMG_1091.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj5nUxgtf6yfDsuv3igCxu7IBQ9QoK7acsGrccMoPWEcu48UtYn74uzjh4q4-3mxPmR78_yCjnZXiDsVhQlmNCmexYXiun55zFbfjR6l0MJrpR5b2o4Xiq5YYbfDz97zZBcgemga19oqA/s1600/IMG_1091.JPG" height="231" width="400" /></a></div>
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjfRCvfKimCQ89EKR9kuRFL687icF7tvszlTrQ8IYzfWrT6QtCFFRbwgM71w1cInPrga488t-_O_1PXRHhWRSTzlGgw_HD4M-4RsCVnZ9WmofPcLj0x8l__XqZY9aGy6UqUcGykmL06bQ/s1600/IMG_1168.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjfRCvfKimCQ89EKR9kuRFL687icF7tvszlTrQ8IYzfWrT6QtCFFRbwgM71w1cInPrga488t-_O_1PXRHhWRSTzlGgw_HD4M-4RsCVnZ9WmofPcLj0x8l__XqZY9aGy6UqUcGykmL06bQ/s1600/IMG_1168.JPG" height="266" width="400" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Ookean teeb meid jälle rõõmsaks!</td></tr>
</tbody></table>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br />
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br />
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Õhtune naljanurk:
olime neljakesi meie toas arvutites, vahepeal käisime väljas, kuni
putukamürk mõjus ja pärast 12 läksime uuesti tuppa. Poole 1 ajal
käisin pesemas ning ütlesin Jorgele (hispaania vabatahtlik) ja
Miguelile, kes mõlemad minu suures voodis lebotasid, et tahaksin
nüüd magama minna. Jorge läks ära, aga Miguel ütles, et tal on
just seal kohas hea nett ning tal läheb veel umbes 10 minutit, sest
ta on vaja pilte töödelda vms (fb jaoks, khmmm). Istusin siis voodi
ääre peal, punusin Liisle patsi ja õpetasin teistele portugali
keeles mingeid sõnu. Umbes 30 minutit ja ta ei teinud teist nägu ka
ega vaevanud end kohe kuidagi. Lõpuks imekombel ta siiski lahkus. Eh
neid viisakaid Mosambiigi mehi!</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br />
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Üks huvitav märkus
veel: linnas käies liitus meiega Dario, AJUDE liige. Hiljem saime me
saladuskatte all teada, et ta on ühtlasi ka Jorge hostvend, aga sel
õhtul me seda ei teadnud. Küll aga küsis Dario Jorgelt väga palju
küsimusi, kui nad juttu ajasid, muuhulgas ka seda, kas Jorge oma
perele kinke ka tõi. Jorg rääkis heausklikult muidugi kõik välja,
lisades veel, et veini ta igaks juhuks ei ostnud, sest ei teadnud,
võib-olla on peres moslemid. Dario oli vist veidi nukker. Oh seda
Mosambiigi Huumorit!</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br />
</div>
<br />
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Ja lõpetuseks veel üks nali elust enesest: olen hakanud vaikselt heaoluühiskonna elust
võõranduma. Teisipäeva hommikul, kui meil süüa polnud, leidsin
kotist Nautleja segu (pähkli – ja rosinasegu). Leidsin sealt seest
muuhilgas mingi valge ja veidi pehme magusa asja. Maitsesin, oli küll
tuttav, aga ei saanud aru, mis see olla võiks. Lasin Liisil ka võtta
ühe tüki ja proovida. Ta ütles, et see on šokolaad. Mulle tundus
ka kuidagi tuttav maitse, aga ära ei tundud. Nii palju siis sellest
riisi söömisest ja vee joomisest!</div>
Triinuhttp://www.blogger.com/profile/09401326216707459670noreply@blogger.com4tag:blogger.com,1999:blog-2105808325808567856.post-31385009902780946472014-02-07T12:00:00.001-08:002014-02-07T12:00:21.344-08:00Esimesed päevad, ehk teatav segadus...<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Saabumine ja esimesed
päevad, ehk mõningane segadus</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Startisime Eestist 31.
jaanuaril. Ütlesime lennujaamas „head aega“ ja asusime teele,
ise veel aru saamata, kuhu. Esimene lend, Tallinn-Stockholm, 3h
lennujaamas (kasutasime viimast netti ja võtsime kraanist puhast
vett) ja siis juba Etiopian Airlinesi lennu peale Stockholm – Addis
Abeba (Etioopia pealinn). Lend kestis üle 7 tunni, saime päris
hästi õhtust süüa, paar tundi magada, veel võileiba nosida ja
hommiku hakul puudutasid me jalad esmakordselt Aafrika pinda! Jopede
ja kampsunitega oli millegi pärast üsna palav.
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Leidsime hispaanlase
Jorge üles ja läksime üheskoos Maputo lennule. Kuna ta inglise
keel on üsna nigel, oli rohkem kehakeelt ja noogutamist. Lennukist
nägime päris palju Aafrika maastikku – pruunjas-punakaid jõgesid,
plekk-katustega päikese käes sätendavaid maju, mägesid ja
kõrbelaadset pinda. Ja Mosambiigi president reisis meiega sama
lennukiga ning tuli hetkeks ka lihtrahva sekka mingi treeneriga
rääkima. Me siiski jätsime enda tutvustamise mõneks teiseks
kohtumiseks :) Aga palju lehvitajaid, fotograafe ja punane vaip olid
küll nii lahkudes kui saabudes lennukit ootamas, aga kahjuks meie
neid kasutada ei saanud.
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjVmB85V8B1rZ2kwi-ZdmtqzBrq0oo8yySrKwD9HZgUD-aCn54ltpXOTYv-g994mNJebEmCF7hLuLHvOzdd9j-wV07QGivSew9vI0V4ptZR6NAyLGT9ApL9u0ETJH2aAqsQK0outjq1gw/s1600/IMG_0890.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjVmB85V8B1rZ2kwi-ZdmtqzBrq0oo8yySrKwD9HZgUD-aCn54ltpXOTYv-g994mNJebEmCF7hLuLHvOzdd9j-wV07QGivSew9vI0V4ptZR6NAyLGT9ApL9u0ETJH2aAqsQK0outjq1gw/s1600/IMG_0890.JPG" height="222" width="400" /></a></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiK6F2uhOdPlq-WQjGi3raQp5p3PKu11eZ3mP-v7Y2_oK1tpFQ-WV8PRc9jTlvbaJg4z6FSLqRdDCo3GZInU2UjpANsKsv-d78c21HuW9ueyn-vUuaOXt9Jpmpq-qCCQmgcx1q_2-guoQ/s1600/IMG_0893.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiK6F2uhOdPlq-WQjGi3raQp5p3PKu11eZ3mP-v7Y2_oK1tpFQ-WV8PRc9jTlvbaJg4z6FSLqRdDCo3GZInU2UjpANsKsv-d78c21HuW9ueyn-vUuaOXt9Jpmpq-qCCQmgcx1q_2-guoQ/s1600/IMG_0893.JPG" height="266" width="400" /></a></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjZW3Oj7q8I9hnLv3q32U7UwZNX0fK_OZ9DMoFc4y9ebkW2mvEZmoilRMnfR5jslPYmPHxuwgUzED5cK0BYcbDyVUWveryn9VSzl9taEPbR0xuzCwnOuUec2vIjafuOJfuAhvHWFmEHyw/s1600/IMG_0898.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjZW3Oj7q8I9hnLv3q32U7UwZNX0fK_OZ9DMoFc4y9ebkW2mvEZmoilRMnfR5jslPYmPHxuwgUzED5cK0BYcbDyVUWveryn9VSzl9taEPbR0xuzCwnOuUec2vIjafuOJfuAhvHWFmEHyw/s1600/IMG_0898.JPG" height="192" width="400" /></a></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhMJKcBQzsc-N-HYAtUU2EuV59ChvpV01_tcPYXMT1Yg5VGIIWJm8lT4E7bPLzFr637qSCYnW-EzQTeHKhRONVcUnEW4Rz1QEKhhyphenhyphenPCXL0mK2qLyr2mIUeFFCJe-xMoiD8PmiAcKtgjhw/s1600/IMG_0905.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhMJKcBQzsc-N-HYAtUU2EuV59ChvpV01_tcPYXMT1Yg5VGIIWJm8lT4E7bPLzFr637qSCYnW-EzQTeHKhRONVcUnEW4Rz1QEKhhyphenhyphenPCXL0mK2qLyr2mIUeFFCJe-xMoiD8PmiAcKtgjhw/s1600/IMG_0905.JPG" height="223" width="400" /></a></div>
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Mustanahaliste
kontingent kasvas iga lennu ja maandumisega suuremaks. Lõpuks
jõudsimegi Maputosse, tegime viisad ja kohtasime meie vastuvõtva
organisatsiooni pealikku, Horaciot. Ja seiklus oli alles algamas.
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Meie ühes autos ja
kohvrid teises, asusime kuhugi teele. Käisime bensiinijaamas,
pangas, võtsime auto peale saksa vabatahtliku, kelle rahakott oli
just ära varastatud. Aga peale selle oli temaga kohtumine väga
tore. Sõitsime mööda linna, kus kõik tänavad olid täis
puuvilju, autokumme ja ka diivaneid müüvaid putkasid. Samuti
sattusime ühte slummi, mis tundus eriti põnev. Käisime
politseijaoskonnas (selle aja jooksul, kui meie maja ees u 40 mintsa
ootasime, olid umbes 4 politesenikku väga ametis maja ees
jutustamisega). Seisime veel tunde ummikus ning lõpuks pärast umes
4-5 tundi seiklust Maputos (loe: autos ja päikese käes passimist)
jõudsime Maputost veidi väljas olevasse hotelli Rogers. Ja muide,
kogu selle aja tiirutas auto meie kohvritega meiega koos linna
peal... Hakkas veidi hämarduma, aga kohe tuppa puhkama (koos mõnede
sipelgate ja sisalikuga vannitoas) ka jääda ei tahtnud, nii et
läksime veel kellegi aeda istuma ja kohalikku suvenapsi canilut (?)
proovima. Maitses hapult, Liisi sõnul nagu pärmine hapukurgivesi
vms, ehkki päris nii hull vist ka polnud. Autotuled valgustasid
istumiskohta ja autoraadio huilgas rahvusvahelist poppi. Pärast seal
istumist sõime hotellis veel kana ja läksime magama.
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjrLHFlaEv73fy4aN9uF-yOvk7PMSiXNfGjqxKVDT9v-JzJtXeVaAp8FPSPp2SI1zoaaLZfkOzz_POmWL9oUw1iNUd-tApCQX-8pW88UdHH3oAY1oJ8vKNr-X1fCQN_7M7bvFDURvX0gQ/s1600/IMG_0911.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjrLHFlaEv73fy4aN9uF-yOvk7PMSiXNfGjqxKVDT9v-JzJtXeVaAp8FPSPp2SI1zoaaLZfkOzz_POmWL9oUw1iNUd-tApCQX-8pW88UdHH3oAY1oJ8vKNr-X1fCQN_7M7bvFDURvX0gQ/s1600/IMG_0911.JPG" height="266" width="400" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Viktoriiniküsimus - mis puuga on tegu? (mul läks endal vastus meelest ära) </td></tr>
</tbody></table>
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjq77lBtr4zypSskFvzmpDi7Kz4TT2ftap53B_iZPZyoPtzQIcfXbpyAHGhTD74rmtFsHWhazMRcGW7hFRgN3FIssFmZJQxld6omAFGNw_9LFa5r67vhDDFexCqiSEWeifF9n0TYELE0Q/s1600/IMG_0914.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjq77lBtr4zypSskFvzmpDi7Kz4TT2ftap53B_iZPZyoPtzQIcfXbpyAHGhTD74rmtFsHWhazMRcGW7hFRgN3FIssFmZJQxld6omAFGNw_9LFa5r67vhDDFexCqiSEWeifF9n0TYELE0Q/s1600/IMG_0914.JPG" height="266" width="400" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Oma esimese kodu ees</td></tr>
</tbody></table>
<br /></div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Kuna aga sääsevõrku
meil polnud ega midagi, siis oli ees üsna unetu öö ning võitlus
sääskedega. Ja hommikul avastasin mina oma vasaku käe pealt u 30
sääsepunni (see oli ainus kehaosa, mille ma vahepealt teki alt
välja panin). Loodame väga-väga, et kohe esimesel pärval
malaariat ei saa... Järgneval õhtul kasutasime tugevat putukamärki.
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Pühapäeval, ehk
esimesel tegelikult täispäeval Aafrikas alustasime päeva
aruteludega basseini kaldal. Hotell on lihtne ja muust maailmast
eraldatud, seega ei viita mite miski peale ümbritsevate inimeste
nahavärvi sellele, et oleme Aafrikas. Ma ei ole veel endas selgusele
jõudnud, kas see on algatuseks lihtne variant või mitte, sest hing
tahaks ikka ringi vaadata ja uudistada kõike ja kõiki.
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Aga pärastklõunal
saime veidi ka seda teha, sest läksime Marracuenesse kohalikule
festivalile, mis meenutas minu jaoks ehk Õllesummerit, ehkki ma pole
seal pm kunagi käinud. Linna/külatänavad olid täis paksult
autosid, mis olid omakorda paksult täis inimesi pluss iga auto lasi
oma tümpsu täisvolüümil. Ja tänavatel oli peaaegu kõikidel
inimestel midagi müüa ja pakkuda. Kas siis asju, karastusjooke,
samas olid seal ka telefonioperaatorid (me saime ka kohalikud
kaardid, aga veel pole seal peal raha, et kasutada). Ja siis muidugi
liha, mida kõik oma grillide peal küpsetasid – peamiselt kana ja
mõnel ka vorstid, kasvõi 2, kui suuremat „grilli“ polnud. Aga
ma ei imestaks, kui pooled kauplejatest oleks seal ka iga päev. Nii
et tohutult palju sagimist, lärmi, lõhnu ning muidugi tähelepanu
ja jõllitamist kohalikelt (ehkki ma isegi kartsin hullemat, aga me
polnud sugugi ainsad valged seal). Aga mina oma peegelkaameraga olin
küll megapopp ja suvalised mehed tahtsid tänaval, et ma neist ja
nende sõpradest pilti teeksin. Ja kohe, kui me Liisiga läksime
umbes 100 meetrit meie organisatsiooni vastutajatest eemale, hakkasid
võõrad külje alla hiilima.
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Saime lõpuks endale ka
veidi kohalikku raha, mis vahetati meile suvalise joogimüüja
juures. Ja siis leidsime lehmakorjuse, kes oli mõned tunnid tagasi
sealsamas tapetud. Ja muidugi olid sealsed inimesed meie
organisatsiooni bosside sõbrad ning me jäime sinna juurde seisma.
Kärbsed tiirlesid ja kui tuli ostja, müüdi sedasama liha neile. Ja
kõrval kees katel. Kui liha sai valmis, sooviti seda muidugi ka
meile pakkuda, ent millegi pärast ei olnud me eriti entusiastlikud,
ehkki üks mees näitas uhkelt isegi lihuniku või kellegi poolt
allkirjastatud lehte. Jäime siiski viisakalt oma „ei“ juurde
pidama.</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Kuigi festivalil oli ka
lava, kus õhtupoole esitati traditsioonilisi tantse ja laule, siis
paraku jäime me seekord sellest ilma, sest meie organisatsiooni
inimesed vist ei olnud seesugusest ajaviitmisest eriti huvitatud. Ja
muidugi oli seal tegelikult nii palju rahvast, et massi sisse poleks
ise küll oma tehnikaga julgenud minna. Õhtu veetsime järjekordselt
selles aias istudes. Ning hotelli minnes ootas meid kell 12 õhtul
veel kodus liha ja riis, pärast mida läksime magama.
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiFvJ3e4ReJTqQpdhxvaZCG48lc3qHwpSNCp67z_D-5xY4y0zdo5SI2UIlrkK5OAWErd15UWpE4QG65Z_TMibvjh0WQrRSxia8cXwlfWzjDoGYfuFhEQKQyAz-zP6bXwtGb9ZnEkALXkw/s1600/IMG_0926.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiFvJ3e4ReJTqQpdhxvaZCG48lc3qHwpSNCp67z_D-5xY4y0zdo5SI2UIlrkK5OAWErd15UWpE4QG65Z_TMibvjh0WQrRSxia8cXwlfWzjDoGYfuFhEQKQyAz-zP6bXwtGb9ZnEkALXkw/s1600/IMG_0926.JPG" height="266" width="400" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Ooo, lihakastet?</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg5OJ0RVBmdoLMmNjmZVgaWuaqJPkNNsqhzOIHe17Hc2Q1bExExiXLYwiiLTS5Ee1InetGk9fqKxOGpzxxEgP7z-xYv9Qm0TIKJlMsewFr59KrQhBzNfcPczKsbmfPMXoAUN2r9KnnlnQ/s1600/IMG_0928.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg5OJ0RVBmdoLMmNjmZVgaWuaqJPkNNsqhzOIHe17Hc2Q1bExExiXLYwiiLTS5Ee1InetGk9fqKxOGpzxxEgP7z-xYv9Qm0TIKJlMsewFr59KrQhBzNfcPczKsbmfPMXoAUN2r9KnnlnQ/s1600/IMG_0928.JPG" height="400" width="266" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Üks fännidest...</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEitOsh3CEIwtct0Hv1paKTFJ3SoRegkQ0a99kiQUioih7U5nSLkrZfBldVLMzw6i3-pAm6ROKS_tZC5YPqPUJhnUMgRlRPXhWnKgVeyxr4TUgnOZyYGze1HILKnsK7waUuaqGFsvZ64HA/s1600/IMG_0943.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEitOsh3CEIwtct0Hv1paKTFJ3SoRegkQ0a99kiQUioih7U5nSLkrZfBldVLMzw6i3-pAm6ROKS_tZC5YPqPUJhnUMgRlRPXhWnKgVeyxr4TUgnOZyYGze1HILKnsK7waUuaqGFsvZ64HA/s1600/IMG_0943.JPG" height="266" width="400" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">AAAAfrika!</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjIrBpwaZKWCdvb29Fpo8Kp69awGFCxAZeN8rMhh5GSsUQusxCQkJ3U4dfsaNYDbJ_MrdGplsZvkmPGutqCXTP7SEcGrVWe1OMIRz0rtMe2u3L5mGBbzeA7GLZ65AtuoUD-jLIZAVt3OQ/s1600/IMG_0946.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjIrBpwaZKWCdvb29Fpo8Kp69awGFCxAZeN8rMhh5GSsUQusxCQkJ3U4dfsaNYDbJ_MrdGplsZvkmPGutqCXTP7SEcGrVWe1OMIRz0rtMe2u3L5mGBbzeA7GLZ65AtuoUD-jLIZAVt3OQ/s1600/IMG_0946.JPG" height="266" width="400" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Sõpsud 1-2-3 krokodillidega jõe ääres. Incomati vist, kui google maps ei valeta. </td></tr>
</tbody></table>
<br /></div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Ka esmaspäev oli üsna
tavaline hotellipäev, aga meie mõningane rahulolematus oli nende
paari päevaga juba kasvanud. Ärkasime 8 aeg, sõime ja läksime
arvutitega basseini äärde, aga siis saime esimest korda ka Aafrika
ajaga tuttavaks -.bossid saabusid kella 11 ajal. Aga nautisime aega
omaenda ja oma mõtetega olemiseks. Rääkisime stereotüüpidest
ning pärast lõunat ka töö- ja koduteemalistest ootustest. Palju
käis aga sel ajal peast läbi mõtteid, mida me võiks samal ajal
kogeda ja näha, aga kui seesugused otsused on tehtud, siis pole enam
meie võimuses seda üritust muuta, nii et tuleb näha parimat
selles, mis on. Siinses olukordas siis näiteks basseini.
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Enne päikeseloojangu
tegime veel väikese jalutuskäigu Liisi ja Horacioga, aga erilist
seal suunas vaadata polnud peale hiiglaslike müüride vist rikaste
majade ümber. Hellitasime peaaegu kogu päeva lootusi, et saame
internetti kasutada, sest seda oli meile juba mitu päeva lubatud,
aga paraku ei saanud me seda siiski teha, nagu siin ikka juhtub...
</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Üldiselt on emotsioone
ja tundeid olnud väga-väga palju, ühel hetkel oleme täielikult
eraldatud Aafrikast ja kogu ümbrtisevast elust, teisel hapral hetkel
jälle selle kõige sees. Üritame veidi portugali keelt taibata ja
mõningaid põhiväljendeid juba rääkida. Üldiselt on üsna raske
harjuda teadmisega, et oleme siin 6 kuud ning meil on aega kogeda
kõike ja näha paljut. Praegu jälitab ikka tihti see tunne, et
kuidas ma saan istuda siin hotellis niisama või oodata kedagi
lihtsalt paar tundi kui samal ajal ma võiksin kogeda nii palju
kirevaid asju. Aga tuleb võtta vabalt!</div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div class="western" style="margin-bottom: 0cm;">
Ja üks põhiteemadest,
juba enne tulekut oli see, et mosambiigi toit teeb paksuks. Meil
soovitati kummiga püksid kaasa võtta, samuti olime kuulnud, et nad
armastavad siin kõike praadida rohkes õlis. Ning esimese kahe päeva
jooksul ütlesid Horacio ja Miguel meile umbes 3 korda, et vaadake
kui jämedad käed on siinsetel naistel, lisades, et varsti on meil
ka sellised. :) Ja et saksa tüdrukud söövad neist mitu korda
rohkem. Ohohoo, huvitav-huvitav...</div>
Triinuhttp://www.blogger.com/profile/09401326216707459670noreply@blogger.com3tag:blogger.com,1999:blog-2105808325808567856.post-48425244691054989572014-02-04T13:58:00.001-08:002014-02-04T13:58:13.701-08:00Enne minekut...<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEilI3GDgA6kPtEXI26SMV6PpL3CwAMRmbIG7f5Dlcf5Io6QvsSPLFOUTavdHfBONKEwQlEcwfUNh-vTnhRRolIqS2rFDNVh7NhkChVb5BhJWjomqHD_LARgyxK5gsd2-PiZZTAY76h8DA/s1600/IMG_0884.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><br /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEilI3GDgA6kPtEXI26SMV6PpL3CwAMRmbIG7f5Dlcf5Io6QvsSPLFOUTavdHfBONKEwQlEcwfUNh-vTnhRRolIqS2rFDNVh7NhkChVb5BhJWjomqHD_LARgyxK5gsd2-PiZZTAY76h8DA/s1600/IMG_0884.JPG" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><br /></a></div>
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEilI3GDgA6kPtEXI26SMV6PpL3CwAMRmbIG7f5Dlcf5Io6QvsSPLFOUTavdHfBONKEwQlEcwfUNh-vTnhRRolIqS2rFDNVh7NhkChVb5BhJWjomqHD_LARgyxK5gsd2-PiZZTAY76h8DA/s1600/IMG_0884.JPG" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEilI3GDgA6kPtEXI26SMV6PpL3CwAMRmbIG7f5Dlcf5Io6QvsSPLFOUTavdHfBONKEwQlEcwfUNh-vTnhRRolIqS2rFDNVh7NhkChVb5BhJWjomqHD_LARgyxK5gsd2-PiZZTAY76h8DA/s1600/IMG_0884.JPG" height="213" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">See on rohukott, ei saa seda hetkel oigesse kohta postitusse lisada</td></tr>
</tbody></table>
Teen siiski ka ühe kiirpostituse siiateemal enne minekut. Mina sain enda minekust teada küll juba septembri viimastel päevadel, aga kuna teisi osalejaid veel valiti, siis alguses ei toimunud midagi. Aga asjad hakkasid toimuma umbes poolteist kuud enne minekut, detsembrikuu jooksul. Üritasine Rootsi saatkonna kaudu viisaasja ajada, aga saime aru, et see protsess on liiga aeganõudev ning viisa, mille me saaksime, kehtiks küll kuus kuud, aga peaksime seda iga 30 päeva tagalt Svaasimaal uuendamas käima. Seega otsustasime, et teeme viisa piiril. <br /><br />Üheks tähtsaks ettevalmistuseks olid veel kaks koolitust Tallinnas – meie projekti koolitus Heleriga ja üldine EVS koolitus. Mõlemad väga kasulikud, veidi hirmutavad, aga samas ka julgustavad. Aga nendel ma rohkem ei peatu peale selle, et põhiline, mis esimesest koolitusest meelde jäi olid hirmujutud tervisr-teemadel. Seda teadsime jua enne, et peame tegema kolm vaktsiini – A-hepatiit, tüüfus ja koppalavalik (sest viibime 1,5 h Etioopia lennujaamas, aga see läheb ikka arvesse). Lsiaks muidugi malaariatabletid, mis panevad emotsioonid kõikuma nagu rasedal naisel, tekivad agressiivsuse hood, soov nutta jne. <br />Ja siis kõik need jutud haigustest, mille vastu end kaitsta ei saa. Järveveest saadav bakter, vilu käes kuivavatud riietesse minevad ussid või putukad, kes hiljem lähevad naha alla. Umbes sama juhtub siis kui kõnnid paljajalu toas. Nii et noh, oli, mida oodata...<br />Arstid ja apteeksid said parimateks sõpradeks nendeks viimasteks nädalateks ja ma arvan, et ostsin kaasa nii palju rohtusid, nbagu ma veel kunagi pole tarvitandud. Nii, et kui raha saab otsa, on teada, kuidas seda juurde saab teenida. :)<br /><br />Muidugi täitsime enne minekut suure hulga dokumente ja pabereid, ma üritasin lugeda võimalikult palju Mosambiigi ja ümbritsevate riikide kohta ning samuti proovisin veidi tutvust teha portugali keelega. <br />Eks aga näis, kui palju sellest kasu oli või mis vastas tõele ja mis mitte....Triinuhttp://www.blogger.com/profile/09401326216707459670noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-2105808325808567856.post-76789932052100613992014-01-20T13:50:00.001-08:002014-01-20T13:50:15.023-08:00Alustame alguste algusestTere!<br />
<br />
Oled sattunud lugema minu uut blogi, mis kõneleb minu seiklustest mustal mandril, poole aasta jooksul vabatahtlikuna Mosambiigis.<br />
<br />
Et alustada päris-päris algusest, siis peaks vist minema kuskile keskkooli aegadesse. Siis kui olin hästi idealistlik maailmaparandaja, tahtsin kõike muuta ning palju suurt, ilusat ja head oma kohalolekuga maailmas korda saata. Ja siis unistasin sellest, et võiks ju minna kuskile vabatahtlikuks, näiteks Aafriksse (sest kus mujal ikka väikeseid lapsi peamiselt aitamas käiakse). See oli rohkem selline uitmõte paljude teiste sini-roosade unistuste vahel. Et kui saaks, siis mida kõike elus teeks ja korda saadaks.<br />
Ülikooli minnes jäi see vabatahtliku-mõte esmalt ehk kaugemaks, ent samas pole ma sellest kunagi päriselt lahti lasknud. Olen seda koos päris paljude muude asjadega enda sees hoidnud, mõeldes, et "kunagi elus tahaks seda ja seda teha". Vabatahtliku töö tegemine, eelistatuna mõnes arengumaas, on seal olnud tõepoolest.<br />
<br />
Aga siis käisin esimese aasta ülikoolis, siis teise, vabatahtlikumõte kusagil kukla tagumises osas alti vaikselt tuksumas, aga kõige muu kõrval ikka päris vaikselt. Sest üheks mureks on mul olnud alati see, kui palju asju tahaks teha ja korda saata, samas ei taha haridust ja ülikooli päris kõrvale ka lükata, et ta ootaks kuni kõik muu lõbus on elus tehtud. Nii et kompromissi tuleb alati teha ja lõputult vabu aastaid ei saa võtta, või ei taha...<br />
Aga kui ilmnes võimalus minna aasta esimeseks pooleks Eestisiseselt külalisüliõpilaseks Viljandisse, siis mõtlesin, KUI ideaalne see kõik oleks, kui saaksin esimese poolaasta olla Viljandis ja siis teisel minna vabatahtlikuks - kaks suurt-suurt asja ühe "kaotatud" õppeaastaga.<br />
<br />
Hakkasin otsima Eestist organisatsiooni, kes saadaks vabatahtlikke ka Euroopast välja, sest ma teadsin, et on olemas võimalus minna Euroopa vabatahtliku teenistuse raames ka Euroopa piiridest välja. Enamik organisatsioonidest ütlesid, et see on liiga suur asjaajamine ja nemad sellega ei tegele. Samas teadsin ma ka seda, et üksinda projekt esitades oleks tõenäosus rahastust saada väga väike, eriti kuna see tuleb esitada mitte Eestisse, vaid otse suurde Brüsselisse. Lõpuks aga leidsin organisatsiooni Seiklejate Vennaskond. Käisin kohtumise, ja asi hakkas teosammudel liikuma, ehkki siiski mitte eriti.<br />
Siis aga oli äkki mai lõpp käes ja projekt tuli esitada 1. juunil Euroopa komisjonile. Veetsime kõige hullemal sessiajal unetuid öid Tartu kohvikutes ja mõtlesime ja kirjutasime.<br />
Projekt sai valmis, see tähendas, et tuli pöidlad kuueks kuuks pihku panna ja lihtsalt oodata. Vastus võis tulla alles novembri lõpus.<br />
<br />
Aga tuli 30. septembril, kui ma ei osanud seda üldse oodata. Ja ütles, et meie projekt sai rahastuse. Ma pole vist varem oma elus sellises šoki- ja eufooriaseisundis olnud kui siis. Sest mitte midagi ei saanud aru ja ei osanud mõelda, eriti kuna olin vältinud selle peale liigselt mõtlemast... Aga siis ta oli peaaegu käe ulatuses, üks unistus, ja ei teadnud enam, mida teha, kas nutta või naerda.<br />
<br />
Ja et miks Aafrika või miks Mosambiik? Ma olen korduvalt öelnud, et nii Aasia, Aafrika kui ka Lõuna-Ameerika tunduvad mulle ääretult põnevate ja mitmekesistena, kuhu ma läheks iga kell, kui vaid saaks. Ja kõikidel on oma eelised, oma võlupunktid, minu jaoks. Aga kui valik anti, pidi mingi otsuse tegema. Ja ma mõtlesin, et tahaksin ikka päriselt, ilma stereotüüpide ja müütideta Aafrikast aru saada, või kui see pole võimalik, siis vähemalt lähedase pilgu heita. Ma tahaksin minna sinna, kuhu turistina või niisama maailmas ringi reisides ma ehk kunagi ei satuks. Kohta, mis võib mõnekümne aastaga tohutult muutuda. Kohta, mis esitab mulle võib-olla igal sammul väljakutseid, ka ülimalt argistes olukordades, ent lõpuks siiski kasvatab ja viib ehk mingite tähtsate algete või juurte juurde. Ma usun seda, sest ma tahan seda uskuda.<br />
Ja ühelt poolt on see muidugi maailma kõige suurem stereotüüp - Aafrikasse vabatahtlikuks, lapsi päästma. Ja ma saan sellest aru, ent tean ka, miks mina selle otsuse tegin. Ja samas, miks mitte ka vahel klišeedes elada, kui ma arvan, et see teeb mind õnnelikuks.<br />
<br />
Aga ilmaruumi laiali hajuvate teemade juurest tagasi igapäeva tulles, siis...<br />
jah, ma ei tea, mis mind seal ees ootab. Mul ei ole õrna aimu ka, milline saab olema minu tuba, tänavapilt, inimesed, kellega ma iga päev suhtlen, toidud mida ma söön, igapäevased tegevused, mida pole oma elus kunagi varem teinud. Ma ei oska ausalt öeldes seda mõnel hetkel isegi ette kujutada, ehkki teistel hetkedel on kõik nii lihtne ja selge.<br />
<br />
Aga selge on see, et 10 päeva pärast, 31. jaanuari pärastlõunal istun ma lennuki peale ja asun teele. Kuhu see tee viib, ma veel ei tea...<br />
<br />Triinuhttp://www.blogger.com/profile/09401326216707459670noreply@blogger.com3